................................................................................4 2.2Vähima vastupanujoone pikkus......................................................................................4 2.3Laengusamm reas............................................................................................................4 2.4Ridadevaheline kaugus................................................................................................... 4 2.5Lõhkeaine erikulu parandustegur....................................................................................5 2.6Laengumassi arvutamine................................................................................................ 5 2.7Laengu pikkus.................................................................................................................5 2.8Laenguaugu sügavus.......................................................................................................5 2
1) Pinnase temperatuur on +15°C; 2) Vooluahelate arv on võrdne ühega. Üks vooluahel koosneb kolmest isoleerjuhtmest või kolmest ühesoonelisest kaablist või ühest mitmesoonelisest kaablist, milles on kolm koormatud soont. 4. JUHTMETE KAABLITE VALIK MITTE NORMEERITUD TINGIMUSTEL Juhtmete ja kaablite mitte normeeritud tingimustel tuleb kasutada parandustegureid Ruumis paigaldatutud kaablitel: 1) Keskkonna temperatuuri arvestav parandustegur parandustegur K 1; 2) vooluahelate arvu arvestav parandustegur K 2 Pinnasesse paigaldatud kaablite; 1) Pinnase temperatuuri arvestav parandustegur K 3 2) Vooluahelate arvu ja nende vahelist kaugust arvestav parandustegur K 4 5. VOOLUAHELA KOORMATUD JUHTIDE ARV. VOOLU KÕRGEMATE HARMOONILISTE TOIME · Kui mitmefaasilise ahela koormuse saab lugeda sümeetriliseks, võib ahelasse kuuluva neutraaljuhi jätta arvestamata, sest vool on selles null.
juhtub, seda ei tea) 3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse normid käesolevas töös ja milline on isolatsiooni- ja maandustakistus ideaaljuhul? Kuni 1000 V elektriseadmete isolatsioonitakistus kasutatava pinge 1 V kohta peab olema vähemalt 1 k, kuid mitte vähem kui 0,5 M. Neutraali maandustakistuse kogusuurus kuni 1000 V elektriseadmetes peab olema mitte üle 4. (aga ideaaljuhul? Kas lõpmatu?) 4. Maandustakistuse määramisel kasutatav parandustegur on suurem/väiksem märja maaga, suurem/väiksem kuiva maaga. Valiku põhjendus. Maandustakistus on väiksem niiske pinnasega ja suurem kuiva pinnasega, kuna kuiv pinnas on halvem juht kui niiske pinnas. Aga parandustegur on suurem märja maaga ja väiksem kuiva maaga (põhjendus? Võta kodus tarkpead appi)
Erinevus käsiraamatus antud asbesti soojusjuhtivustegurist võib olla tingitud sellest, et aurutoru isoleerimiseks on kasutatud asbesti ja diatomiidi segu. 8. Kontrollküsimused 1. Materjalidel, milledel on väga suur soojusjuhtivustegur, sest nende termiline takistus on väike. 2. Kalibreerimistegur arvestab mõõtevöö keskmisest temperatuurist tuleneva ebatäpsusega ja sellega läbi korrutades leitakse täpsem toru soojuskadu. 3. Muutuksid temperatuurid, soojusvoog ja parandustegur. 4. Termiliselt stasionaarse olukorra all mõistetakse seda, kui temperatuur keha üheski punktis ajas ei muutu. 5. Ilma äärekaitsevööta viga suureneks. 6. Termoisolatsiooni soojusjuhtivusteguri ülempiir võiks olla 0,5 W/(m*K). 7. Silindrilise seina soojusjuhtivustakistuse ja soojusülekandel väliskeskonda esineva takistuse summa võib seina paksuse suurenedes kasvada või kahaneda, seega võib seina paksuse suurendamine põhjustada nii
toorikuga ulatub kuni 10 m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosad on vasarpea, mille külge on kinnitatud ülemine pinn, ja alasi, mille külge on kinnitatud alumine pinn. Vasarpea käitamiseks kasutatakse suruõhu vasaraid ja hõõrd- ehk friktsioonpresse. GOST annab vasarpeade massiks 1...8 tonni. Sepistamiseks vajaliku vasarpea mass kg-s leitakse valemiga G = k x F , F on töödeldava tooriku ristlõike pindala cm² ja k on parandustegur (süsinikterastel k = 5, eriterastel k = 7, värvilistel metallidel k = 3,5). Sepistamise põhioperatsioonideks on jämendamine, venitamine, raiumine, augu löömine, painutamine, väänamine ja sepakeevitamine. Jämendamine on operatsioon, mille käigus vähendatakse tooriku kõrgust ja suurendatakse läbimõõtu. Tooriku osalist jämendamist (needi pea tegemine) nim. Paikseks jämendamiseks. Jämendamist kasutatakse : 1) suure ristlõike ja väikese kõrgusega sepiste
Nu = 0,15 0 , 33 (Gr ) 0 ,1 l s Turbulentne voolamine (keeristega) Re >10 4 : 0 , 25 Pr = 0,021 Re 0 ,8 Pr 0 , 43 Pr Parandustegur hüdrodünaamilisele algosale: -1 / 7 -1 1 1 = 0,1 1 + 2,5 Re Re 17. . 0 , 25 v Nu = C n 0 , 33 i s s malekorras kimp C=0,41 ja n=0,6
Mõõtepiirkonna laiendamisel mahtuvusliku pingejaguriga muutus U1 kiiremini U2-st kui voltmeetri ja kondensaatori järjestiklülitusega, seega saab voltmeetri ja kondensaatori järjestiklülitusega rohkem mõõtepiirkonda laiendada. Gradueerimisarvutuste vastused olid kõikuvad, aga kõrgepinge U2 funktsioonina elektrostaatilise voltmeetri näidust graafilisel kujul oli peaaegu lineaarne ning otsitav gradueerimiskoefitsient oli õigetes piirides. Kuna suhteline õhutihedus tuli 1,0 siis parandustegur mille arvesse võtsin oli väike (1,0) ja tuli õigetesse piiridesse antud tingimustel ja ei muuda oluliselt mõõtetulemusi.
Kohalik takistustegur määratakse eksperimentaalselt ja ta ei sõltu praktiliselt ei õhu liikumiskiirusest ega voolu turbulentsusest. Võimalik on kohaliku takistusteguri määramine arvutuslikult, sõltuvalt ristlõikepindalade muutumisest ja takistuse geomeetriast: F = K (1 - 2 ) F1 K parandustegur, määratakse kogemuslikult F2 ristlõikepindala pärast takistust F1 ristlõikepindala enne takistust Õhuvoolu sisenemisel seinas olevasse avasse =0,5, õhuvoolu sisenemisel terava servaga torusse =1. F2 Kohaliku takistuse tegurit õhukogurites on võimalik määrata allpooltoodud graafikult, = .
2. Jõutrafo - (hetkel on pingemadaldav trafo) muudab nii voolu kui ka = K 1 K 2 I lub I lub pinget; K1 temperatuuri parandustegur (vaata tabelist nr.5); 3. Jaotla enamasti omaette ruumina kujutatud või kindlalt piiritletud K2 vooluahelate arvu arvestav parandustegur (vaata tabelist nr.8). Juhtmete ja kaablite paigaldus pinnases: pinnaala paiknev elektriliste jaotus ja lülitusseadmete kompleks koos seadmete kuuluvate kaitse, juhtimis ja muu selliste seadmete, ümbiste ja ehitustarindidega
7,6 18,1 5. 7,5 17,7 13. 7,6 18,2 6. 7,5 17,7 14. 7,6 18,3 7. 7,6 17,5 15. 7,6 18,3 8. 7,6 17,8 keskmine 7,6 17,8 Arvutused Kulunud gaasi maht: Vmõõt=1,850-1,820=0,030 m3 Aurustumissoojus: G 2512 r= , kus f gaasikella parandustegur Vmõõt f 0,046 2512 kJ f=1 => r = = 3850 3 0,030 1 m Gaasi maht viiakse normaaltingimustele valemiga V=Vmõõt*F, kus 293 B + p1 - s 293 100660 + 1930 - 0,2486 F= = = 1,01 273 + t g 101325 273 + 21 101325 V=0,030*1,01=0,030 m3=Vmõõt Temperatuuride vahe: t=tv-ts=17,8-7,6=10,2 K Jahutusvee kogus: W=(1,2620-1,2371)*1000=24,9kg
20. 15,1 5,7 21. 15,1 5,7 22. 15,2 5,7 23. 15,3 5,7 24. 15,2 5,7 25. 15,2 5,7 26. 15,3 5,7 27. 15,3 5,7 28. 15,3 5,7 29. 15,4 5,7 30 15,4 5,7 kesk. 15,1 5,67 Arvutused Kulunud gaasi maht: Vmõõt=24,688-24,658=0,030 m3 Aurustumissoojus: G 2512 r= Vmõõt f , kus f gaasikella parandustegur 0,045 2512 kJ r= = 3768 3 f=1 => 0,03 1 m Gaasi maht viiakse normaaltingimustele valemiga V=Vmõõt*F, kus 293 B + p1 - s 293 99858 + 1930 - 0,2486 F= = = 0,99 273 + t g 101325 273 + 22 101325 V=0,03*1=0,03m3=Vmõõt Temperatuuride vahe: t=tv-ts=15,1-5,67=9,43 ºC Jahutusvee kogus: W=(4,018-3,990)*1000=28kg
3.4 ab kus, P purustav jõud, N; a, b ristlõike parameetrid, cm; Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele: 1) kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%) kasutatakse valemit Valem 4.3.5: f S ,12=f S ,W [ 1+ ( w-12 ) ] Valem 4.3.5 kus, parandustegur, =0,04; f S ,W survetugevus veesisaldusel w % [N/mm2]; 2) kui veesisaldus ületab hügroskoopsuse piiri, kasutatakse valemit: f S, W f S ,12= 30 Valem 4.3.6 K 12 kus, K 30 12 redutseerimiskoefitsient, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40. 4.3.2
Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust [N/mm²] arvutatakse valemiga nr 4: Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele: 1) kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%), kasutatakse valemit nr 5: Rw;12=Rs,w*(1 + (w-12)) Valem nr: 5 kus - - parandustegur, = 0,04; RS,W - survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm²]. 2) kui niiskussisaldus ületab hügroskoopsuse piiri, kasutatakse valemit nr 6: 3.2. Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva niiskussisaldusega proovikehi: kuivatatuid püsiva massini 105°C juures, õhukuivasid, vees immutatuid. Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus RS,W - W
V 0= ∗ε (4.2) 101325∗T t kus Vt – kalorimeetri õhukulu m3 (0,466 m3), pt – töörõhk kalorimeetris Pa, pt = B + p1; (B = 761 mmHg = 101458 Pa) Tt – õhu temperatuur sisenemisel kalorimeetrisse (arvestist läbimisel) K; Tt = (t2 – Δt)+T0 = (37,1-15)+273,15 = 295,25 K; (T0 = 273,15 K) ε – parandustegur, mis on saadud kuluarvesti kalibreerimisel (ε = 1,19) 3 273,15∗ (101458+199 ) Pa∗0,466 m 3 V 0= ∗1,19 ≈ 0,515 m 101325∗295,25 K Isobaarne mahterisoojus temperatuuri vahemikus ∆t (4.3); ' Q c pm= (4.3)
250 ml koonilisse kolbi pipeteerisime 20 ml 1%-list K3Fe(CN)6 lahust, 2 tilka metüleensinist ja 5 ml 2,5 M NaOH lahust. Keeduklaasi panime elektripliidile, ajasime lahus keema ning keemise ajal tiitrisime lahust kiselli lahusega kuni sinise värvuse kadumiseni. Tiitritava lahuse segamine toimub keemise ajal ning ssegamist viisime läbi automaat segajaga. Seejärel kordasime tiitrimist, tiitrisime aeglaselt, et ei tekiks üle tiitrimist. Lahendus: K kaaliumferrotsüaniidi lahuse parandustegur võrreldes täpselt 1%-lise lahusega; V tiitrimiseks kulunud kisselli maht; A proovi lahjendus, antud juhul 250/20 = 12,5; 20,12 & 0,035 empiirilised parandustegurid (reaktsioon ei kulge stöhhiomeetriliselt); X1= X*0,95 m(suhkur)=10,67 g m(keeduklaas)=129,23 g m(klaas+kissell)=326,45 g m(kissell)=197,22 g tiitritud kissell 1=7,5 ml tiitritud kissell 2=6,5 ml Esimene tiitrimine: X=(1*(20,12+0,035*7,5)*12,5)/10*7,5=3,40%
peale koormamise algust. Survetugevust [N/mm2] arvutatakse valemiga nr 4: Valem 4: Rs = P / a*b , kus P purustav jõud a,b ristlõike mõõtmed. Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele: 1) Kui proovikehe niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (~30%), kasutatakse valemit nr 5: Valem 5: RS,12 = RS,W ( 1+ (w 12)) , kus parandustegur, = 0,04; RS,W survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm2]. 2) Kui niiskussisaldus ületab hügroskoopsuse piiri, kasutatakse valemit nr 6: Valem 6: RS,12 = RS,W / K3012 , kus K3012 redutseerimiskoefitsent, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40. Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva niiskussisaldusega proovikeha: - Kuivatatuid püsiva massini 105C juures - Õhukuivasid - Vees immutatuid
P purustav jõud [N] a, b ristlõike mõõtmed [mm] Peale katsetamist määrati proovikehade niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutati ümber standardniiskusele. 1) Kui proovikeha niiskussisaldus oli alla hügroskoopse piiri (~30%), kasutati valemit (5). Rs,12=Rs,w*[1+*(w-12)] (5) Rs,w survetugevus niiskussisaldusel w% [N/mm2] w antud niiskus [%] parandustegur, mis on 0,04 Rs,12 survetugevus niiskussisaldusel 12% [N/mm2] 2) Kui niiskussisaldus ületas hügroskoopsuse piiri, kasutati valemit (6). Rs,12=Rs,w/K1230 (6) K1230 redutseerimiskoefitsent, mis on männil 0,45 Peale survetugevuse määramist määrati nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistati välja sõltuvus Rs,w W graafikus 4.4. Saadud survetugevused redutseeriti
5.21. Rs = a∙ b Rs 5.22. – survetugevus [N/mm²] Fs 5.23. – purustav jõud [N] 5.24. a,b – ristlõike mõõtmed [mm] 5.25. 5.26. 6.4 Valem nr.5 R =R S ,W [1+ ( w−12 ) ] 5.27. S ,12 RS ,12 5.28. – katsekeha survetugevus standartniiskusel, kui niiskussisaldus on alla 30%[N/mm²] RS ,W 5.29. – Survetugevus antud niiskusel [N/mm²] 5.30. – parandustegur 5.31. w – antud niiskussisaldus [%] 5.32. 5.33. 6.5 Valem nr.6 R ,W RS ,12= S30 5.34. K 12 RS ,12 5.35. – katsekeha survetugevus standartniiskusel, kui niiskussisaldus on üle 30%[N/mm²] 5.36. K 30 12 – redutseerimiskoefitsent 5.37. 5.38. 6.6 Valem nr.7 P RS = 5.39. a ∙b 5.40. 5.41. P – graafikust määratav jõud [kgf] 5.42. a, b – survepinna mõõtmed [mm] 5.43. 5.44. 6
Survetugevus arvutatakse valemi 4 abil. Rs = aP*b (Valem 4) Kus, P- purustatav jõud a, b- ristlõike mõõtmed Seejärel määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus tuleb ümber arvutada standardniiskusele. Kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%), kasutatakse valemit 5. Rs,12 = Rs,w [1+a(w-12)] (Valem 5) Kus, - parandustegur, = 0,04 - Survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm2] Kui proovikeha niiskussisaldus ületab hügroskoopse piiri, kasutatakse valemit 6. Rs,w Rs,12 = 30 K 12 (Valem 6) 30 Kus, K 12 - redutseerimiskoefitsient, mis on 0,45 männil Rs,w - Survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm2]
RS = F / (a * b) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] a, b ristlõike mõõtmed [mm] Arvutus: Proovikeha nr. 4. a = 18,2 [mm] b = 19,0 [mm] F = 0,1 * (117 * 5000) / 300) = 195 [N] RS = 195 / (19,0 * 18,2) * 100 = 56,40 [N/mm2] Valem 5: RS,12 = RS,W (1 + * (w 12)) RS,12 survetugevus niiskussisaldusel 12% [N/mm2] RS,W survetugevus niiskussisaldusel w% [N/mm2] parandustegur ( = 0,04) Arvutus: Proovikeha nr. 4. RS = 56,40 [N/mm2] = 0,04 W = 9,8 [%] RS,12 = 56,40 * (1 + 0,04 * (9,8 12)) = 51,44 [N/mm2] Valem 6: Proovikeha nr. 1. RS,12 = RS,W / K3012 RS,12 survetugevus niiskussisaldusel 12% [N/mm2] K3012 redutseerimiskoefitsient (männi korral 0,45) 3.4 Puidu risti kiudu survetugevuse määramine. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm
4. KÜSIMUSED 1. Millised negatiivsed tagajärjed võivad puuduliku isolatsioonitakistuse korral esineda? 2. Millised negatiivsed tagajärjed võivad esineda kui maandusseadme takistus ei vasta normidele ja neutraaljuhe on katkestatud? 3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse normid käesolevas töös ja milline on isolatsiooni- ja maandustakistus ideaaljuhul? 4. Maandustakistuse määramisel kasutatav parandustegur on suurem/väiksem märja maaga, suurem/väiksem kuiva maaga. Valiku põhjendus. 6
Survetugevuse määramine: 𝑃 𝑓𝑠 = 𝑎∗𝑏 , [N/mm²] (4) • P - purustav jõud [N] • a, b - ristlõike mõõtmed [mm] Survetugevus standardniiskusel, veesisaldus alla hügroskoopse piiri: 𝑓𝑆,12 = 𝑓𝑆,𝑊 [1 + 𝛼(𝑤 − 12)], [N/mm²] (5) • α - parandustegur, α=0,04 • 𝑓𝑆,𝑊 - survetugevus veesisaldusel w% Survetugevus standardniiskusel, veesisaldus ületas hügroskoopse piiri: 𝑓𝑆,𝑊 𝑓𝑆,12 = 30 , [N/mm²] (6) 𝐾12 • 30 𝐾12 – redutseerimiskoefitsient, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel
Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks ± 0,5 minuti pärast peale koormise algust. Survetugevus arvutatakse valemiga nr 4: Rs=P/(a*b) P purustav jõud a, b ristlõike mõõtmed Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele: 1) kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri(~30%), kasutatakse valemit nr 5: Rs,12=Rs,w+(w-12) parandustegur, =0,04 Rs,w survetugevus niiskussisaldusel w %[N/mm2] w siiskussisaldus [%] 2) kui niiskussisaldus ületab hügroskoopsuse piiri, kasutatakse valemit nr 6: Rs,12=Rs,w/K3012 K3012 redutseerimiskoefitsent, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40. Rs,w survetugevus niiskussisaldusel w %[N/mm2] 4.3.2 Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva niiskussisaldusega proovikehi: kuivatatuid püsiva massini 105ºC juures õhukuivasid
(P - purustav jõud; a, b - ristlõike mõõtmed) Seejärel määrati proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutati ümber standardniiskusele: 1.) kui proovikeha veesisaldus oli alla hügroskoopse piiri (≈30%), kasutati järgmist valemit: f S ,12=f S ,W [1+α (w−12)] (valem 5) f S ,W (α - parandustegur, α=0,04; - survetugevus veesisaldusel w% [N/mm²]) 2.) kui veesisaldus ületas hügroskoopsuse piiri, kasutati järgmist valemit: f S, W f S ,12= K 30 (valem 6) 12 30 ( K 12 – redutseerimiskoefitsient, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45;
Rs survetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] a, b ristlõike mõõtmed [mm] Peale katsetamist määrati proovikehade niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutati ümber standardniiskusele. 1) Kui proovikeha niiskussisaldus oli alla hügroskoopse piiri (~30%), kasutati valemit (5). Rs,12=Rs,w*[1+*(w-12)] (5) Rs,w survetugevus niiskussisaldusel w% [N/mm2] w antud niiskus [%] parandustegur, mis on 0,04 Rs,12 survetugevus niiskussisaldusel 12% [N/mm2] 2) Kui niiskussisaldus ületas hügroskoopsuse piiri, kasutati valemit (6). Rs,12=Rs,w/K1230 (6) K1230 redutseerimiskoefitsent, mis on männil 0,45 Peale survetugevuse määramist määrati nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistati välja sõltuvus Rs,w W graafikus 5.4. Saadud survetugevused redutseeriti
..............19 7.9. Vähimad plaanikõverike raadiused .......................................................................................................20 7.10. Sõidutee laiend kõverikul ....................................................................................................................21 7.11. Maantee suurimad ja vähimad pikikalded ..........................................................................................22 7.12. Peatumisnähtavus ja selle parandustegur ..........................................................................................23 7.13. Möödasõidu nähtavus .........................................................................................................................24 7.14. Külgnähtavus .......................................................................................................................................25 7.15. Püstkõveriku pikkus ........................................................
abonenditerminaali tarbitav võimsus, kui abonendiliini takistus on 2000 oomi ja telefoni sisetakistus režiimis „toru hargilt võetud“ on 400 oomi. Jaama enda sisetakistus ~= 0. Standardpinge on 48 V. I = U/R =48/(2000+400)=0.02A P = U * I = 48*0.02 = 0.96 W (telefonijaama kohta) 6. Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis, kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W, tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur (parameeter TA) on 6. Signaali sumbuvus on 30dB/km. P = 10(x/10)/1000, x dBm, P watt , TA=6 , (1TA=550m) kaugus ~= TA * 0.55 = 3km, 3 * (-30) = -90 P = 10w x = 40dBm P2=40 dBm + 10 dB – 90 db + 6dB = -34 dBm x-dBm, P-W 7. Leida mürapinge efektiivväärtus, kui sidekanalis, mille ribalaius on 100Hz, tagatakse signaali ülekandekiirus 1000bit/s. Infosignaali (siinuseline) amplituud on 44.5V. (+- 10%) c = B * log2(1 + S/N)
g 0.75 0.65 0.60 0.46 0.55 Kkl.osa 0.80 -----> 0.90 Kkard 0.9 Kkl.osa akna raami (mitteläbipaistvat osa) arvestav varjetegur Kkard kaardinaid arvestav varutegur e klaasi läbiva päikesekiirguse parandustegur sh sisemisi ja välimisi varje arvestav tegu Päikese soojuskoormus Фp 135.6 W 1.9 W/m2 Vabasoojus valgustusest, elektriseadmetelt ja inimestest Kasutusaeg Kasutus- Valgustus Hoone/ruumi tüüp Kellaaeg h/24h d/7d aste, - W/m2 Väikemaja 00:00-00:00 24 7 0.6 8c
....................................................................................22 9.11 Sõidutee laiend kõverikul..............................................................................................23 9.12 Maantee suurimad ja vähimad pikikalded....................................................................23 9.13 Tõusukalde suurim pikkus............................................................................................24 9.14 Peatumisnähtavus ja selle parandustegur......................................................................24 9.15 Möödasõidu nähtavus...................................................................................................25 9.16 Külgnähtavus................................................................................................................26 9.17 Püstkõveriku pikkus......................................................................................................26 9
Pöördkehade töötlemisel on Fy teriku tippu läbiva tooriku raadiuse sihiline. 183. Kirjelda lõikejõukomponenti Fx? Lõikejõu telgkomponend mis on risti taandtasandiga Pp. Pöördkehade töötlemisel või telgriistade kasutamisel on Fx vastavalt tooriku või riista telje sihiline. 184. Nimeta kolm parandustegurite rühma? K = KGKMKT, KG - teriku kujugeomeetriat, ülesseadet, kujumuutust kulumisel ja tooriku läbimõõtu arvestav parandustegur; KM - töödeldavast materjalist sõltuv parandustegur; KT - töötlustingimusi arvestav paandustegur. 185. Millised puudused on üheteguriliste katsetega saadud lõikejõu komponentide empiirilistel valemitel? - valemid ei võimalda arvesse võtta protsessi mõjutavate tegurite interaktsioone - valemite kuju ei võimalda eristada laastutekkejõudu ja teriku tagapinnale mõjuvat jõudu - paljude valemis sisalduvate geomeetriast sõltuvate parandustegurite väärtuste kohta puudub info 186
peale koormamise algust. Survetugevust arvutatakse valemiga 1: Rs= Pmax/ab [kg/cm2] [Valem 1.] kus Pmax- purustav koormus, [kg] a, b - ristlõike mõõtmed, [cm] Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele, kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%) kasutatakse valemit 2 Rs,12 = Rs,w [1+(w 12) [Valem 2.] kus - parandustegur, mänd = 0,05; kuusk = 0,04; kask = 0,05 Rs,w - survetugevus niiskussisaldusel w %, kg/cm2. Töö tulemuste vormistamine 1. Puidu liik: mänd 2. Survetugevuse määramine piki kiudu Proovikeha Ristlõike Ristlõike Purustav Niiskuse Survetugevus nr. mõõtmed, pindala, jõud, kg sisaldus, Rs,12 cm cm2 % N/mm2
..............31 7.9. Vähimad plaanikõverike raadiused .......................................................................................................32 7.10. Sõidutee laiend kõverikul ....................................................................................................................33 7.11. Maantee suurimad ja vähimad pikikalded ..........................................................................................34 7.12. Peatumisnähtavus ja selle parandustegur ..........................................................................................35 7.13. Möödasõidu nähtavus .........................................................................................................................36 7.14. Külgnähtavus .......................................................................................................................................37 7.15. Püstkõveriku pikkus ........................................................
hoitakse konstantsena), saab võrranditest 3 ning avast väljavoolava vedeliku kiirus on . Vedeliku reaalsel väljavoolamisel avast kulub kõrgusega H vedeliku samba survest osa avas vedeliku voo ristlõikepinna vähenemisest tingitud takistuse ning hõõrdetakistuse ületamiseks. Seetõttu võib avast väljavoolava vedeliku reaalse kiiruse avaldada järgmiselt: kus -parandustegur, mida nimetatakse ka kiiruskoefitsendiks. Kuna väljavoolava vedeliku joa ristlõikepind S0 avas on suurem joa ristlõikepinnast S2 tema kõige kitsamas kohas, siis on vedeliku kiirus w0 avas väiksem kui w2. Sel juhul , kus on vedeliku joa kokkusurutavuse koefitsent ja kulukoefitsent. Kulukoefitsent määratakse tavaliselt katseliselt. Kulukoefitsendi väärtus sõltub väljavoolava vedeliku kiirusest ja omadustest ning ava kujust
l Prs Turbulentne voolamine (keeristega) Re 10 4 : 0 , 25 Prv Nu = 0,021 Re 0 ,8 Pr 0 , 43 Prs Parandustegur hüdrodünaamilisele algosale: -1 / 7 -1 1 d 1 d l = 0,1 1 + 2,5 Re l Re l 14.Konvektiivne soojuslevi voolamisel torukimpudes. 0 , 25 Prv Nu = C Re Pr n 0 , 33 i s Prs
Nende tegurite arvestamiseks on vastavad paranduste tabelid, kust leitakse kohanurga parand ja tegur veetaseme amplituudi arvutamiseks. Praktikas taandub veetaseme graafiku ehitamine harmooniliste konstantide järgi nelja koosinusoidi väljaehitamiseks järgmiste valemite abil. M2 = HF cos(29,32 A - g) S2 = HF cos(29,32 A - g) K1 = HF cos(14,66 A - g) O1 = HF cos(14,66 A - g) ,kus H vastava komponendi veetaseme amplituud K parandustegur T aeg F amplituudi parandustegur 25
9) ∆p BC = ∆p1 = ∆p2 = ∆p3 ja V = V1 + V2 + V3 . (5.13) 77 Praktilisi ülesandeid on lihtsam arvutada nomogrammide lisa 6 [3] või vastavate ventilatsioonitorustike arvutiprogrammide abil. Tavaliselt leitakse nomogrammidelt absoluutselt sileda toru erirõhukadu R0, mis on 1m pikkuse sileda toru rõhukadu, ja selle järgi leitakse teiselt nomogrammilt torumaterjali arvestades rõhukao parandustegur (lisa 6). Kohttakistuste rõhukaod arvutatakse kohttakistustegureid arvesse võttes (lisa 7). Ühesuguse õhukiirusega jadatorustikulõikude kohttakistus- tegurid võib kokku liita ja rõhukao leida valemiga (5.11). V1 V2 V3 ∆p ∆p ∆pA A 3 ∆pA A 1
*) ESDD Equivalent Salt Deposit Density (ekvivalentne soolasaaste tihedus) · Väga puhtas piirkonnas võib ef < 16 mm/kV, kuid mitte alla 12 mm/kV · Väga saastatud piirkonnas võib ef = 31 mm/kV osutuda ebapiisavaks Isolaatori valikul leitakse vastav lekkeraja eripikkus ef tabelist. · Vajalik lekkerada: Ll = efUm · Ühe isolaatori lekkerada Li efUmi · Isolaatorite arv isolaatorketis 110 kV n = 7...9 330 kV n = 16...19 Parandustegur K · kui Dkeskm.= 300...500 mm, siis KD = 1,1 · kui Dkeskm.> 500 mm, siis KD = 1,2 Lekkeraja parandatud pikkus: Ll = efUmKD Isolaatori valikul on oluline ka nn. lekkeraja tegur KCF ,kus: Lü on ülelöögiraja pikkus. 34. Pingete jagunemine isolaatorketis Isolaatorketis esinevad mahtuvused mõjutavad pingejaotust isolaatorketis: Joonis 2.41 Pingete jagunemine isolaatorketis: c0 isolaatori oma mahtuvus c1 isolaatori mahtuvus maa suhtes
& = [1 + ' ∙ !"( − "# $], (5) kus ΘK – vee temperatuur enne esimest arvestit (°C); β – vee mahu paisumistegur (1/°C). Etalonmassiseadme korral tegelikult läbi iga veearvesti voolanud vee koguse V1teg leiame seosest * & = )∙ = , ∙ ) ∙ - , (6) + kus Ct – parandustegur, mis arvestab seda, et kaalumine toimub õhus (veearvestite taatlemisel piisab sellest, kui võtta Ct = 1,001); k – parandustegur, mis arvestab vee mahu temperatuuri- ja rõhusõltuvust; m1 ja m2 – lugemid kaalu skaalalt (tabloolt) enne ja pärast veearvestist vee läbilaskmist (m1 väärtuseks võib olla ka null), (kg); ρ – vee tihedus (kg/m3) 17
<10·10-6 m3 / (m2·s·Pa)). Soojustuse välispinnas olevaid õhukanaleid (näiteks katuslae puhul) on <15% soojustuse pindalast; b soojustuse soojemal poolel on nõuetekohane õhutõke, soojustuse külmem pool on katmata. Õhuläbivusest tingitud parandus, Ua’’ vertikaalsele ja vertikaalist kuni 45 º kaldu olevale soojustusele Soojustuse Soojustuse Parandustegur ΔUa’’, W/(m2·K) Soojustuse õhuerijuhtivus õhuvoolu eritakistus kaitsetase Soojustuse paigaldustase L, m3/(m·s·Pa) Ra, (kPa·s)/m2 0 1 2 30·10-6 33 0 0 0 50·10-6 20 0 0 0,005
00036x356069=128 mooli CO2 m-2. Maakera pindala on 4r2=4*3.14*(6.36*106)2=5.08*1014m2, CO2 moole on 6.5*1016. 27. Kui suur on O2 ja CO2 molaarne kontsentratsioon õhus normaaltingimustel? Kui suur on see kontsentratsioon temperatuuril 30°C ja õhurõhul 740 mmHg? Ühe mooli ruumala normaaltingimustel on 22.4 l, seega ühes liitris on 1/22.4=0.0446mooli. Sellest O 2 on 21%, seega 0.21*0.0446=0.00937=9.37mM, CO2 on 0.0446*0.00036=16.06*10-6=16µM. Temperatuuril 30°C ja rõhul 740mmHg on parandustegur 273/303*740/760=0.877. 28. Kui väike peab olema õhu rõhk 1m diameetriga nõus et seal oleks vaakum? Vaakum on nõus siis kui molekuli vaba tee pikkus võrdub nõu mõõduga. Normaalrõhul on õhus vaba tee pikkus umbes 10-7m (100nm). Kui rõhk viia 10-7 atmosfäärini siis on vaba tee pikkus 1 m, ja nõus on vaakum. 29. Taimelehel on 5000 õhulõhet 1cm2-l. Iga õhulõhe ava on 10µm pikk ja 5µm lai, kanali pikkus risti läbi epidermise on 10µm
hoitakse konstantsena), saab võrranditest w22 =H 2g ning avast väljavoolava vedeliku kiirus on w 2=√ 2 gH . Vedeliku reaalsel väljavoolamisel avast kulub kõrgusega H vedeliku samba survest osa avas vedeliku voo ristlõikepinna vähenemisest tingitud takistuse ning hõõrdetakistuse ületamiseks. Seetõttu võib avast väljavoolava vedeliku reaalse kiiruse avaldada järgmiselt: w 2=φ √ 2 gH kus φ-parandustegur, mida nimetatakse ka kiiruskoefitsendiks. Kuna väljavoolava vedeliku joa ristlõikepind S0 avas on suurem joa ristlõikepinnast S2 tema kõige kitsamas kohas, siis on vedeliku kiirus w0 avas väiksem kui w2. Sel juhul w 0=εw 2=εφ √ 2 gH=α √ 2 gH , S2 kus ε = on vedeliku joa kokkusurutavuse koefitsent ja α =εφ – kulukoefitsent. S0 Kulukoefitsent α määratakse tavaliselt katseliselt
02.01-83 z=k F, kus F on külmahulk, mis arvuliselt võrdub negatiivsete temperatuuride kuu keskmiste väärtuste summaga (absoluutväärtused), 2λ k= , L λ on pinnase soojajuhtivustegur, L on jäätumissoojus. k keskmine ligikaudne väärtus erinevatel pinnaseliikidel on SniP 2.02.01-83 ja RIL 166 (1986) kohaselt on antud tabelis 4.2. Tabel 4.2 Külmumissügavuse parandustegurid 5 Pinnaseliik k Parandustegur Stefani valemiga arvutatud Savi 0,23 0,77 külmumissügavused mitmesugustes Eesti Möll 0,28 0,93 linnades ja asulates liivpinnase puhul on Liiv 0,3 1,0 toodud tabelis 4.3. Kruus 0,34 1,13 Toodud sügavused on arvutatud keskmiste Väga jäme täide 0,4 1,33 talvekuude temperatuuridega, mis on võetud ( nt
väheneb. Kütusepassis on enamjaolt antud tihedus 20° C juures. Kütuse punkerdamisel tuleb fikseerida temperatuur ja peale punkerdamist peab mõõtma võetud kütuse hulk [ m³] ja vastavalt tihedusele arvutatakse ümber kaaluliseks kütusehulgaks. Kui aga temperatuur erineb kütuse võtmisel 20°C , Siis arvutatakse kütuse tegelik tihedus järgmise valemiga: ς = ς ²° - k ( t - 20°) kus t – tegelik temperatuur k – parandustegur, mis võetakse tabelist FRAKTSIOONKOOSTIS Fraktsioon on kütusehulk, misaurustub teatud temperatuuri vahemikus. Astmelist testilatsiooni nimetatakse fraksioneerimiseks. (mida raskem on fraktsioon, seda rohkem on molekulis süsiniku aatomeid) Diiselkütuse fraksioonid on kerged, nad aurustuvad 250°C. Selliste kütuste põlemisel tõuseb kiiresti Pz ja põlemis kvaliteet on hea. Fraktsioonid, mis aurustuvad üle 250°C nimetatakse rasketeks fraktsioonideks,
C erisoojust t vt välja puhu temp t sp sissepuhu temp W liig 10 3 kg Kui on vaja niiskust eemaldada: G = dvt - dsp h Õhuvahetus arvutus kahjulike gaaside või aurude eemaldamiseks. 35 Gk L =y C pk - Csp C pk - - kahjuliku auru või gaasi piir konsentratsioon Csp - konsentratsioon sissepuhke õhus. - parandustegur =1,2..2,0 on kahjuke gaaside või aurude ebaühtlase jaotuse kontfitsent ruumis. Sissepuhke õhu hulka saab arvutada normatiivse ventilatisooni kordarvu abil, seda saab kasutada siis kui selle meetodi kasutamine on nV põhjendatud. L = 3600 n- normatiivne kordarv m3/h V- ruumi maht Ventilatsiooni süsteemide liigitus: Kujutab endast seadmete kogumit või kompleksi mille abil saab ruume ventileerida.
r0 0,45d Kui kogu armatuur ei ole koondatud ristlõike vastasservade juurde, vaid osa sellest on jaota- tud paralleelselt paindetasapinnaga, määratletakse d järgnevalt h d is , 2 kus is on armatuuri kogu ristlõikepinna inertsiraadius. Eurokoodeksis on kõveruse arvutamiseks toodud valem: 1 1 KrK , (4.12) r r0 kus Kr on normaaljõust olenev parandustegur, K on roomet arvesse võttev tegur, Kr väärtuseks valemis (4.12) tuleks võtta: Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 63 nu n Kr 1, (4.13) n u n bal kus N Ed n , suhteline normaaljõud; A c f cd
Seejuures on parand ainult süstemaatilise vea hinnanguks, vea täpne väärtus pole teada. Aditiivne parand ei sõltu mõõtetulemuse väärtusest. Mõnikord võib meil tegemist olla ka multiplikatiivse veaga, s.t. veaga mis kasvab võrdeliselt mõõtetulemuse kasvuga. Sellisel juhul tuleb parandatud mõõtetulemuse saamiseks mõõtetulemus parandusteguriga läbi korrutada ~ x Q x , kus Q on multiplikatiivset süstemaatilist viga arvestav parandustegur. Üldjuhul on parandatud tulemus esitatav kujul ~ x Q x q. Nihkes skaalaga seadmete kasutamiseks lisatakse taatlemisel seadme dokumentatsioonile parandite tabel, kust saab leida vajaliku väärtuse parandi (või parandusteguri) jaoks. 2. Efektid, millede põhjused on teada, kuid suurused mitte. Siia alla käivad kõik riistavead. Need on põhjustatud ebatäpsest gradueerimisest
tööjõud, raha genereerimise võimet jms · Kindlustusväärtus jääktaastamiskulude alusel · Hüvitamisväärtus sundvõõrandamise hüvitised, sisaldab kinnisvara väärtusele lisaks ka hüvitisi kaasnevate kahjude eest. · Riiklikult määratud väärtus - (nt regiooni keskmise turuhinna alusel) Maa maksustamishind Eestis: Hk = Hi x k x S kus Hi on maakasutuse sihtotstarbele vastava hinnatsooni maksustamishind k on parandustegur, mitme parandusteguri olemasolul tegurid korrutatakse S on maatüki pindala Omandiõiguse maksustamine realiseerub vara omandiõiguse muutumisel (ühekordselt, mitteperioodiliselt) või perioodiliselt. Laialdaselt kasutatakse arenenud riikides maksuvabasid vara väärtuse piire ning mitmeid muid maksuvabastusi. Omandimaksu liike: _ Kinnisvaramaks (real estate tax), _ Maamaks (land value tax, land tax), _ Ehitiste maks (house tax) _ Varamaks (property tax),
Tegeliku tühiku suuruse määramiseks tuleb mõõdetud suurust parandada väärtusega h: ht = hv h või ht = ha + h; ht = hv + h või ht = ha h. Parandi märk sõltub mõõtetoru asukohast: kui see on ahtris, on parandi märk positiivne, kui tanki vööripoolses osas, siis negatiivne. Vedellasti mass määratakse valemi järgi: m = Vt × VCF ×15. Vedellasti mass arvutatakse kilogrammi täpsusega, seepärast on tabelites nende tihedus antud kümnetuhandiku ja parandustegur sajatuhandiku täpsusega. 12 Vedellasti massi määramiseks kasutatakse mitmesuguseid tabeleid. Üheks nendest on API-tabelid, milles antakse ruumala parandid ja tihedus sõltuvalt temperatuurist. Allpool on antud näide nafta massi arvutamiseks. Näide Laeva tankides on 3650 m3 naftat, mille temperatuur on +5,8 oC. Nafta tihedus +15 oC juures on 777,9 kg/m3 . Kui suur on laevas oleva nafta mass? Lahendus API põlevate vedelike ruumala parandusteguri tabelist 53A leiame 5,8 C ruumala
0 ,8 0 ,7 0 ,6 0 20 40 60 80 100 P la s ts u s a r v P I J o o n i s 5 .2 7 P a ra n d u s t e g u r l ü h i a e g s e k a t s e g a m ä ä r a tu d s a v i d re e n im a t a n i h k e t u g e v u s e le ( B j e r r u m 1 9 7 3 ) Analoogiline parandustegur, mis sõltub pinnase voolavuspiirist, on esitatud Andreassoni poolt ja esitatud joonisel 5.28(Hansbo 1994). 1 ,1 1 ,0 0 ,9 0 ,8 µ 0 ,7 0 ,6 0 ,5 40 60 80 100 120 140 160 w L % J o o n is 5
LT + 2 LT - LT 1,728 + 1,728 2 - 0,75 1,582 2 Sellele kiivetegurile vastav kiivekandevõime: fy 355 M b,Rd = LT W y = 0,3595 1020 10 3 10 -6 = 130,2 kNm. M 1 1,0 Korrigeerime kiiveteguri väärtust sõltuvalt paindemomendi epüüri kujust valemiga (6.18) teguriga f, kus parandustegur kc = 0,94 (vt tabel 6.8). [ ( f = 1 - 0,5 (1 - k c ) 1 - 2 LT - 0,8 ) ] = 1 - 0,5 (1 - 0,94) [1 - 2 (1,582 - 0,8) ] = 1,0067 > 1. 2 2 Teras 1 67 Seega tuleb antud juhul võtta f = 1, s.t LT ,mod = LT ja varda kiivekandevõime on 130,2 kNm. 6
annaabi.ee 
