ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE

Liht, Mattias

ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Energeetika - Soojustehnika

5 VÄGA HEA

Soojustehnika instituut
MSE0100 Soojustehnika
Praktikum nr. 4
ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE
Üliõpilane:
Matrikli number:
Rühm:
MATB51
MATB51
MATB51
Töö tehtud:
29.08.2015
Esitatud:
Kaitstud:
Juhendaja : Lauri Loo
Tallinn
2015

TÖÖ EESMÄRK

Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga.

KATSESEADME KIRJELDUS

Katseseadme põhiosa on klaasist kalorimeeter 5, millest puhub läbi õhku ventilaator 1.
Kalorimeetris on küttekeha 7, mille küttevoolu reguleeritakse autotrafoga 11 ja võimsust
mõõdetakse vattmeetriga 10. Kalorimeetri hõbetatud sisepinnaga klaasümbris 6 ja õhuhõre
vaheruum ümbrises väldivad soojuskao väliskeskkonda peaaegu täielikult. Õhukulu läbi
kalorimeetri mõõdab tiivikkuluarvesti 2. Õhu rõhku kalorimeetrisse sisenemisel mõõdab
manomeeter 3 ja temperatuuri kalorimeetrist väljumisel termomeeter 4, õhu temperatuuri tõusu mõõdab diferentsiaaltermopaar 8. Termopaaride termoelektromotoorjõu mõõtmiseks on
millivoltmeeter 9.

TÖÖ KÄIK

Pärast ventilaatori käivitamist, lülitati sisse kalorimeetri küte võimsusega 15 W. Seejärel oodatati kuni saabus kalorimeetris termiline tasakaal ning kirjutati ülesse kuluarvesti algnäit. Pärast igat kahte minutit kirjutati tabelisse küttevõimsus PW, õhu rõhk kalorimeetril p1, õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel ja temperatuuri tõus kalorimeetris Δt.
Kui lugemeid oli tehtud kokku kuus korda, lülitati kalorimeetri küte võimususeni 6 W ning oodati, kuni saabus kalorimeetris termiline tasakaal. Seejärel korrati kogu protseduuri ehk kirjutati ülesse kuluarvesti algnäit ning pärast igat kahte minutit kirjutati ülesse küttevõimsus PW, õhu rõhk kalorimeetril p1, õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel ja temperatuuri tõus kalorimeetris Δt.

KATSEANDMETE TÖÖTLUS

Tabel 4.1 Katseandmete töötlemine
Lugem
Pw
p1
B
P1
∆t
∆t
t2
Gaasiarvesti näit
W
mmH2O
mmHg
Pa
mV
oC
oC
1
1
14,86
20,4
761
200
0,576
15
36,9
Katse algul:35,501
Katse lõpul:35,967
2
15,00
20,1
761
197
0,575
15
37,1
3
14,84
20,1
761
197
0,576
15
37,2
4
14,95
20,1
761
197
0,575
15
37,1
5
15,01
20,2
761
198
0,574
15
37,1
6
14,73
20,6
761
202
0,571
15
37,1
Keskmine
14,90
20,3
761
199
0,573
15
37,1
Vahe: 0,466 m3
2
1
5,90
19,9
761
196
0,242
6
29,9
Katse algul: 36,129
Katse lõpul:36,626
2
5,95
19,9
761
196
0,240
6
29,7
3
5,90
19,9
761
196
0,240
6
29,5
4
6,01
20,2
761
198
0,236
6
29,4
5
6,00
20,4
761
200
0,235
6
29,5
6
6,05
20,1
761
197
0,235
6
29,5
Keskmine
5,97
20,1
761
197
0,238
6
29,6
Vahe: 0,497 m3
Gradueerimistabelist võeti temperatuuride vahe väärtused. Õhu rõhk kalorimeetril teisendati pascalid mmH2O- deks .
Arvutused, kui PW = 15 W
Tabelist 1 võetud aritmeetilistest keskväärtustest arvutatakse erisoojus (4.1), kusjuures soojus arvutatakse kJ.
(4.1)
kus PW – küttevõimus W,
τ – katse kestvus s. (τ = 600 s)
Õhukulu normaaltingimustel (4.2) m3
(4.2)
kus Vt – kalorimeetri õhukulu m3 (0,466 m3),
pt – töörõhk kalorimeetris Pa, pt = B + p1; (B = 761 mmHg = 101458 Pa)
Tt – õhu temperatuur sisenemisel kalorimeetrisse (arvestist läbimisel) K;
Tt = (t2 – Δt)+T0 = (37,1-15)+273,15 = 295,25 K; (T0 = 273,15 K)
ε – parandustegur, mis on saadud kuluarvesti kalibreerimisel (ε = 1,19)
Isobaarne mahterisoojus temperatuuri vahemikus ∆t (4.3);
(4.3)
kus Q - aritmeetilistest keskväärtustest arvutatud erisoojus (kJ);
V0 – õhukulu normaaltingimustel (m3)
t1 – õhu temperatuur kalorimeetrisse sisenemisel oC;
t2 – õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel oC.
Keskmine isobaarne masserisoojus (4.4) kJ/(kg*K)
(4.4)
kus ρ0 – õhu tihedus normaaltingimustel kg/m3, ρ0 = µ/22,4
µ - õhu moolmass, µ = 28,93 kg/kmol
Seos isohoorse ja isobaarse erisoojuse vahel ( Mayeri võrrandist) (4.5 ;4.6)
(4.5)
(4.6)
kus R – õhu gaasikonstant (0,2869 kJ/kg*K)
Poissoni tegur k (4.7)
(4.7)
Arvutused, kui PW = 6 W
(4.1)
(4.2)
(4.3)
(4.4)
(4.5)
(4.6)

TULEMUSED JA JÄRELDUSED

Kahe erineva küttevõimsuse korral tehtud katsemõõtmiste tulemusena leitud erisoojuste väärtused on küllaltki sarnased. Katseseeriate tulemuste mõnigane erinevus võib olla tingitud katse kestuse ja gaasikulu mõõtmise ebatäpsusest, samuti temperatuuride mõõtmise ja gradueerimise ebatäpsustest. Lisaks mõjutavad katsetulemuste täpsust arvestamata jäetud kalorimeetri jahtumiskaod ning selle soojendamissoojus. Nimetatud tegurite mõju on enim näha, kui võrrelda arvutuslikul teel ja katsel määratud keskmise isobaarse mahterisoojuse väärtusi.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 64 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mattias Liht Õppematerjali autor

Soojustehnika praktikum nr. 4 aruanne

soojustehnika praktikum kuluarvesti temperatuuri tõus küttevõimsus ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE

Sarnased õppematerjalid

doc

Labor nr 4. Õhu isobaarse erisoojuse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd õppeaines soojustehnika Töö nr. 4 Töö nimetus: ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB31 Üliõpilane: Matr. nr. Üliõpilane: Matr. nr. Juhendaja: Allan Vrager Töö tehtud: 10.09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga.

Soojustehnika

doc

4.Õhu isobaarse erisoojuse määramine

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2. Läbivoolukalorimeeter 3. Manomeeter 4. Gaasikuluarvesti (gaasikell) 5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid 6. Millivoltmeeter või potensiomeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõbetermomeeter 9. Autotrafo 10. Ajamõõtur(stopper) Töö käik Käivitati ventilaator ja lülitatati sisse kalorimeetri küte

Soojustehnika

doc

ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Raimond Vaba 112419 AAAB-31 134882 Andres Raag 164034 Oliver Saare Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud 01.09.2014

Kategoriseerimata

doc

Soojustehnika labor nr. 4

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Siim Rätsep 09 MATB-52 093632 Oliver Nuut Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud Esitatud Arvestatud

Soojustehnika

doc

Labor 4

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Kaisa Kaasik Matrikkel 050841 Rühm: AAVB Üliõpilane: Martin Külm Matrikkel 031252 Rühm: AAVB Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: 09.09.2009 Aruanne esitatud: 25.11.2009 Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Tallinn 2009 1. Töö eesmärk

Soojustehnika

doc

Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil.

1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil. 2. Tööks vajalikud vahendid 1.Elektrilise küttekehaga varustatud läbivoolukalorimeeter. 2.Kolbkompressor suruõhutorustikuga ja reservuaariga. 3. Manomeeter. 4. Gaasi kulumõõtur. 5. Termopaarid. 6. Potentsiomeeter. 7. Autotransformaator. 8. Vattmeeter. 9. Baromeeter. 10. Elavhõbetermomeeter. 11. Ajamõõtur. 12. Termopaaride gradueerimistabel. 3

Soojustehnika

docx

Praktikum 4

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktiline töö aines soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Jürgen Koodid: 082706, Rühm: MATB33 Rosen, Mihkel Must, 082683, 082704 Edvin Reinhold Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud 11.09.09 Esitatud Arvestatud Skeem Töö eesmärk: Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. Tööks vajalikud vahendid: 1. Kõrgrõhuventilaator 2

Soojustehnika

rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele.

Termodünaamika

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk