Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soojustehnika labor nr.7. (0)

1 Hindamata
Punktid
Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine.
  • Töö eesmärk
    Määrata Schmidti soojusvoomõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivustegur λ.
  • Tööks vajalikud vahendid
  • Soojusisolatsiooniga kaetud aurutoru
  • Manomeeter
  • Termopaarid
  • Schmidti soojusvoomõõtur koos millivoltmeetriga
  • Termopaaride ümberlüliti
  • Millivoltmeeter
  • Elavhõbedatermomeeter
  • T-tüüpi (vask-konstantaat) termopaaride gradueerimistabel
  • Katseseadme skeem
  • Töö käik
    Katse vältel hoitakse torus auru rõhk konstantsena ligikaudu 10 kPa. Katse vältel loetakse 5 minutiliste vahedega soojusvoomõõturi näit, termopaaride termopinged ja nende külmliite temperatuur. Tulemused kantakse tabelisse. Temperatuurid leitakse gradueerimistabelist, arvestades külmliite temperatuuri parandit.
  • Mõõtmisandmed
  • Antud ja arvutatud suurused
    Soojusjuhtivustegur Ʌ0 on võetud soojustehnika käsiraamatust.
  • Järeldus
    Diatomiidi ja asbesti segu arvutuslik soojusjuhtivustegur on 0,16 W/(m*K). Käsiraamatu järgi on asbesti soojusjuhtivustegur ligikaudu 0,12 W/(m*K). Järeldan, et arvutuslik suurus on suurem kui tegelik või ligikaudu õige. Erinevus käsiraamatus antud asbesti soojusjuhtivustegurist võib olla tingitud sellest, et aurutoru isoleerimiseks on kasutatud asbesti ja diatomiidi segu.
  • Kontrollküsimused
  • Materjalidel, milledel on väga suur soojusjuhtivustegur, sest nende termiline takistus on väike.
  • Kalibreerimistegur arvestab mõõtevöö keskmisest temperatuurist tuleneva ebatäpsusega ja sellega läbi korrutades leitakse täpsem toru soojuskadu.
  • Muutuksid temperatuurid, soojusvoog ja parandustegur.
  • Termiliselt stasionaarse olukorra all mõistetakse seda, kui temperatuur keha üheski punktis ajas ei muutu.
  • Ilma äärekaitsevööta viga suureneks.
  • Termoisolatsiooni soojusjuhtivusteguri ülempiir võiks olla 0,5 W/(m*K).
  • Silindrilise seina soojusjuhtivustakistuse ja soojusülekandel väliskeskonda esineva takistuse summa võib seina paksuse suurenedes kasvada või kahaneda, seega võib seina paksuse suurendamine põhjustada nii soojuskadude suurenemist kui ka vähenemist. Kriitilise läbimõõdu alla mõistetakse isolatsiooni välisläbimõõtu, mis vastab minimaalsele soojatakistusele ehk suurimale soojuskaole.
    3
  • Soojustehnika labor nr 7 #1 Soojustehnika labor nr 7 #2 Soojustehnika labor nr 7 #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Janis56 Õppematerjali autor
    Määrata Schmidti soojusvoomõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivustegur λ.

    Sarnased õppematerjalid

    Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine
    4
    doc

    Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Töö nr. 7 Töö nimetus: Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: Õppejõud: Töö tehtud: 18.09.2009 Aruanne esitatud: 16.10.2009 Aruanne vastu võetud: Tallinn 2009 2 Töö eesmärk Määrata Schmidti soojusmõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru

    Soojustehnika
    7 Silindrilise kihi soojusjuhtivuseteguri määramine
    3
    doc

    7.Silindrilise kihi soojusjuhtivuseteguri määramine

    Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 7 Silindrilise kihi soojusjuhtivuseteguri määramine Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 11.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Määrata Schmidti soojusvoomõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivjustegur

    Soojustehnika
    Praktikum 7
    3
    docx

    Praktikum 7

    Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Töö nr 7 soojustehnika Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine Üliõpilased: Jürgen Koodid:082706, Rühm: MATB33 Rosen, Mihkel Must, 082683, 082704 Edvin Reinhold Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud 04.09.09 Esitatud Arvestatud Töö eesmärk: Määrata Schmidti soojusvoomõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru

    Soojustehnika
    Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine-nr 7
    3
    doc

    Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine (nr.7)

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktiline töö aines Soojustehnika Töö nr. 7 SILINDRILISE KIHI SOOJUSJUHTIVUSTEGURI MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem 1. Töö eesmärk

    Soojustehnika
    Labor 7
    3
    doc

    Labor 7

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 7 SILINDRILISE KIHI SOOJUSJUHTIVUSTEGURI MÄÄRAMINE Üliõpilane: Kaisa Kaasik Matrikkel 050841 Rühm: AAVB Üliõpilane: Martin Külm Matrikkel 031252 Rühm: AAVB Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: 02.09.2009 Aruanne esitatud: 25.11.2009 Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem

    Soojustehnika
    Soojustehnika labor 7 - Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine
    4
    doc

    Soojustehnika labor 7 - Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKA TEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktiline töö aines : Töö nr. 7 Soojustehnika Töö nimetus: Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MAHB-51 Õppejõud: Töö tehtud: Heli Lootus 10.10.2012 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 14.12.2011 Tallinn 2011 Skeem

    Soojustehnika
    Hoonete soojussüsteemid
    37
    doc

    Hoonete soojussüsteemid

    Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhurõhuga pa 0 = p . Sel juhul

    Soojustehnika
    PM Loengud
    151
    pdf

    PM Loengud

    V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

    Pinnasemehaanika, geotehnika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun