II I I C2 k*F C1 - 1- C1 C2 1- e kus X = k *F C1 C - 1- C1 C2 1- 1 e C2 PLUS joonised lk 41 (Soojus- ja massilevi I osa. Põhikursus) 24. Soojuskiirguse mõiste ja spektripiirkond - Soojuskiirgus on kehade poolt kiiratav, temperatuurist sõltuv elektromagnetkiirgus. Spektripiirkond mingi lainepikkuse vahemik, mis omab kindlat valgusspektrit. 0,4....0,8*10-3mm on nähtav valgus Ultraviolettkiirguse piirkond, nähtava valguse piirkond, lähisinfrapunane piirkond, infrapunapiirkond, mikrolainepiirkond ja raadiolainepiirkond. 25. Kiirgusseadused
2 1. SISSEJUHATUS Keemiatööstuses on laialt levinud sellised soojuslikud protsessid nagu vedelike ja gaaside soojendamine ning jahutamine ja aurude kondenseerimine, mida viiakse läbi soojusvahetusaparaatides. Sõltuvalt soojuse üleandmise viisist jagunevad soojusvahetid 2 gruppi: - pindsoojusvahetid soojus kantakse ühelt keskkonnalt teisele läbi keskkondi eraldava vaheseina; - segunemissoojusvahetid soojus kantakse üle keskkondade otsesel kokkupuutel. Laialdaselt on levinud erineva konstruktsiooniga pindsoojusvahetid. Üheks selliseks on toru-torus tüüpi soojusvaheti, mis koosneb mitmest omavahel järjestikku ühendatud toruelemendist. Toruelement koosneb kahest kontsentrilisest teineteise sisse paigutatud torust. Üks soojuskandjatest liigub sisemises torus, teine kahe toru vahelises ruumis. Tänu suhteliselt väikesele vabale ristlõikepindalale sisemises torus ja torudevahelises
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused SOOJUSVAHETI Tallinn 2015 KATSESEADME KIRJELDUS TE 1 16x1,2 mm TE 9 2 7 50 mm TE 6 34x2,6 mm TE 6 5 5 TE TE 3 4 4 7 TE
Entroopia on vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2=RT2—erimaht=> energeetilises vastumõjus. p1/T1*v=R=p2/T2*v => p1/p2=T1/T2
Eesti Maaülikool VLI Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond VEEBOILERI SOOJUSLIK JA HÜDRAULILINE PROJEKTARVUTUS Praktiline töö nr 5 Koostas: Gerda Niilo Juhendas: Tauno Mahla Tartu 2010 1. Sissejuhatus Töö eesmärgiks on välja selgitada veeboileri kaod tootmise liinis,peamised ehituslikud näitajad, küttepinna arvutused ja veel välja tuleb selgitada pumba tootmisvõimsus. Need kõik andmed on olulised kui planeerida tootmisliini või ükskõik , kus kasutatakse veeboilerit. Veebolieri töö ülesanne on 25 kraadine vesi, mis pumbatakse boilerisse, üles soojendada 80kraadini. Selleks tehakse vajalikud arvutused, võttes arvesse vee füüsikalised omadused, vee voolukiirus aparaadis, aparaadi soojuskoormus, auru kulu antud protsessi läbiviimiseks, sooju
90 965,3 1,009 0,585 0,326 1,95 95 961,8 1,009 0,586 0,310 1,85 100 958,3 1,010 0,587 0,295 1,75 9 Tabel 3. Küllastunud auru omadused Temperatuur Rõhk Erimaht Entalpia Aurustumis- t, °C p, ata v, m3/kg (soojasisaldus) soojus i, kcal/kg r, kcal/kg 20 0,0238 25 0,0323 30 0,0433 35 0,0573 40 0,0752 19,55 613,5 573,5 45 0,0977 15,28 615,7 570,7 50 0,1258 12,05 618,0 568,0 55 0,1605 9,589 620,0 565,2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Õppeaine KAT3182 Keemiatehnika alused -- projekt SOOJUSVAHETUSSEADME EELPROJEKT Üliõpilane: Laura Freivald Juhendaja: Inna Kamenev Kood: 142642KATB Esitatud: 10.05.2017 Tallinn 2017 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Tehnoloogiline osa......................................................................................................................5 Tehnoloogiline skeem ja selle kirjeldus..................................................................................5 Soojusvaheti skeem ja selle iseloomustus...............................................................................5 Soojusvaheti materjali- ja soojusbilansid......................
Joonis 2. Liini asendiskeem 10.5 Veepumba vajalik võimsus G Hap Hsum N 1,2 ; kW 3600 102 – pumba kasutegur = 0,65. N = (18000 * (16,63 + 19,594) / 3600 * 102 * 0,65) * 1,2 = 652032 / 238680 * 1,2 = 3,27 kW Lisa 1 Küllastunud auru omadused Temperatuur Rõhk Erimaht v, Entalpia Aurustumis- t, C p, ata m3/kg (soojasisaldus) soojus i, kcal/kg r, kcal/kg 20 0,0238 25 0,0323 30 0,0433 35 0,0573 40 0,0752 19,55 613,5 573,5 45 0,0977 15,28 615,7 570,7 50 0,1258 12,05 618,0 568,0
Kõik kommentaarid