TÖÖRUUMIDE METEOROLOOGILISTE TINGIMUSTE MÄÄRAMINE Kontrollküsimused 1. Kas labortöö tegijad on alalisel või mittealalisel töökohal? mittealaline töökoht - koht, kus töötaja töötab väiksema osa (alla 50% või alla 2 tunni) oma tööajast 2. Kas täna on soe või külm aastaaeg? külm aastaaeg - aastaaeg, mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on +10 C ja alla selle 3. Milline on labortöö tegija töö kategooria? kategooriasse Ia kuuluvad tööd, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust 4. Milline on Teie jaoks mõõdetud parameetrite olulisuse järjekord? Põhjendus. 5. Aspiraatorpsühromeetri kasutamine ja selle tööpõhimõte. Õhu suhtelise niiskuse ja temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse aspiraator-psühromeetrit, mille töö põhimõte seisneb kuiva ja märja termomeetri näitude erinevuses. Aspiraatorpsühromeeter koosneb kahest ühesugusest elavhõbedatermomeetrist. Nende reservuaarid on ümbritsetud kahekordse nikeldatud torust
Raamile mõjuv pöördemoment on M = 2Fb/2, milles b on raami laius Magnetelektriliste mehhanismide tundlikkus on suur (vool 0,01 A osuti täishälve korral) Magnetelektriliste mehhanismide omatarve on väike ( W) Magnetelektrilise mehhanismid on küllalt täpsed mõõteriistad (täpsusklass 0,2; 0,1 ja ka 0,05) 22.Elektrimõõtmised. Voolu ja pinge mõõtmine. Ampermeetrid, sundid, voolutrafod. Voolu mõõdetakse ampermeetriga, mis jadaühendatakse ahelasse. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et pingelang = I ja võimsuskadu = temas oleks väikesed. Mõõteulatuse laiendamiseks rööpühendatakse ampermeetriga sunt, mis juhib osa mõõdetavad voolu riistast mööda. ,ning sundi takistus
R0= 10 oomi, siis Iin= 220/ (1000+50 000+60 000+10)= 0,002 A =2 mA Tegelikkuses on Rjalan ja Rpõr tunduvalt suuremad. Siis on inimest läbinud vool veel väiksem. Isoleeritud neutraaliga võrk Iin= Uf /(Rin + Rjalan+ Rpõr+ Ris/3) Kõige halvamal juhul, kui Rjalan= Rpõr=0 ja Ris= 90 000 oomi, siis Iin= Uf /(Rin+ Ris/3) Iin= 220/ (1000+ 90 000/3)= 0,007 A= 7 mA Kui Rjalan= 50 000 oomi Rpõr= 60 000 oomi, siis Iin= 220 /(1000+50 000+60 000+30 000)=0,0015 A= 1,5 mA 11.2 Elektriohutuse tagamine - organisatsioonilised abinõud: eeskirjad teadmiste kontroll maanduse ja isolatsiooni süstemaatiline kontroll - tehnilised abinõud: ohutute pingete kasutamine voolu all olevate seadmeosade isoleerimine. Isolatsioon jaotatakse töö-, lisa-, kahekordseks ja tugevdatud isolatsiooniks. Tööisolatsioon kindlustab elektriohutuse. Koos lisaisolatsiooniga moodustab tööisolatsioon kahekordse isolatsiooni. Isolatsioon peab olema selline, et isolatsiooni pinnal ei oleks
saavutatud näiteks trafo abiga. Kui mootori sildiandmetel on kirjas Δ/Y 400 / 690 V, siis tuleb mootorit samasse toitevõrkuoptimaalse töö tagamiseks ühendada kolmnurka, sest siis langeb igale mähisele pinge 400 V. Kui ühendada see mootor tähtühendusse langeb mähistele aga pinge 230 V ning mootori ressurss ei ole optimaalselt ära kasutatud. Sellist mootorit tohib ühendada tähte mõnda tööstuslikku elektrivõrku, kus on kolmefaasiline toide liinipingega 690 V. 11. Voolutugevuse mõõtmine. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse elektriahelasse järjestiku nii, et tema mähist läbib kogu ahela voolutugevus. Järelikult ampermeetri sisetakistus on väike. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine sildava takistiga. Sildav takisti (ka šunt) - erikonstruktsiooniga takisti, millega laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda. Magnetelektrilisele
Rein Oidram _____________________________________________________________________ 7. Lühisvoolu piiramine 7.1. Lühisvoolu piiramine võtetega elektriskeemi koostamisel 7.2. Voolupiiravate reaktorite konstruktsioon ja kasutamine 7.3. Voolupiiravate reaktorite valik 8. Elektriseadmete maandamine 8.1. Maandustakistus 8.2. Puute- ja sammupinge 8.3. Potentsiaali ühtlustamine 8.4. Maandusseadme konstruktsioon ja arvutus 9. Jaotlate konstruktsioon 9.1. Elektriohutust ja talitluskindlust tagavad nõuded 9.2. Ohutusvahemikud 9.3. Lahtised ja kinnised jaotlad 9.4. Kohapeal koostatavad ja komplektjaotlad 9.5. Lahtiste jaotlate konstruktiivsed iseärasused 9.6. Alajaamade piksekaitse 10. Alajaamade omatarve 11. Elektrimõõtmised. Juhtimine, kontroll ja signalisatsioon TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 1 Rein Oidram
ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Positiivselt laetud osakeste jõujooned levivad osakesest välja ja negatiivsed, levivad sisse. 4. Kuitas potentsiaali endale ette kujutada? Mis on maandamine? Potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Maandamine on seadme ühendamine maaga. Maandamine on vajalik, elektriohutuse tagamiseks. 5. Kuidas on võimalik saada allikpinget (elektromotoorjõudu)? Igas juhtmes, mis magnetväljas lookudes lõikab jõujooni, tekib elektromotoorjõud (emj.); kui aga juhtmeotsad on omavahel ühendatud, s.t. vooluring on suletud, tekib selles vool. 6. Mis on elektrivool ja millal ta tekib? Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Laengut kannavad metallist ahelaosad. Elektrivool tekib ,kui on olemas elektriliselt laetud osakesi,mis saavad
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektrialaisikute juhendamisel või
LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem.................................................................................
Kõik kommentaarid