Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Külma sõja kriisid (0)

1 Hindamata
Punktid
12. Külma sõja kriisid
1950-1953 Korea sõda
- II maailmasõjas  Jaapanil  
> jagati USA-le ja NSV Li dule
- riik seega kaheks, 
  korealased ei olnud nõus:
>Kim Il  Sung  tungis 
  Lõuna-Koreasse ( NSVL , Hi na)
- 1953  vaherahu
- NB! Jaapani abi
Kim  Il  Sung
Kim   Jong   Il
http://www.guardian.co.uk/world/video/2011/dec/19/kim-jong-il-mourning-video?INTCMP=ILCNETTXT3487 
Kim Jong-un
1956 Ungari ülestõus 
- ülestõus nõukogude korra vastu
peaminister Imre Nagy soov VLO-st lahkuda
> NSVL surus ülestõusu maha (Budapest val utati)
> Nagy hukati, hukkus 2000, põgenes 200 000
> NSVL võitis, kuid režiim  senisest  leebem
>> lootusetus , leppimine
1961 Berliini kriis
- takistamaks põgenemast
- 1955 Hal steini doktri n:
      SLV ei tunnista SDV-d,
      on rahva ainuesindaja
- SDV juhi ettepanek
- NB! J. F.  Kennedy  kõne
      “Ich bin ein  Berliner
   
 
http://www.youtube.com/watch?v=_Pjn5E6yOKo
1962  Kuuba  kriis
1962 Kuuba kriis
1959  Fidel  Castro  (USA vastu)
- NSV Li du  raketid   Kuubale
- USA  ultimaatum  NSV Li dule
> kompromiss:
   USA leppis Castro võimuga
   NSV Li t vi s raketid Kuubalt, …
> teatav pingelõdvendus
      
1946/1964-1973 Vietnami sõda
a) sõda  Prantsusmaaga
    - Ho Chi Minh  (“Valgustaja”) –  jaapanlaste  vastu, USA tugi!
        - Prantsusmaa kaotas Indo-Hiinas, 1954. a. Vietnam  jagati
b) kodusõda Põhja- ja Lõuna-Vietnami vahel
    - NSVL ja Hiina toetasid Põhja-Vietnamit
        - vietkongid ehk punapartisanid
c) USA sekkumine, kardeti doominoefekti (Kennedy!)
    - pidas vajalikuks saata nõuandjaid, spetsialiste; pommitati
    - nö sõda kõikide silme all 
    > sõjavastasus, 1968. a. otsus taanduda järk-järgult
d) kodusõda  ehk sõda vietnamiseerus
    - 1973. a. Põhja- ja Lõuna-Vietnamiks, plaan riik ühendada
    - 1975. a. kommunistide  pealetung , Lõuna-Vietnam ka neile
http://thewall-usa.com/information.asp 
Napalmirünnaku eest põgenev alasti tüdruk kuulsalt sõjafotolt.
Tänapäeval on Kim Phuc tuntud rahu ja inimõiguste eest võitleja
 
kommunism  ka nt Kambodžas 
- USA pommitas ka Kambodžat
- kujunes Pol Pothi diktatuur,
      20. saj. hirmsaim diktatuur
- KKP e punased khmeerid 1975-79
- 2009. a. algas kohtuprotsess
     juhtide üle
http://www.historyplace.com/worldhistory/genocide/index.html 
http://www.youtube.com/watch?v=hy3nmHH6Lho&feature=related 
1968 Praha kevad
- Tšehhoslovakkia  kompartei  juhtkonna plaan:
  luua NSV  Liidust  sõltumatu sotsialistlik riik
- vahetati välja riigi juhtkond , suhted teiste riikidega
- augustis 1968 NSV Liidu + VLO riikide väed
  plaaniga liikumine maha suruda
- kom.partei juht  Alexander  Dubćek vahistati,
   reformid  tühistati
> Brežnevi doktriin  (kuni 1989): 
   NSV Liidul on kohustus sotsialismi kaitsta 
>külm sõda ( Cold  WarХолодная война
oli Nõukogude bloki ja Lääne poliitiline, 
ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise 
maailmasõja järgsel rahuperioodil
>laiemas tähenduses nimetatakse külmaks 
sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat 
konflikti, milles osapooled piirduvad 
majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse 
ning propagandarünnakutega üksteise 
vastu, vallandades vahel ka niinimetatud 
asendussõdu kolmandates riikides.
Sotsialismileer
• NSV Liit 
- 1917 / 1918-1920 / 1922 / maailmarevolutsioon ebaõnnestus
- pärast II maailmasõda: NSV Li du koosseisus 15 li duvabari ki
• idablokk ehk Ida-Euroopa ehk  satelliitriigid  8 ri ki 
- Ida-Saksamaa (SDV), Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, 
      Rumeenia,  Bulgaaria , Albaania,  Jugoslaavia  
•  Aasias 
- Hi na (1949 Mao  Zedong ), Põhja-Korea, Vietnam,  Mongoolia
• 1960.-1970. aastatel  lisandusid
- Kuuba,  Afganistan  
KongoEtioopia , Somaalia, Mosambi k, Angola,  Madagaskar ;
 Roheneemesaared, …
• koostöö:
VMN 
- arendamaks majanduslikku koostööd
- vastukaaluks Marshalli plaanile
vastastikune abi USA abi asemel
VLO
- sotsialismileeri ühendav sõjaline ja poli tiline jõud
ajend : SLV võeti  NATO  liikmeks
• lahkhelisid
- vastuhakud (Ungari, Praha; 1953 Ida-Berli n)
- erimeelsused (nt Jugoslaaviaga, Hiinaga)
• tunnused:
1) võim ühel  parteil , parteijuht ka ri gipea 
- NB! nt Poola Ühendatud Töölispartei; Saksa Demokraatlik Vabari k
- NB! nt SDV-s, Poolas mitu parteid
2) partei  kontrollis  kõike 
- nt kultuur, teadus, usk
- julgeolekuorganid
3) majandus ri gistatud
- eraomand puudus, see mõjutas mentaliteeti
plaanimajandus  (NSV Liidus alates 1928 viisaastakud)
4) suur rõhk sõjaväele
- nt 1980. a. USA-s, Inglismaal ca 0,8% 
             aga NSV Liidus ca 1,8% elanikkonnast

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Slide 27
Vasakule Paremale
Külma sõja kriisid #1 Külma sõja kriisid #2 Külma sõja kriisid #3 Külma sõja kriisid #4 Külma sõja kriisid #5 Külma sõja kriisid #6 Külma sõja kriisid #7 Külma sõja kriisid #8 Külma sõja kriisid #9 Külma sõja kriisid #10 Külma sõja kriisid #11 Külma sõja kriisid #12 Külma sõja kriisid #13 Külma sõja kriisid #14 Külma sõja kriisid #15 Külma sõja kriisid #16 Külma sõja kriisid #17 Külma sõja kriisid #18 Külma sõja kriisid #19 Külma sõja kriisid #20 Külma sõja kriisid #21 Külma sõja kriisid #22 Külma sõja kriisid #23 Külma sõja kriisid #24 Külma sõja kriisid #25 Külma sõja kriisid #26 Külma sõja kriisid #27
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kermoxd Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

KÜLMA SÕJA KRIISID
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia

Ajalugu
Külm Sõda
5
rtf

Külm Sõda

2. Mis oli liitlastevaheliste suhete jahenemise ajendiks? Venemaa stalinistlik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee oli II MS lõpul jõudnud, mille eesmärk oli upitada võimule kommunistid, kehtestada nõukogulik majandussüsteem ja oma mõjuvõim. Lisaks Kesk-Euroopale tahtis NL oma mõjuvõimu laiendada ka Balkanil ja Türgis. 9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas 3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust? 5. märtsil 1946 andis Briti sõjaaegne peaminister Churchill Stalinile vastuse. USAs Fultoni linnas peetud kõnes tõi ta seniste liitlaste vastuolus rahvusvahelise avalikkuse ette. 4. Mis on Trumani doktriin? Seoses Kreekat ja Türgit ähvardava Nõukogude ekspansiooniga tegi USA president Truman 1947. aasta märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele sõjalist ja majanduslikku abi. Kui maailmas

Ajalugu
Külm sõda
15
docx

Külm sõda

1 II. KÜLM SÕDA: Külma sõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus.

Ajalugu
Külm sõda
7
doc

Külm sõda

Põhja-Vietnam(Ho Chi Minh) - toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Korea kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk VS Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased. Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski helikopteritele Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid toetasid omakorda punahiina ja NSVL (majanduslik ja sõjaline abi, sõjalised eksperdid)

Ajalugu
Maailm pärast II maailmasõda
12
pdf

Maailm pärast II maailmasõda

● 2. NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. Oli kommunistlike riikide eesotsas. 2) Ühtlasi olid mõlemad riigid ka Teise maailmasõja võitnud riigid. Samuti ka tugevaimad 3) Tekkinud olukord oli soodus konfliktide tekkimiseks. ● Peatselt pärast teise maailmasõja lõppu astusidki kommunistlikud ja demokraatlikud riigid teineteisega vastasseisu: algas nn „Külm sõda.“ ● Külma sõja vältel üritasid USA ja NSV Liit kõikjal maailmas suurendada oma mõjuvõimu. ● Kahe vastandpoole tegevuse tulemusel tekkis maailmas suur hulk konflikte, mida nimetatakse külma sõja kriisideks. KAKS: Külm sõda (1946-91) •Külm sõda lõppes 1991, kui NSV Liit varises kokku 1) Külm sõda: mis see oli? Miks oli see „külm“? ● „Külmaks sõjaks“ nimetatakse demokraatlike ja kommunistlike riikide vahelist

Ajalugu
II MS ja Külm sõda
30
docx

II MS ja Külm sõda

2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja.  Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega.  Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)  Teisel pool oli üliriigiks NSVL 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Osapooled:  Diktatuurirežiimiga: NSVL, Poola Saksa DV Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania; Aasiast: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte,

Ajalugu
Kahepooluselise maailma kujunemine
6
docx

Kahepooluselise maailma kujunemine

 Kahepooluselise maailma kujunemine, külma sõja osapooled ning selle avaldumisvormid.- Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne maailm. OSAPOOLED- NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja- Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Teisel pool oli- USA ja teised turumajanduslikud riigid (nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV jne). Idabloki poole oli kommunistlik diktatuur. (võim ühe partei käes) ja

Ajalugu
Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun