Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Risttuules (0)

1 Hindamata
Punktid
Minu mõtteid filmi "Risttuules" vaadates. Elisabeth Pikker
12.E1
"Risttuules" räägib Erna Tamme ja tema perekonna loo alates küüditamisest Siberisse kuni kaua igatsetud kodumaa pinnale naasemiseni. Lugu põhineb Erna reaalsetel kirjadel oma mehele Heldurile, kellega teel Siberisse mindi lahku. Erna jaoks peatus aeg sel hetkel, kui ta oma kodust vägivaldselt ära viidi. Aja peatumisest lähtub ka filmi audiovisuaalne lahendus (tableau vivant): kaadris on inimesed tardunud, kolmemõõtmelises pildis liigub vaid kaamera.
Vaatasin seda filmi nüüd teist korda, kuna olin seda käinud varem kinos vaatamas. Teist korda oli parem vaadata, kuna olin rohkem kursis Siberisse küüditamisega ja oskasin rohkem seostada . Kuid pean tunnistama, et mulle ei meeldi üldse see audiovisuaalne lähenemine, see muutus kohati igavaks ja püüti teha natuke liiga emotsionaalseks, Erna peale loetud kirjad olid kohati väsitavad ja see läbi jäi natuke film venivaks. Mind ennast liigutas selle loo juures Erna ja Helduri omavaheline armastus ja armastus kodumaa vastu. Lootus, et nad ei pea põgenevama kodumaalt ja neil lastakse edasi jääda. Paraku nii ei läinud.
Film algas sellega, kuidas nad oma kodus rõõmsalt ja õnnelikult elasid, Erna, Heldur ja nende pisike tütar Eliide. Näitas palju õunapuud, mis parasjagu enne küüditamist õitses, kogu õu oli seda lõhna täis. Sellest samast õunapuust sai kogu filmi vältel Erna ja Elduri armastuse ja kodu sümbol.
Seda rõõmu ja õnne segasid brigaadid, kes tungisid nende koju, käskisid pakkida asjad ja minna nendega kaasa. Peagi läksid Erna ja Helduri teed lahku. Erna viidi koos tütrega Siberissi ja Heldur vangilaagrisse. Tee Siberisse oli pikk, koos Ernaga olid samas vagunis veel 51 last ja naist, kellest elusalt kohale jõudsid vaid 42. Elu Siberis ei olnud kerge. Süüa ei olnud väga saada. Pandi rasket tööd tegema, kus palgaks oli 200g leiba, see oli päeva norm. Lastele eraldi toitu ei olnud ette nähud. Seetõttu väike Eliide oli peagi jõuetu ja tervis oli väga halb. Üks koht, mis mulle pisara silma tõi oli see, kus Erna rääkis, kuidas ta oli Eliide käest küsinud, et mida ta varsti tuleval sünnipäeval saada tahaks. Laps vastas, et terve päts leiba. Erna aga küsis sellepeale, et kui süüa oleks palju, et mida ta siis sooviks. Eliide vastas ikka leiba ja puhkes nutma . Ma ei mõista, kuidas said inimesd olla seal nii julmad, et ei saanud lapsele isegi leiba anda? Erna kirjutas kuidas ta isegi proovis leiba varastada, kuid jäi vahele, karistuseks ähvardati põhja poole saatmisega või pidi magama sealse kolhoosi mehega. Sellise julmuse tõttu pidi Erna oma lapsest ilma jääma, väike Eliide ei pidanud lihtsalt sellistes tingimustes vastu. Kuid mida aeg edasi, seda kergemaks läks, nad harjusid sealsete oludega ja õppisid läbi saama ka nendega kellega ei oleks soovinud. Erna tegi tublisti tööd ja sai ka kiita, tal õnnestus saada ühe kuu palga avansina ette ja otsustas osta lehma. See oli talle väga tähtis ja andis palju rõõmu, sest nüüd oli piim ja juust kogu aeg laual ja jäi ka müügiks alles. Peagi pärast seda tuli teade, kus raske haiguse tõttu suri 5 märtsil 1953. aastal Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht Jossif Stalin. Paljud nutsid ja olid väga kurvad. Minu meelest oli see parim sündumus üle mitme kümne aasta, sest siis tekkis väike lootus sealt vangistusest ära saada. Paar aastat pärast seda sügisel hakata Eestlasi kodumaale tagasi saatma ja väljastati vaikselt ka passid . Nii sai ka Erna loa kodumaale tagasi suunduda. Erna oli väga õnnelik ja ootusärevuses, et ehk ootab teda kodumaal ta aramastatud mees Heldur. Jõudes kodumaale Eestisse sai ta aga Helduri kirja, kus 47 aastat tagasi Heldur kirjutas talle, kuidas ta on olnud 5 kuud juba vangilaagris. Ta rääkis kuidas radupidi saadetakse Eesti kaitseliidu mehi tribunali ette, neist meestest pole keegi tagasi tulnud ja järgmine päev oli tema kord minna. Ta ei usu, et tuleb tagasi, et Erna ei ootaks teda. Heldur hukati ilma kohtuotsuseta Siberi vangilaagris viis kuud pärast kohalejõudmist. Erna sai selle kohta ametliku kinnituse pärast Eesti taasiseseisvumist 47 aastat hiljem.
Ma arvan, et see oli väga hea, et Erna ei teadnud seda, sest lootus Heldurit näha oli ainuke lootus ja tahe kuidagi ellu jääda. Ta oli kaotanud Siberis kõik. Oma mehe ja tütre. Kodumaalne naasmine oli ainuke asi, mis võis talle veel rõõmu pakkuda. Filmi nimi "Risttuules" aga tuleneb sellest, kuidas Heldur kirjutas kirjas, et ühel päeval nad kohtuvad taas. Erna tuleks kerge ja värske, vaba tuulena läänest ja tema tuleb ida tuulest ja nad kohtuvad risttuules õunapuu juures. See oli koht,kus puhkesin lahinal nutma, väga kurb filmi lõpp.
Kuna film ise läks mulle väga hinge ja mul on veel suurem austus nende Eestlaste üle, kes pidid selliseid asju läbi elama, siis tekitab minus väga suure tänutunde, et ma ei ole pidanud sellist asja läbi elama. Paneb ka mõtlema, et ma peaks olema siin oma elus iga asja üle tänulik ja õnnelik, sest inimesed, kes selliseid asju Siberis läbi elasid suutsid olla sama moodi õnnelikud, kuigi tingimuse olid hoopis teised.
Risttuules #1 Risttuules #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Elisabeth.P Õppematerjali autor
Film Risttuules arutlus, kuidas film meeldis. Mis filmis väljatoodud on. Kes filmis on.

Sarnased õppematerjalid

Uurimustöö Lebrehti perekonnast
35
pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere

Uurimustöö
Küüditamine
11
wps

Küüditamine

Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse ­ algas Teine maailmasõda . 18.

Ajalugu
Sõda ja Saaremaa
28
doc

Sõda ja Saaremaa

SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk S

Ajalugu
Mats Traadi-Harala elulood-Uurimistöö
68
doc

Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale üh

Kirjandus
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque
54
docx

LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque

LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 I PEATÜKK.................................................................................................... 4 II PEATÜKK................................................................................................... 5 III PEATÜKK.................................................................................................. 7 IV PEATÜKK.................................................................................................. 9 V PEATÜKK................................................................................................. 11 VI PEATÜKK................................................................................................ 13 VII PEATÜKK.............

Kirjandus
Rahvale lauldavate laulude kogumik
48
doc

Rahvale lauldavate laulude kogumik

SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.............................................................................................................................6 Jaanipäev.......

Muusika
Külmale maale-E-Vilde realistlik romaan
5
docx

"Külmale maale" E. Vilde realistlik romaan

Eduard Vilde (1865 -1933) Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 1878­1882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 1883­1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887­ 1890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 1890­1892oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 1893­1896 töötas taas Postimehe toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 1897­1898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 1898­1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 1901­1904Tallinnas ajalehe Teataja ja 1904­1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal,USA-s (1911), Kopenhaagenis (1911­1917) ja mujal Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 1917­1918 Estonia teatri dramaturgina. Aast

Kirjandus
Arvo valton
28
doc

Arvo valton

ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull ­ kulli pilk j.talvet ­ tõrjumatu äär r.veidemann ­ olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing ­ vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" ­ Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun