Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud toodet või pooltoodet nimetatakse sepiseks. Sepised ei ole üldjuhul valmistooted, vaid pooltooted edasiseks töötlemiseks, näiteks lõiketöötlemise teel. Sepistamist kasutatakse üksik- või väikesaritootmisel, kusjuures metalli töötlemiseks kasutatakse universaaltööriistu. Deformeeritav metall saab sepistamisel takistamatult voolata igas suunas, mistõttu sepistamist nimetatakse sageli ka vabasepistamiseks. Eristatakse: - käsitsi sepistamine ehk käsisepistamine väikesed sepised, peamiselt remonditöödel; - masinsepistamine suured sepised, mille mass ulatub sadade tonnideni: a) sepistamine sepistusvasaratel, b) sepistamine sepistuspressidel. Sepistamise kasutusvaldkonnad: 1. sepistamine on ainsaks survetöötlusmeetodiks eriti suurte pooltoodete (massiga sadadest kg-dest sadade tonnideni) tootmiseks. Väiksemaid tooteid ja pooltooteid
Tõmmatakse teraseid ja praktiliselt kõiki mitterauasulameid. Tõmbamine on praktiliselt ainus traadi (tõmmatakse traati läbimõõduga 0,002...6 mm) ja väikese ristlõikemõõtmetega torude saamise meetod. Külmtõmbamisel metall kalestub, mistõttu suurte deformatsioonide saavutamiseks kasutatakse mitut tõmbeastet, mille vahel toimub metalli esialgset plastsust taastav vahelõõmutamine metallisulami rekristalliseerumistemperatuuri ületavatel temperatuuridel. Sepistamine e. vabasepistamine on survetöötluse perioodiline protsess (sele 2.9a). Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud pooltoodet või toodet nimetatakse sepiseks. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Viimane jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Sepistamine vasaratel on leidnud sepiste tootmisel kõige laiemat kasutamist. Sepistusvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka vasarapea liikumiskiirus
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Kõik kommentaarid