Sepistamine (0)

Sepistamine
Sepistamine on metallide survetöötlemise meetod, kus universaalsete töövahendite ( alasi , vasarad, meislid , pinnid) abil valmistatakse suhteliselt ebatäpseid detaile. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Toorikuteks on käsitsi sepistamisel põhiliselt valtsmetall (ümar-, kuuskant-, riba-, ruut-, lehtteras), masinsepistamisel võivad olla toorikuteks ka valu-lokid. Käsitsi sepistamine on vähetootlik ja seetõttu ei ole see baasiks masinaehituse detailide tootmisel vaid on rakendatav remonditöödel ja ühekordsete tellimuste täitmisel.
Masinsepistamine jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Viimast kasutatakse raskete sepiste (üle 2 ... 3 tonni) tootmisel. Selleks kasutatakse põhiliselt hüdropresse.
Sepistamist vasaratel kasutatakse suurseeria ja masstootmisel. Sepistamisvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka ─ vasarapea langemiskiirus kontakti hetkel toorikuga ulatub kuni 10 m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosad on vasarpea, mille külge on kinnitatud ülemine pinn , ja alasi, mille külge on kinnitatud alumine pinn. Vasarpea käitamiseks kasutatakse suruõhu vasaraid ja hõõrd- ehk friktsioonpresse. GOST annab vasarpeade massiks 1...8 tonni. Sepistamiseks vajaliku vasarpea mass kg-s leitakse valemiga
G = k x F , F on töödeldava tooriku ristlõike pindala cm² ja k on parandustegur (süsinikterastel k = 5, eriterastel k = 7, värvilistel metallidel k = 3,5).
Sepistamise põhioperatsioonideks on jämendamine, venitamine , raiumine , augu löömine, painutamine , väänamine ja sepakeevitamine.
Jämendamine on operatsioon , mille käigus vähendatakse tooriku kõrgust ja suurendatakse läbimõõtu. Tooriku osalist jämendamist ( needi pea tegemine) nim. Paikseks jämendamiseks. Jämendamist kasutatakse : 1) suure ristlõike ja väikese kõrgusega sepiste (äärikute, hammasrataste, ketaste) saamiseks; 2) augu löömisele eelneva operatsioonina (rõngad, trumlid, rummud).
Venitamine on operatsioon, mille käigus suurendatakse tooriku pikkust ja vähendatakse läbimõõtu (võllid, astmelised võllid, kepsud). Venitamiseks kasutatakse mitmesuguseid pinne: lapik -, väljalõikega, ümarpinne; vormraudu, venitusraudu, torne ja padruneid.
Raiumine on operatsioon, mille käigus: 1) toorik jaotatakse osadeks , 2) tehakse toorikusse osalisi sisselõikeid, 3) eraldatakse toorikust osa materjali. Raiumisel kasutatakse käsisepistamisel meisleid ja masinsepistamisel kirveid.
Augu löömine ehk mulgustamine on operatsioon, mille käigus moodustakse toorikusse avasid või süvendeid. Mulgustamise tornid võivad olla ümmargused, ruudukujulised, ovaalsed ja erikujulised.
Painutamine on operatsioon, mille käigus antakse toorikule ettenähtud kõver kuju. Painutamist rakendatakse nurgikute, klambrite, haakide, käppade, kronsteinide jm. valmistamisel. Painutamisel tooriku ristlõige muutub: painde kohal kõrgus väheneb ja laius suureneb. Lisaks võivad painde siseküljele tekkida kortsud ja välisküljel tekkida praod . Mida suurem on painutusnurk ja väiksem painutusraadius, seda tugevamini nimetatud nähtused ilmnevad. Selleks, et tooriku ristlõige painutamisel vähem deformeeruks, tuleb tooriku kõrgust enne painutamist suurendada.
Väänamine on operatsioon, mille käigus toorikut või tema üht osa väänatakse ümber tooriku telje mingi kindla nurga võrra. Väänamist rakendatakse tara varbade, spiraalpuuride, eritasapindades olevate põlvedega väntvõllide, ankurpoltide ja muu valmistamisel. Väänami-seks kasutatakse pöörasid (ehk väntasid), harkisid, lünette.
Sepakeevitamine on operatsioon, mille käigus tooriku osad või otsad liidetakse üheks tervikuks. Sepakeevitamist kasutatakse põhiliselt väikeste sepiste remontimiseks, kuna tänapäeval toimub põhiline keevitamine siiski teiste meetoditega.