Boriss Jeltsin Greetel Kala ja Maritta Mägi Boriss Jeltsin ● Boriss Nikolajevitš ● 01.02.1931 (Butka) - 23.04.2007 (Moskva) ● Vanaisa küüditatud ● Isa riigivastase propaganda eest vangilaagris 3 a ● Õppis ehitusinseneriks ● 32 aastaselt elamuehituskombinaadi direktor ● 2 tütart ● alkohoolik Partei karjäär ● 1961 astub NLKPsse ● 1976 NLKP Sverdlovski Oblastikommitee esimene sekretär ● 1977 Sverdlovski oblasti parteijuht ● 1985 NLKP keskkomitee ehitussekretär ● 1985 NLKP Moskva parteijuht ● 1987 võetakse ametitest maha Gorbatšovi kritiseerimise eest ● Nõukogude Liidu rahvasaadik ● NSVL Ülemnõukogu liige Jeltsin riigijuhina ● 1990 Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks 535 häälega ● 1990 Vene NFSV suveräänsusdeklaratsioon ● 1990 Konstitutsioonikomisjon ● 1990 500 päeva programm ● 1991 Vene NFSV president ● Rünnatakase Venemaa Valget Maja
oma raadiojaama ja TV saatjat üliindustrialiseerimine Suurettevõtete masstootmine, mis ei arvestanud kohalike oludega (tooraine ja tööjõud toodi sisse ning valmistoodang viidi välja) Kes olid, mis tegid? Ernesaks - helilooja ja RAM-I dirigent, laulupeo traditsiooni taastamise peamiseid eestvedajaid Jaakson - NY asuv Eesti peakonsulaadi pikaajaline juht. Pätsi Isamal. põhiline toetaja. Käbin - Eestimaa Kommunistliku Partei parteijuht, kuulekas Moskva käsutäitja. Karotamm Eestimaa Kommunistliku Partei parteijuht, EK(b)P VIII pleenumil pandi talle süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Kukk - Tartu Ülikooli keemia õppejõud, 1981 a suri Venemaal vangilaagris Pärt eesti helilooja, Süveneva ideoloogilise surve tõttu lahkus Eestist Ristikivi välis-Eesti kirjanik, tegutses peamiselt Rootsis, raamatu ,,rohtaed" autor Tarto - Eesti poliitik, üks aktiivsemaid võitlejaid Eesti taasiseseisvumise eest
välisraadiojaamade segamine lõpetati jne. (siiski veel aprillis 1986 toimunud Tsernobõli tuumaõnnetusest õiget infot ei antud). NLKP ladvik lõhenes: perestroka-meelsed tagurlikud, vanameelsed jõud M. Gorbatsov Jegor Ligatsov A. Jakovlev (glasnosti idee (Poliitbüroo liige) autor) B. Jeltsin (Moskva parteijuht, kritiseeris perestroika aeglast kulgu) Perestroikas võib eristada 2 etappi: 1) liberaliseerumine, majanduslike reformide periood 1985-1988 2) demokratiseerumine, poliitiliste reformide periood 1988-1991 Pöördepunktiks oli 1988 juunis toimunud NLKP XIX konverents, kuhu delegaadid valiti üsna demokraatlikult. Poliitilised ümberkorraldused perestroika ajal: · 1989 märtsis toimusid uue institutsiooni - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised
liikmete võrdsust, tegelikult juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast. Ülemjuhatajaks pannakse alati Nõukogude kindral, kes on ühtlasi Nõukogude kaitseministri asetäitja, asetäitjad on enamasti VLO liikmeriikide kaitseministrid. Selle paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida- Euroopas. 4. Kriisid Ungari ülestõus 1956 22 okt nõuavad tuhanded üliõpilased Nõukogude vägede väljaviimist, uue valitsuse moodustamist eesotsas I. Nagyga, parteijuht Rakosi kohtu alla andmist, vabade valimiste korraldamist, sõnavabadust, majanduse ümberkorraldamist. 23.okt suur meeleavaldus Budapestis rahvahulk võtab maha 20 m kõrguse Stalini kuju, rüüstab Ungari ja N. Liidu Sõprusühingu ruume, hävitab sirbi ja vasaraga embleeme. Poliitiline politsei avab meeleavaldajate pihta tule, on surnuid ja haavatuid. Algavad vihased tänavalahingud, milles langeb 800 ja saab haavata 3500 inimest.
Gierek Poola kommunist, poliitik, riigijuht; kava majandusarengu kiirendamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks Lääne laenudega Jaruzelski Partei sekretär, oli nii parteiaparaadi kui NLKP surve all. Walesa Poola president, ametiühinguliikumise Solidaarsus organiseerija. Nagy Liberaal, kes sai pärast Stalini surma peaministriks. Kadar Ungari vanameelne liider, kes eemaldati 1989 Töölispartei esimese sekretäri kohalt. Novotny Tsehhoslovakkia parteijuht, tugines sotsialismimudelile. Dubcek Tsehhoslovakkia parteijuht, kes üritas teostada inimnäolist sotsialismi. Husak Tsehhoslovakkia parteiliider, kes oli Moskva kuulekas käsutäitja. Broz Tito Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane, 50-60ndail järgis ta positiivse neutraliteedi poliitikat Zedong Kommunistliku partei esimees, juhtivaks sai riiklik sektor (kollektiviseerimine, industrialiseerimine)
Kes olid, mida tegid? ● J. Stalin – NSVL riigi- ja parteijuht, omas ainuvõimu NSVL-is ● L.Beria – NSVL-i juht, normaliseeris suhteid Lääneriikide ja Jugoslaaviaga ● N.Hruštšov – NSVL-i juht, lõpetas massilise vägivalla ja arendas majandust ● L.Brežnev – NSVL-i juht, toimus stagnatsioon ● A.Sahharov – vene üüsik ja ühiskonnategelane, dissident, osales vesinikpommi väljatöötamises ● A.Solženitsõn – üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente, pälvis Nobeli kirjanduspreemia ● J
Selle eesmärgiks oli tuua päevavalgusele 1939. aasta Hitleri ja Stalini vahelise kokkuleppe tegelik sisu ja tagajärjed. Korraldati maaleavaldus Hirvepargis. Demokraatlik massiorganisatsioon Eesti muinsuskaitse selts loodi 1987. aasta lõpus. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei moodustati aasta hiljem, see oli esimene poliitiline erakond. Rahvas läks aktiivselt kaasa Tartu rahu ja Vabariigi aastapäevade tähistamistega. 1988. aasta võimukriisi tulemusena vahetati välja parteijuht, millele järgnes lauluväljakul massimeeleavaldus. Rahva ühiseks eesmärgiks oli Eesti huvide kaitse. 1988 organiseerusid ka iseseisvumise vastased, impeeriumimeelsed, NSV Liidu- meelsed jõud. Oli kaks tähtsamat organisatsiooni: interliikumine ning töökollektiivide ühendnõukogu. 19. novembril 1988 võttis ENSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati, et ENSV seadused on kõrgemad, kui NSVL omad. Inimesed ühinesid ühtseks Balti ketiks (23
Oli 69-aastane, 15 aastat töötanud KGB ülemana. Andropov püüdis 1983. a alustada reforme, et silmapaistvat mahajäämust vähendada/ pidurdada. 1983. a suvest juhtis Andropov riiki Kremli haiglast. Tal oli kunstlik neer. 1983 84 a Ida-Lääne suhetes pingete tippaeg (1. sept 1983 Korea reisilennuki allatulistamine). 1984 1985 Tsernenko. Tühi aeg. 1985 märts Tsernenko suri. Kandidaadid võimule: 1. Grigori Romanov Leningradi parteijuht 2. Viktor Grisin Moskva parteijuht (alates 1967. a) 3. Mihhail Gorbatsov 1984. a 2. poolest alates hakkas KGB soosima Gorbatsovi, seetõttu oli tal väga hea informatsioon olukorrast riigis. 1985. a 11. märtsil toimus Poliitbüroo istung. Tehti nimelt kiiresti, et Kunajev Kasahstanist ei jõuaks kohale (Kunajev poleks Gorbatsovi toetanud). KGB poolt olid lahti lasted paljastavad lood Romanovi ja Grisini kohta. Ilmusid ajakirjanduses (Ermitaazi serviiside kasutamine Romanovi tütre pulmas jne).
suurenenud poliitiline aktiivsus 5) mõlemal korral eestlaste poliitilised jõud saavutasid otsustaval hetkel üksmeele 6) mõlemal korral loodeti abi Läänest, tehti selleks ettevalmistusi, tehti selgitustööd maailmale *** Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess (=sündmused): Meenutuseks: Gorbatsovi ajal algas perestroika ja glasnosti-poliitika. Eesti NSV parteijuht oli sel ajal Karl Vaino. 1970. aastate lõpul - 1980. aastate algul toimus venestamine. 1987 · kevadel algas fosforiidikampaania see oli rahva protest uute fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kirde-Eestisse. Fosforiit merelise tekkega settekivim, lähteaine väetiste valmistamiseks. Kaevandusi käskis rajada Moskva keskvõim, toodang oleks läinud üle kogu NSV Liidu, Eestile oleks jäänud vaid lagastatud loodus. Saavutati, et kaevandusi ei rajatudki!
Jeltsin võttis Gorbatsovi üle ,,tuumanupu".Paragrahv 29 EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE: 1986 Taheti Eestisse rajada fosforiidikaevandus, rahvas sundis protestiga ( fosforiidikampaania) ametkondi sellest loobuma. 1987 loodi esimene demokraatlik maasiorg. Eesti Muinsuskaitse Selts. Järgmisel aastal-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. 1988 aprillil esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Toodi ka avalikkuse ette Eesti lipp. 1988 juunis Vaino Väljas uus parteijuht. Rahvas tähistas võitu 17. juunil lauluväljakul. Septemberis korraldati lauluväljakul järjekordne massiüritus ,,Eestima laul" (300 000 inimest). 1988 suvel moodustasid üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise(interliikumine). 16. Nov. 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati E NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 23 aug 1989 moodustati Balti kett ( 660 km, 2 milj. in
„TEINE MAAILMASÕDA“ 1. Millal toimus II maailmasõda ? 01.09.1939-02.09.1945 2. Millised maailma suurriigid võitlesid üksteise vastu ? Jaapan, Itaalia, Saksamaa ja NSV, USA, Inglismaa 3. Kuidas viisid NSVL ja Saksamaa ellu Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolli ? NSVL -> 1939-1940 likvideeriti Balti riikide iseseisvus; Soomega Talvesõda Saksamaa -> vallutas osa Poolast 4. Millised asjaolud päästsid Soome 1939-1940 NSVL-i poolsest okupatsioonist ? 1)Mannerheimi liin 2)NSVL alahindas vastast 3)Soomustehnikat ei saanud NSVL vahepeal kasutada külma tõttu 4)Soomlaste hea suusaoskus 5. Miks valis NSVL Balti rikide okupeerimiseks just suve 1940 ? Sest maailma tähelepanu oli Saksamaa sõjategevusel Prantsusmaa vastu. 6. Mida rõhutasid USA ja Suurbritannia Atlandi hartas ? Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 7. Miks kukkus läbi sakslaste plaan Inglismaa vallutamiseks ? Sest Ing...
Sama aasta juunis saavutati täielik võit, mis pani peaministri kohale esimese mittekommunisti. 1990. detsembris ülekaalukalt presidendiks Lech Walesa. Berliini müüri langemine 1987.-1988. suurenes idasakslaste põgenemine Lääne-Saksamaale. 1989. oktoobris toimusid Ida-Saksamaa linnades meeleavaldused, kus nõuti vastase opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Meeleavaldused suruti maha, kuid oldi sunnitud tegema ka järeleandmisi. Ametist lahkus parteijuht Honecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. 9.nov. 1989. tungisid kümned tuhanded meeleavaldajad Berliini müüri juurde ja asusid seda lammutama. Võimud ei julgenud sekkuda nin rahvas murdis sellest läbi. Järgnes opositsiooni legaliseerimine, kommunismi monopol kaotati, algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. saksamaa taasühinemine Müüri langemisega kuulutati välja vabad valimised, võitis 1990 märtsis Saksamaa Liit, kes pooldas Saksa ühinemist
Ajalugu Sotsialistlik maailmasüsteem 1917 tekkis Nõukogude Venemaa. 1922 loodi NSVL. 1929 tekkis Mongoolia RV. Pärast sõda tekkisid Saksa DV, Poola RV, Ungari RV, Tsehhoslovakkia RV, Rumeenia RV, Bulgaaria RV, Jugoslaavia RV, Albaania RV, Hiina RV, Vietnam, Põhja-Korea, Laos ja Kuuba. Sotsialistlike riikide arengu sarnased jooned on, et kõikides riikides valitses kommunistlik ideoloogia, oli ühe partei võim ja isikukultus, parteijuht oli ka riigijuht, julgeolekuorganitel (KGB) oli eriline roll riigi juhtimises, plaani- ja käsumajandus, majandus oli valdavalt riigistatud. kõrge sõjaväestatus. Arngu erinevused seisnesid selles, et ainult NSVL-is oli võimustruktuuriks nõukogude võim (mujal oli selleks rahvademokraatia), oli ka riike, kus oli rohkem kui üks partei, riike, kus olid vanad võimustruktuurid säilinud (Poolas
- Kuuba, Afganistan - Kongo, Etioopia, Somaalia, Mosambiik, Angola, Madagaskar; Roheneemesaared, ... · koostöö: VMN - arendamaks majanduslikku koostööd - vastukaaluks Marshalli plaanile - vastastikune abi USA abi asemel VLO - sotsialismileeri ühendav sõjaline ja poliitiline jõud - ajend: SLV võeti NATO liikmeks · lahkhelisid - vastuhakud (Ungari, Praha; 1953 Ida-Berliin) - erimeelsused (nt Jugoslaaviaga, Hiinaga) · tunnused: 1) võim ühel parteil, parteijuht ka riigipea - NB! nt Poola Ühendatud Töölispartei; Saksa Demokraatlik Vabariik - NB! nt SDV-s, Poolas mitu parteid 2) partei kontrollis kõike - nt kultuur, teadus, usk - julgeolekuorganid 3) majandus riigistatud - eraomand puudus, see mõjutas mentaliteeti - plaanimajandus (NSV Liidus alates 1928 viisaastakud) 4) suur rõhk sõjaväele - nt 1980. a. USA-s, Inglismaal ca 0,8% aga NSV Liidus ca 1,8% elanikkonnast
lõpul. Tsehhoslovakkia lagunemisel sai Tsehhi presidendiks 1992. lõpul (sametrevolutsioon). Nicolae Ceausescu Rumeenia diktaator, kes hukati 1989 lõpul (rahvaülestõusu järgselt). Erich Honecker Saksa DV vanameelse juhtkonna juht, kes astus tagasi 1989. oktoobris. (Berliini müüri lõhkumine) Solobodan Milosevic Sai Serbia presidendiks 1990. Endine kommunistliku partei juht. (Suur-Serbia riigi loomise eesmärk). Karl Vaino EKP parteijuht. (võimukriis 1988. juuni) Vaino Väljas EKP parteijuht võimukriisi järgselt 1988 juunist. Arnold Rüütel Ülemnõukogu esimees, kes oli 1983dast aastast olnud ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. (esimesed demokraatlikud valimised ENSV Ülemnõukogusse). Edgar Savisaar Valitsusjuht 1990 aastast. (IME) Mõisted: Perestroika NSVL'i majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine. Glasnost Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine. Augustiputs (18
eest vilja. Hrustsovi kampaania uudismaade ülesharimisest Kasahstanis ja Lääne-Siberis Kasahstani parteijuhid, kellega ta nõu pidas, olid selle mõtte vastu. Nad kartsid, et kasahhide põlised maad sattuvad niiviisi vene ja ukraina põllumeeste kätte, kuid ei julgenud seda 1953. aastal välja öelda. Selle asemel panid nad kahtluse alla saagilootused. ,,Kasahstani maad sobivad hästi lambakasvatuseks, mitte teraviljakasvatuseks. Uudismaaks nad ei kõlba," ütles Kasahhi parteijuht Rahmizan Sajahmetov. ,,Aga kas me ei võiks üles künda vähemalt viiskümmend tuhat hektarit?" küsis Hrustsov oma abilt Andrei Sevtsenkolt. ,,Sugulased kirjutavad mulle, et seal võiks üles harida sada tuhat hektarit. Ettepanek lubas kiireid tulemusi (järgneva kahe aastaga tuli üles harida vähemalt 13 miljonit hektarit ning 1954. aastal 2,3 5 miljonit) ideoloogiliselt puhaste vahenditega. Selle asemel et peibutada talupoegi
olid Saksamaale rängad. Saksamaa pidi loovutama oma tähtsa tööstus piirkonna Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku kaotas ligi 1/8 esialgesest territooriumist. Saksamaa majandus oli sellega raskes seisus. Sakslased tundsis end Versaille'i rahulepinguga alandatud ja rahulolematud lõid Natsioonaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, mille eesmärgiks sai rahulepingu tühistamine ja Saksamaa väärikuse taastamine. Selleks nähti agressiivset poliitikat ning selle tõestuseks on parteijuht Adolf Hitleri üritus Baierimaal võimu haarata.Minu arvates Versaille'i rahulepingud olid Saksamaa suhtes liiga karmid, aga samas ei poolda ka nende muutmist agresiivsusega, mida rakendasid natsid. Seega oma süü oli ka Versaille'i rahulepingul II maailmasõja puhkemisel Adolf Hitler kirjutas oma vangisoleku ajal teose ,,Mein Kampf", kus ta tutvustas oma vaateid.See teos sai suuretsti natside ideoloogiaks. ,,Minu võitlus" kuulutas Saksamaale suurt tuleviku, mis
Eriti, kuna Stalin oli pärit lihtsast suguvõsast kaugelt Kaukasuse tagant. 1922. aastal nõustusid Lenin ja Stalin ümber nimetama Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi koos liidumaadega Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. See jäi ka üheks viimasteks otsusteks, milles nad omavahel nõustusid. Aasta alguses sai Stalin Lenini poolt nimetatud Kommunistliku partei järgmiseks peasekretäriks, kuid mida rohkem hakkas vastne parteijuht võimu enda kätte koondama, seda enam oli Lenin kahetsusväärne oma otsuse üle. Stalini taktikaliselt valed otsused nii kodu- kui Vene-Poola sõjas olid peamised põhjused, mis muutsid Lenini meelt. Lisaks toetas Jossif Tšekaa loomist, Punase terrori laiaulatuslikkust ning kasutas ära oma võimu represseerida rahvast kui Keskkomitee seda lubas. Oma viimastel eluaastatel adus Lenin, et Stalin, keda suur hulk vene töölistest
4. Ribbentrop Saksamaa poliitik. Sõlmis Molotoviga mittekallaletungi lepingu.' 5. Charles de Gaulle Prantsusmaa kindral. Lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa. 6. E. Rommel kõrberebane. Oli Aafrika korpuse eesotsas. Surus Briti üksused Aafrikas tagasi. 7. Selter Eesti välisminister. Kirjutas alla baasidelepingule. 8. Mannerheim Soome sõjaväe ülemjuhataja. Toetas NSV Liidu nõudmistele järeleandmist. 9. Zdanov Leningradi parteijuht. Juhendas Eesti okupeerimist. 10. Vlassov oli vene kindral. Juhtis venelastest moodustatud üksusi, keda Hitler tahtis kasutada Stalini vastu. 11. Wallenberg Ungari krahv. Tegutses rahvusvaheliste abiorganisatsiooni esindajana. Üritas hukkamisele määratud juute sakslaste käest välja osta. 12. J. B. Tito Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane. Oli partisanijuht. 13. Klaus von Stauffenberg krahv. Sokutas Hitleri peakorterisse pommi. 14. S
- 1954-1962 Alzeeria kohalikud prantslaste võimu vastu; hukkus üle 1 miljoni tsiviilisiku; massiline põgenemine Prantsusmaale > Alzeeria genotsiidi temaatika: http://uudised.err.ee/index.php? 06241875 5. Lääne-Saksamaa · 1949 SLV ja SDV - jaotuses ei olnud mingit loogikat! - kaotati kõik seosed natsismiga · Saksamaa - nn Saksa majandusime (Jaapan!) - Prantsusmaa - SDV - Konrad Adenauer 1934. a. vabastati kõikidest ametitest; 1946-49 parteijuht Briti okupatsioonitsoonis; 1951-55 Saksa Liitvabariigi välisminister; viis Saksa Liitvabariigi suveräänsuseni; 1955 loodi suhted NSV Liiduga (vangid!); taastas sakslaste eneseusu Varssavis 1970 - Willy Brandt (Herbert Frahm) 1933 emigreerus Norrasse 1957-1966 Lääne-Berliini linnapeaks 1969-1974 SLV kantsler 1971 sai Nobeli rahupreemia - sõjajärgse põlvkonna eriliseks probleemiks oli hirm mineviku
parteiliider, kes NSV Liidu kriisist välja viib ja silitab sotsialistliku ühiskonda, tema uuenduskava oli perestroika. Boriss Jeltsin-vene Föderatsiooni president, tema eesrvedamisel ja tollase presidendi Gorbatsovi teadmata moodustati SRÜ, mis viis NSV Liidu lagunemiseni. W. Havel-Tsehhi president, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt intergreerunud Euroopasse. L.Walesa- Poola sõltumatute ametiühingute juht. N. Ceausescu- Vaino Väljas-(uus parteijuht 1988 a) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. Aronld Rüütel-1990 aata märtsis valis Eesti NSV Ülemnõukogu Presdiidiumi esimeheks. E.Savisaar-1990 aata märtsis valis Eesti NSV Ülemnõukogu uueks valitsusjuhiks E. Savisaare. 3.NSVL lagunemine majanduses- glasnost, ranged tsensuurireeglid pehmenesid, massiteabevahendite mõju kasvas, ühiskond muutus sallivamaks, kontaktide tihenemine muu maailmaga, poliitiline elu liberaliseerus
11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales rekordiliselt 300 000 osavõtjat. 1988. aastal laulva revolutsiooniga seotuid poliitilisi sündmusi: ·2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal 1) nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele 2) arutati rahvuskultuuri olukorda 3) avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga (parteijuht Karl Vaino, Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul) Rahvas pooldas pleenumi seisukohti. · aprilli keskel (telesaates "Mõtleme veel") sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar. · aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks).
Kuid mida aeg edasi, seda kergemaks läks, nad harjusid sealsete oludega ja õppisid läbi saama ka nendega kellega ei oleks soovinud. Erna tegi tublisti tööd ja sai ka kiita, tal õnnestus saada ühe kuu palga avansina ette ja otsustas osta lehma. See oli talle väga tähtis ja andis palju rõõmu, sest nüüd oli piim ja juust kogu aeg laual ja jäi ka müügiks alles. Peagi pärast seda tuli teade, kus raske haiguse tõttu suri 5 märtsil 1953. aastal Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht Jossif Stalin. Paljud nutsid ja olid väga kurvad. Minu meelest oli see parim sündumus üle mitme kümne aasta, sest siis tekkis väike lootus sealt vangistusest ära saada. Paar aastat pärast seda sügisel hakata Eestlasi kodumaale tagasi saatma ja väljastati vaikselt ka passid. Nii sai ka Erna loa kodumaale tagasi suunduda. Erna oli väga õnnelik ja ootusärevuses, et ehk ootab teda kodumaal ta aramastatud mees Heldur.
Vähenes (veel ei lõppenud!) ajaloo moonutamine. Sellega seoses tõusis TV, raadio, ajakirjanduse tähtsus. Poliitiline elu liberaliseerus - suurenes sõnavabadus, tihenesid kontaktid välismaaga, välisraadiojaamade segamine lõpetati jne. (siiski veel aprillis 1986 toimunud Tsernobõli tuumaõnnetusest õiget infot ei antud). NLKP ladvik lõhenes: perestroika-meelsed ja tagurlikud, vanameelsed jõud M. Gorbatsov, Jegor Ligatsov,Jakovlev (glasnosti ideeautor) Jeltsin (Moskva parteijuht kritiseeris perestroika aeglast kulgu) Perestroikas võib eristada 2 etappi: 1.liberaliseerumine, majanduslike reformide periood 1985-1988 2.demokratiseerumine, poliitiliste reformide periood 1988-1991 Pöördepunktiks oli 1988 juunis toimunud NLKP XIX konverents, kuhu delegaadid valiti üsna demokraatlikult. Poliitilised ümberkorraldused perestroika ajal: 1989 märtsis toimusid uue institutsiooni - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised.
Pärast instituudi lõpetamist ehitusinsenerina töötas Jeltsin ehitusorganisatsioonides. Ta tegi kiiresti karjääri, saades 32aastaselt suure elamuehituskombinaadi direktoriks. Boriss Jeltsini parteikarj äär Astus 1961 Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse ning 1969 asus parteitööle. 2. novembril 1976 määrati ta NLKP Sverdlovski Oblastikomitee esimeseks sekretäriks. Aastast 1977 oli ta Sverdlovski oblasti parteijuht. 12. aprillil 1985 asus ta NLKP Keskkonnakomitee ehitusosakonda. 24. detsembril 1985 sai Jeltsini uueks esimeseks sekretäriks. Jeltsin jäi sellele kohale 1987. aastani. Jeltsin võeti Moskva parteijuhi kohalt maha, sest oli NLKP keskkomitee oktoobripleenumil kritiseerinud Mihhail Gorbatsovi ja NLKP Keskkomitee sekretariaati reformide aegluse pärast. 11. novembril 1987 võeti ta maha. Jeltsini ajal renoveeriti Arbat. Veel Parteikarjäärist.
Alates 1950. aastate algusest ei langenud poolthääletanute protsent enam kunagi alla 99,5%. Kasvas ka saadikute arv, näiteks 1980. aasta valimistel said n-ö rahva mandaadi juba 285 saadikut ja see on 185 saadikut rohkem kui 1947 aastal. Iga valimisega uuenes liiduvabariigi Ülemnõukogu koosseis vähemalt 2/3 võrra. Tegelikult oli saadikute roll tähtsusetu, sest nad pidid vaid kuulekalt hääletama juba varem heakskiidetud ja ettevalmistatud otsuste poolt. 1944-1950 oli EKP parteijuht Nikolai Karotamm. Kuigi Karotamm oli kommunist, lävis ta Eesti haritlastega ja nõudis eestikeelset asjaajamist isegi venelastelt.Ta püüdis Eestis ellu rakendada kollektiviseerimist, mis arvestaks ka meie rahva heaolu ja oleks eeskätt meie oma rahva teenistuses. Tema ajal loodi ENSV-sse kolhoosid, mida rahvas ei sallinud ja oli palju vägivalda, näiteks toimus märtsiküüditamine. 1950. aastal süüdistati teda kodanlikus natisonalismis. 1950-1978 oli parteijuhiks Ivan Käbin
Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Alustati käsumajanduse lammutamist ning erasektorile loodi soodsamad majandamistingimused. 1988. aasta aprillis loodi Eestimaa Rahvarinne (RR) perestroika toetuseks. See kujunes kiiresti kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Sel ajal toodi esimest korda avalikkuse ette ka sinimustvalge rahvuslipp. 1988 juunis toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas. EKP senine parteijuht Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. 1988. aasta septembris korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul järjekordne massiüritus „Eestimaa laul“, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Seda aega kutsuti ka Laulvaks Revolutsiooniks. Kasutati juba massiliselt rahvuslippe, lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke
NIKOLAI KAROTAMM Eesti NSV parteijuht 1944–1950 Asus 1919. a õppima Rakvere õpetajate seminari, kuid katkestas 1920. a õpingud materiaalsete raskuste tõttu. 1921–1923 teenis aega Eesti Vabariigi sõjaväes ja töötas seejärel juhutöödel. 1925. a läks tööd otsima Hollandisse, kus astus järgmisel aastal Hollandi Kommunistliku Partei liikmeks (ÜK(b)P liige 1928). 926. a asus elama NSV Liitu. Õppis 1926–1928, 1929–1935 Leningradis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, mille lõpetas aspirandina. 1928. a saatis Komintern ta põrandaalusele tööle Eestisse. Kuna koostöö teiste põrandaalustega ei klappinud, naasis 1929. a NSV Liitu. Tegutses 1930. aastatel õppejõuna, toimetajana kirjastuses, tõlkijana ning Kominterni liinis. Arreteeriti 1938. a NKVD poolt, oli lühikest aega ilma süüdistust saamata eeluurimise all ja vabastati. 1940. a juulis komandeeriti Karotamm tööle Eestisse, kus asus tegevusse kommunistliku riigipöörde järgse olul...
Ka tal oli oma osa kohtuvälistes repressioonides. Kuna Hrustsovi tegevus tekitas ka paljudes teistes NLKP kõrgemasse ringkonda kuuluvates isikutes tõsise isikliku ebamugavustunde ja isegi hirmu, küpses Mihhail 5 Suslovi juhtimisel vandenõu, mille tulemusel Nikita Sergejevits 1964. a. oktoobri alguses kõigilt ametipostidelt tagandati ning erru saadeti. Kuna Breznev oli vandenõulaste seas kõige ilmetum kuju tehti temast parteijuht, lootuses, et teda annab vajadusel kõige lihtsamalt üle parda heita. Tal ilmnes aga ületamatu anne kulissidetagusteks intriigideks, mille abil õnnestus tal kõrvale tõrjuda kõik võistlejad ning valitseda NSV Liitu kuni surmani 10. novembril 1982.a. Breznevi valitsemisaja algust iseloomustavad suhteline poliitiline liberaalsus ja majandusreformid, mis aga üsna varsti asendusid üha süveneva jäikuse ja stagnatsiooniga. Omamoodi rajajooneks oli siin 1968. a
Eesti iseseisvuse taastamine 1987-1992 Iseseisvuse taastamise eeldused - 1) Sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus, mis ilmnes juba 1980. aastate alguses. 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. 5) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 6) Läbikukkunud perestroikapoliitika, see ei uuendanud sotsialistlikku ühiskonda vaid viis impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul aval...
a. Tartus toimunud ENSV Teaduste Akadeemia teadussessiooni põllumajanduse küsimustes ning 1949.a. Tallinnas läbi viidud vabariiklikku nõupidamist loomakasvatuse küsimustes . Neiski on palju propagandat, kuid põllumajandusteadus siiski prevaleerib. Sõjajärgseil aastail(1957) tegeles ta palju kapitalistlike riikide põllumajandusstatistikaga. Sel ajal oli põllumajanduslikul ühistegevusel eriline roll, kuna ta oli tolleaegne parteijuht püüdis ta ühistute jõulise arendamisega kollektiviseerimist edasi lükata. Ühistute liikmeiks oli lõpuks enamik talurahvast, neile anti üle enamik erasektorist võõrandatud traktoreist ja muust varast. Paljud ühistud kujunesid võimsaiks majandusorganisatsioonideks, kes tegelesid mitmel alal. Suurem osa Karotamme elust on alaline olukord, närvesöövate lahendamata probleemide ees ja sees seismine, elu täis teadmatust, mida toob homne päev. Sellise
Punaarmee edu idarindel soodustas asjaolu, et Hitler pidi kogu 1944.a hoidma suure osa üksustest Prantsusmaal, oodates liitlasvägede dessanti. Hitler lootis selle kiirelt purustada ja seejärel jätkata idarindel. 6.juuni 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Saksa vägi varises kokku suve lõpuks. Ülekaal saavutati õhus- 500saksa lennuki vastu 11 000 enda oma. 25.augustil 1944 vabastati Pariis. 14.Stalin oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht. Oli väga julm valitseja. 15.Hitler Oli II MS põhjustaja. Austriast päritSaksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934– 1945) 16.Mussolini oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis
Joseph Goebbels-üks Adolf Hitleri lähimaid kaastöölisi, üks Kolmanda Riigi mõjukamaid ja tuntumaid poliitikuid; NSDAP riigipropagandajuhataja; valitses pärast massimeedia tasalülitamist Saksamaa vaimu- ja kultuurielu üle. Paul von Hindenburg-Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president aastatel 1925-34. Lev Trotski-Lenini soovitatud järgmine kompartei juht, kuid Stalin eemaldas ta 1927 aastal kompartei juhtkonnast Jossif Stalin-Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht; viis peasekretärina ellu Lenini poliitikat, mille eesmärk oli kehtestada sotsialistlik ühiskonnakord. Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. Vahendeid selleks saadi NSV Liidu kodanike kollektiviseerimise, töönormide kehtestamise ja sotsialistliku võistluse arendamise ning vangide tööjõu massilise rakendamise teel. Vjatšeslav Molotov-Stalini truu toetaja, kes pooldas Stalini tegemisi
1937. a arreteeriti Kalinini naine. Kalinin oli NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (president). Kalinini naine oli rahvuselt eestlane. Kaganovitsil lasti üks vend maha, teine vend lõpetas ise oma elu enesetapuga repressioonide hirmus. Vorosilovil arreteeriti pojanaise vanemad ja taheti arreteerida ka pojanaist. Molotovil arreteeriti naine, kes oli olnud nimekas parteitöötaja. 1934. a detsembris tapeti Smolnõis Kirov (oli Leningradi parteijuht). Mõrvas süüdistati trotskiste. Arvatakse, et mõrv oli organiseeritud Stalini poolt, sest Kirov oli rahva seas väga populaarne ja Stalin tahtis teda kui konkurenti hävitada. Nimelt oli 1934. a toimunud ÜK(b)P XVII kongressil teinud paljud delegaadid Kirovile ettepaneku hakata Stalini asemel parteijuhiks. Olid valmis tema poolt hääletama. Partei juhtorganite valimistel anti Stalini poolt väga vähe hääli. Kõige rohkem hääli saigi Kirov
ja võõrvägede välja viimist (tänu BATUNile väliseestlaste org. Baltic Appeal to UN) - 1979. Eesti, Läti, Leedu dissidentide avalik kiri NLiidule, mõlemale Saksamaale, 2 teistele riikidele ja ÜROle, milles nõuti MRP avalikustamist ja tagajärgede tühistamist. Gorbatsovi ajal algas perestroika ja glasnosti-poliitika. Eesti NSV parteijuht oli sel 3 ajal Karl Vaino. 1970. aastate lõpul - 1980. aastate algul toimus venestamine. 1 [veebimaterjal] URL http://www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/Ajalugu12bk1kl_Eesti_taasiseseisvumine.doc 2 [veebimaterjal] URL http://www.hot.ee/pcr/EViseisvuminejataasiseseisvumine.doc 3 [veebimaterjal] URL http://www.tg.tln.edu
Tema edukas karjäär edenes kiiresti, saades 32- aastaselt suure elamuehituskombinaadi direktoriks. Jeltsini juhtimisel ehitati väga kiiresti maju. Partei karjäär Jeltsin astus 1961. aastal Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse ning 1969 asus parteitööle. Kuna tal ei olnud kogemust poliitilises elus oli väga kuulekas ning jälgis teisi ja õppis nende pealt. Ta määrati järjest kõrgematele kohtadele ja nii kogus võimu. Aastast 1977 oli ta Sverdlovski oblasti parteijuht, kellena ta muuhulgas käskis Nõukogude juhtkonna käsul lammutada Ipatjevi maja, kus hukati tsaar Nikolai II. Maja lammutati üleöö koos vundamendiga ja viidi prügimäele, koht kaeti asfaldiga. 3. aprillil 1985, pärast Mihhail Gorbatšovi võimuletulekut tehti Jeltsinile ettepanek asuda juhatama NLKP Keskkomitee ehitusosakonda. 12. aprillil asus ta sellel ametikohal tööle. NLKP Keskkomitee juunipleenumil 1985 valiti ta NLKP keskkomitee ehitussekretäriks. 22
Plussid:valitsus on püsivam. Miinused:kongress võib presidendi tegevust takistada.] Võim lähtub nii presidendist, kes nimetab valitsuse ja domineerib administratsiooni, kui rahvaesindusest, kes teeb seadusi. Võrdsemate vaidluste korral on kohtuvõimu osa suurem. President võib erinevates režiimides olla o Täitevvõimu pea, seadusandliku võimu pea, kõrgeim diplomaat, heaolu eest hoolitseja, parteijuht. Valijad valivad parlamendi ja presidendi-parlament ja president teostavad vastastikust kontrolli, president valib valitsuskabineti ministrid-kes juhatavad ministeeriume. Poolpresidentalism ...rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimetab ametisse peaministri ja juhib koos temaga valitsust, parlament hääletab ametisse valitsuse.NT.Austria, Venemaa, Leedu jne President võib laiali saata parlamendi, Parlament võib umbusaldada peaministrit. BÜROKRAATIA
2. Millistele seesmistele õigustustele ja millistele välistele vahenditele toetub domineerimisuhe? On olemas 3 seesmist õigustust, st. domineerimise legitiimsusalust: * „ igavese eilse“ autoriteet – iidse kehtivuse ja harjumusliku seadumuse kaudu tema säilitamiseks püstitatud komme- „traditsionaalne“ domineerimine. *“karismaatiline“ domineerimine - valitud sõjapealik või rahvahääletuse teel võimule tulnud valitseja, väljapaistev demagoog ja poliitiline parteijuht – alistutakse. teda peetakse seesmiselt “kutsutud” juhiks inimestele ning et need ei alistu talle mitte kombe või määruse põhjal, vaid seetõttu, et nad temasse usuvad. *domineerimine „ legaalsuse“ alusel - s.o usu alusel legaalsete määruste ja ratsionaalselt loodud reeglitele rajatud asjakohase “kompetentsuse” kehtivusse- seadumus täita kuulekalt määrustele vastavaid kohustusi— domineerimine, mida teostavad modernne “riigiteener” ning kõik need
võitnud riikide huve. Vabadussõjalased ehk Vapsid – organisatsiooni liikmed, kes toetasid kõva häälega valitsemist. Vaikiv ajastu – Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri valitsemisaeg. 6) teab, kes olid Jossif Stalin, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Franklin Delano Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust. Jossif Stalin – Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht. (vabaduste piiramine, käsumajandus, agressiivne välispoliitika) Adolf Hitler – Saksa poliitik, diktaator. (rassipuhtus, agressiivne välispoliitika, juhikultus) Benito Mussolini – Itaalia kuningriigi peaminister ja diktaator. (karmikäeline,) Franklin Delano Roosevelt – Ameerika Ühendriikide 32. president. (demokraatlik) Konstantin Päts – Eesti esimene president. (karmikäeline, arukas) Jaan Tõnisson – riigiteadlane, poliitik, õigusteadlane
1924 – Lenini surm 1928-1929 – industrialiseerimine ja kollektiviseerimine 1937 - Kerenski - Venemaa riigitegelane ja poliitik Lenin - Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja Trotski - juudi päritolu Vene bolševistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik Stalin - Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht Eesti Vabariik 14. Miks, millal, kelle poolt, kuidas kuulutati välja Eesti Vabariik? 1918. 19. veebruar valiti Eestimaa Päästmise Komitee (Päts, Vilms, Konik) ja kiideti heaks „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ (iseseisvusmanifest) 1918. 23. veebruaril loeti Pärnu „Endla“ rõdult ette iseseisvusmanifest ja kuulutati välja Eesti Vabariik. 15. Miks ja milliste sündmustega algas Eesti
Deutcher Mädel(Saksa Tütarlaste Liit-tüdrukutele), Jungvolk 6-aastastele · Ühiselt Venemaaga olid nende peamised vaenlased liberaal-demokraatlikud riigid, kes vaevlesid kapitalismi käes Isikukultus: · Hitler oli partei juht ja kõrgeima riigivõimu kandja · 1933-1945 kuulati kõigil 12 parlamendiistungil ainult Hitleri kõnet. · 1934.a. Hitler tuli võimule oli nii kantsler, president kui ka parteijuht Poliitjulgeolek: · SS Parteisisene politsei, likvideerisid sisevaenlasi, kuulasid neid üle(loodi juba 20ndatel) · Schutzstaffel koonduslaager · Gestapo Poliitilise meelestatuse kontroll · Sturmabteilung kaitsesid natside koosolekuid ja ajasid laiali kommuniste(istungitelt ja koosolekutelt) Sõjaväestatus rasketööstuse eelisarendamine; · Eesmärk über töötada Versaille´i rahuleping ehk uus sõda?!
1937 – Suur terror/GULAG Kerenski – Elas 1881-1970. Venemaa riigiteadlane ja poliitik. Lenin – Elas 1870-1924. Venemaa bloševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja. Trotski – Elas 1879-1940. Juudipäritolu Vene bolšeivistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Stalin – Elas 1878-1953. Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht. 14. Miks, millal, kelle poolt, kuidas kuulutati välja Eesti Vabariik? 19. veebruaril 1918 valiti Eestimaa Päästmise Komitee (Päts, Vilms, Konik) ja kiideti heaks iseseisvusmanifest. See loeti ette 23. Veebruaril Pärnu „Endla“ rõdult ning kuulutati välja Eesti Vabariik. 15. Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda ning kui suure ala vallutas Punaarmee? Saksamaa kapituleerus 11. novembril 1918, Venemaa tühistas Bresti rahulepingu.
Muutused toimusid ka Eestis. Varem EKP esimese sekretäri kohal olnud 1 Lisa 1 4 umbkeelne Karl Vaino vahetati 1988. aasta juunis välja eestimeelse Vaino Väljase vastu, sest kriitika Eesti NSV juhtkonna vastu muutus aina avalikumaks ning peagi märkas ka Moskva, et Eesti vajab juhtkonna vahetust. 16. juunil vabastatigi Vaino ametikohalt ning kiirkorras kutsuti Ladina-Ameerikast tagasi Väljas. Uus parteijuht oli lausa nii eestimeelne, et ta oli suunatud diplomaadiks alguses Venezuelasse, hiljem Nicaraguasse oma ,,natsionalistlike" vaadete tõttu. 7 päeva võimul olnud, võttis Ülemnõukogu vastu otsuse, mille kohaselt oli eestlaste rahvuslipuks sinimustvalge lipp. Sellega Vaino Väljase teod ei lõppenud. Nimelt toimus 16. novembril 1988 erakorraline istungijärk, kus võeti vastu liiduvabariigi konstitutsiooni parandused, millega määrati kindlaks Eesti NSV seaduste
Ühinenud rahvaste deklaratsioonile · Deklaratsiooni aluseks olid Atlandi Harta põhimõtted · Lisaks kohustuti mitte sõlmima separaatrahu teljeriikidega TEHERANI KONVERENTS · 28.11.-1.12.1943.a. · Osalejad: J. Stalin; W.Churchill; F.D.Roosevelt · Otsused: 1. Nn II rinde avamine (Stalini nõudmine,et Lääneriigid avaksid ka rinde) 2. USA ja Suurbritannia nõustusid tunnustama 1941.a. NSV Liidu piire. (Eestile oluline punkt * ÜK(b)P KK J.Stalin oli parteijuht ja ka riigijuht Maailm sõjas TOTAALNE SÕDA Selles sõjas on ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Rinde ja tagala vahe oli kadunud. Tsiviilisikud on sõjategevuse osa. Sõjas edu saavutamisekst pommitavad mõlemad pooled tsiviilobjekte,lootes neid moraalselt hävitada. Totalitaarse reziimi kuriteod. Mitmed riigid ja rahvad pidid osalema poolel, mis polnud neile kuidagi meele järele
Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja. f) Trotski oli juudi päritolu Vene bolševistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik ( üks oktoobripöörde läbiviijatest) g) Stalin oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. h)Kirov Sergei Kirov oli 1930ndate alguses üks Stalini peamisi soosikuid ning sai ÜK(b)P Leningrad oblastikomiteei parteijuhiks - KK 1. sekretäriks.Kuid siis muutus ta juba liiga populaarseks, hakates koguni ohustama Stalini juhtrolli parteis, (1934. aastal toimunud ÜK(b)P Kongressil, nn Võitjate kongressil sai ta rohkem saadikute hääli kui Jossif Stalin) ja
võimuvõitlus selle nimel, kes saab Stalini järglaseks. Peep Reimer 1.2. NSV Liit N.Hrustsovi ajal kuni1964.a.: (Vt. ka õpik lk.110-113) · Hrustsovi esiletõus: Stalin suri 5.märtsil 1953.a. ning pretendentideks tema liidrikohale said: · L.Beria siseminister ja julgeolekuorganite juht · G.Malenko Ministrite Nõukogu esimees (e. peaminister) v · N.Hrustsov NLKP Keskkomitee 1.sekretär ja Moskva oblasti parteijuht · V.Molotov Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja Esialgu üritas oma võimupositsioone suurendada Beria, ent 1953.a. suvel ülejäänud ühinesid tema vastu ja Beria arreteeriti. Teda süüdistati spionaais ja lääneriikide heaks tegutsemises ning ta lasti 1953.a. detsembris koos paari lähema kaastöötajaga maha. 1950-ndate aastate teisel poolel õnnestus Hrustsovil tagandada NSV Liidu kõrgema juhtkonna hulgast ka Malenkov ja Molotov (saadeti pensionile) ning tee
elanikkonnast. Inimesi hukati, neid suri nälga ja hukkus sunnitööl. 12 Punaste khmeeride ideoloogia muutus aja jooksul. Algselt oli see ortodoksne kommunistlik partei ja Vietnami kommunistide juhtimise all. Partei muutus stalinistlikumaks ja antiintellektuaalseks pärast seda, kui Kambodzasse naasis rühm Prantsusmaal õppinud noori, nende hulgas ka tulevane parteijuht Pol Pot. Pärast 1960. aastat arendasid punased khmeerid oma unikaalseid poliitilisi ideid. Erinevalt enamikest marksistidest leidsid punased khmeerid, et talunik on proletariaat ja töölisklassi õige esindaja. 1970-ndatel tulid ideoloogiasse ka anti-kolonialistlikud ideed Prantsuse Kommunistlikult parteilt, kaugenedes Vietnami kommunistidest. Nelja-aastase võimuloleku järel kõrvaldas punased khmeerid võimult 1979. aastal sisse tunginud Vietnami Sotsialistlik Vabariik. 1985
sekretär Eriliseks ja 1944-1950 rohkem esimene kui pooled, sekretär ehk Nõukogude Eesti parteijuht. Karotamm märklauaks 1954 koguni 63,6%.sai 1940. aasta püüdis olla teatud määral puhver Moskva nõudmiste “rahvavalitsuse” ’ Eestimaa välisminister, Kommunistliksilmapaistev Partei oli väga kultuuritegelane
komissariga - selle ülesandeks oli organiseerida relvastatud vastupanud liiduvabariigi mahasurumiseks - Nikolai Sazõkin - tegemist väga olulise tegelasega, kes kuulus Beria lähikondlaste sekka. Miks nii olulised tegelased Eestisse saadeti? Selle taga on Otto Tiefi valitsuse loomiskatse - see oli Moskva jaoks olulisem, kui relvastatud vastupanu. Oli vaja kiiret tegutsemist, et sellest teave ei jõuaks maailma. Lisaks Moskva tegelastele nim Büroo koosseisu ka liiduvabariigi juhid - parteijuht ja valitsusjuht. Büroo käis koos mitte väga regulaarselt, aga olulisi küsimusi arutati ja kõik Büroo poolt vastu võetud otsused olid liiduvabariigi juhtkonnale kohustuslikuks täitmiseks ja need büroo liikmed ja sellega seotud ametnikkond tuli Moskvast kaasa. Nende kohaolek oli võimustruktuuri sees väga tugevalt tunda. See loomisaeg - oktoobri lõpp nov algus oli just selleks ajaks kui Moskvas käivitati võitlus kodanliku
esimesi, kes kutsus looma Euroopa Ühendriike. Eesmärgiks oli kaotada igaveseks Euroopa tõved: natsionalism ja sõjakoledused. Winston Churchill oli üks esimesi ja väheseid inimesi, kes nägi Hitleris kasvavat ohtu ammu enne IIMS algust ning esimene, kes oma kahtlused ka välja ütles. Vapustav peaminister, sisendades brittidesse oma inspireerivate kõnedega lootust ja otsusekindlust. Fultoni kõnes kasutas esmakordselt väljendit ,,raudne eesriie". Stalin Nõukogude Liidu riigi ja parteijuht. Stalini algatusel sõlmiti MRP, mida võib lugeda IIMS alguseks. Seega võib väita, et Stalin oli üks Teise maailmasõja vallapäästjatest. Karmal Afganistani president. Oli NSVL-le väga ustav. Castro Kuuba riigijuht. Tuli revolutsioonilisel teel võimule ning peale seda suhted halvenesid USAga. NSVL viis oma pommitajad Kuubale.Reaalne tuumasõja oht. Lõpuks teatas NSVL et võtab raketid ära ning USA tühistas Kuuba blokeerimise. Kennedy USA president. Mõrvati Dallases
annaabi.ee 
