Toiduainekeemia protokollid (0)

1 Hindamata

Toiduainekeemia protokollid
Johanna Pärn KAPB16

Praktikum 2
Praktiline töö 1: Karotenoidide eraldamine, identifitseerimine ja sisalduse määramine värskes köögiviljas.
Kuupäev: 09.04. 2018
Töö eesmärk:

Taimse materjali karotenoidide ja klorofülli neeldumisspektri määramine;

Uuritava proovi karotenoidse koostise iseloomustamine ;

ϐ- karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis;

Klorofülli olemasolu kindlaksmääramine.
Töövahendid: taimne materjal ( porgand ), liiv, veevaba Na2SO4, n- heksaan , nuga, riiv , uhmer, liiv, paberfilter (voltfilter), klaaslehter, 100ml kolb, mõõtesilinder, spaatel , kvartsküvett, pipett , spektrofotomeeter, elektrooniline kaal.
1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist
Töö käik: kaalusime taimset materjali 1,99 g. Peenestasime riiviga progandi, asetasime porgandi uhmrisse koos pestud liivaga, mille asetasime sinna spaatli abil (umbes 1 spaatli otsa täis), uhmerdasime selle segu ühtlase massini. Lisasime proovile veel Na2SO4, et proovist siduda vett ning jätkasime hõõrumist seni kuni segu pudenes ilma kleepumata.
Peenestatud massile lisasime ca 20 ml heksaani , segasime hoolikalt ning hakkasime filtrima lahust läbi voltfiltri 100 ml kolbi. Lahuse filtrimisel jälgisime, et sadet ei satuks filtrile. Kordasime protseduuri seni kuni peenestatud proov oli muutunud värvituks. Meie kordasime seda 5 korda. Saadud lahuse üldmaht oli 86 ml.
2. ϐ-karoteeni sisalduse kvantitatiivne määramine
Töö käik: ϐ-karoteeni kvantitatiivseks määramiseks proovis mõõdetakase eelmises punktis saadud lahuse optiline tihedus spektrofotomeetril lainepikkusel 450 nm. Võrdluslahusena kasutasime n-heksaani ehk lahust, milles ϐ-karoteeni lahustasime.
Täitsime 1 cm laiuse võrdlusküveti puhta n-heksaaniga ja 1 cm laiuse mõõteküveti eelmises punktis saadud lahusega ning asetasime mõlemad küvetid spektrofotomeetrisse. Täitsime küvetid pipeti abil. Kordasime protseduuri 3 korda. Saime kõigil kolmel korral absorpatsiooniks 0,218 ABS
Lahendus:
Taimse materjali kaalutis (g) : 1,99 g
Lahuse üldmass (V) : 86 ml
Lahuse absorpatsioon (A) : 0,218 ABS
E-1% β-karoteeni ekstinktsioon lainepikkusel 450nm ehk 2600
Ekstrahendi tihedus (d) : 0,6548 g/cm3
103 - tegur üleminekuks milligrammidele
Valem:
K=(0,218*86*0,6548*1000)/(2600*1,99)=2,37%
Jä reldused : antud porganis oli 2,37% β-karoteeni, spektrofotomeeril oli õigem vahetada iga mõõtmise ajal mõõdetavat lahust, mida meie ka tegime , sest see annab õigeima tulemuse.
Praktiline töö 2: Kisselli keetmisel inventeerunud sahharoosi koguse määramine.
Kuupäev: 09.04. 2018
Töö eesmärk:

“Mahla” happesuse määramine, pH mõju inversioonile;

Sahharoosi võimaliku inversiooni määramine kulinaartoodete valmistamisel.
1. Orgaanilise happe pH määramine
Töövahendid: tahke orgaaniline hape ehk sidrunhape , destilleeritud vesi, lehter, filterpaber , keeduklaasid, spaatel, pH-meeter, analüütiline kaal.
Töö käik: 7% lahuse saamiseks lahustasime 14 g tahket sidrunhapet 200 ml destilleeritud vees, segasime kuni sidrunhape lahustus. Saadud lahuse filtrisime läbi filterpaberi. Määrasime elektroonilise pH- meetriga filtreeritud lahuse pH, milleks saime lahuse pH 2,17.
Järeldus: kvaliteetse lahuse saamiseks, tuleb võtta õige vahekord aineid, meie katses siis sidrunhapet ja destilleeritud vett - tänu neile asjadele saame veenduda, et pH-meetriga saab õigeima tulemuse. Mõni viga võis tekkida tänu katsetegijale, kes kaalus ja lisas aineid, et saada lahus.
2. Kisselli keetmisel inverteerunud sahharoosi koguse määramine
Töövahendid: tärklis, sahharoos, sidrunhape, destilleeritud vesi, küllastunud Ba(OH)2 lahus, 1%-line K3Fe(CN)6 lahus, metüleensinine, 2,5 M NaOH lahus, analüütiline kaal, elektripliit , spaatlid, mõõtesilinder, Pasteur’i pipetid, lehter, filterpaber, keeduklaasid (2 tk 100 ml, 1 tk 400 ml), 250 ml mõõtekolb, koonilised kolvid (2 tk 250 ml), 50 ml bürett, jää, kauss, automaat segaja.
Töö käik:
Kisselli valmistamine:
Segasime 50 ml külmas destilleeritud vees 2 g kartulitärklist seni kuni tekkis suspensioon. Valmistasime nii öelda kissellilahuse - eelnevalt kaalutud keeduklaasi valasime 150 ml eelmises punktis saadud happe lahust ja lisasime 10,67 g suhkrut. Lahuse panime keema ning lisasime kartulitärklise suspensiooni peenikese joana , samal ajal segasime intensiivselt seda, et vältida klompide tekkimist. Saadud segu keetsime ca 1 minuti, mulle esile ei kerkinud kisselli keetmisel. Võtsime kissell pliidilt ja jahutasime kiiresti külmas vesivannis. Vesivanni valmistasime juba enne ette, sinna panime jääd ja külma vett, kuid enne nõu jäävanni asetamist jahutasime teda leigema vee all, et klaas ei puruneks liigse külma tõttu. Võtsime keeduklaasi välja ning kuivatasime ja kaalusime selle koos kisselliga. Arvutasime saadud kiselli massi: keeduklaasi kaal ilma kissellita 129,23 g ja koos kisselliga 326,45 g. Kisselli m=197,22.
Kissellist tärklise sadestamine ja lahuse valmistamine invertsuhkru sisalduse määramiseks:
250 ml mõõtekolbi kaalusime 20,63 g valmistatud kisselli. Lisasime ca 170 ml destilleeritud vett ja loksutasime ühtlaselt kuni lahuse tekimiseni. Lahusele lisasime 30 ml küllastunud Ba(OH)2 lahust tärklise sadestamiseks. Kolbi täitsime destilleeritud veega kuni mõõtejooneni, loksutatasime ning jäetsime seisma kuni sademe langemiseni kolvi põhja. Lahuse filtrisime läbi kuiva voltfiltri keeduklaasi.
Invertsuhkru sisalduse määramine tsüanaatmeetodil:
Büreti täitsime filtritud kisselli lahusega. 250 ml koonilisse kolbi pipeteerisime 20 ml 1%-list K3Fe(CN)6 lahust, 2 tilka metüleensinist ja 5 ml 2,5 M NaOH lahust. Keeduklaasi panime elektripliidile, ajasime lahus keema ning keemise ajal tiitrisime lahust kiselli lahusega kuni sinise värvuse kadumiseni. Tiitritava lahuse segamine toimub keemise ajal ning ssegamist viisime läbi automaat segajaga. Seejärel kordasime tiitrimist, tiitrisime aeglaselt, et ei tekiks üle tiitrimist.
Lahendus:
K – kaaliumferrotsüaniidi lahuse parandustegur võrreldes täpselt 1%-lise lahusega;
V – tiitrimiseks kulunud kisselli maht;
A – proovi lahjendus, antud juhul 250/20 = 12,5;
20,12 & 0,035 – empiirilised parandustegurid ( reaktsioon ei kulge stöhhiomeetriliselt);
X1= X*0,95
m(suhkur)=10,67 g
m( keeduklaas )=129,23 g
m(klaas+kissell)=326,45 g
m(kissell)=197,22 g
tiitritud kissell 1=7,5 ml
tiitritud kissell 2=6,5 ml
Esimene tiitrimine :
X=(1*(20,12+0,035*7,5)*12,5)/10*7,5=3,40%
X1=3,40*0,95=3,23% inverteerunud sahharoosi sisaldus kissellis
Y=(3,23*197,22)/10,67=59,70%
Teine tiitrimine:
X=(1*(20,12+0,035*6,5)*12,5)/10*6,5=3,91%
X1=3,91*0,95=3,71%
Y=(3,71*197,22)/10,67=68,57%
Järeldused: Teine tiitrimine oli kindlasti täpsem, jälgisime pingsamalt kogu protsessi ja toimisime rahulikumalt. Esimesel tiitrimisel tulid sisse inimlikud vead ja väike kiirustamine, kuid teisel tiitrimisel üritasime oma vigu parandada.
Järelduse tegemisel võtan kasutusele teise tiitrimise tulemused. Kisselli keetmisel allus inversioonile ca 68,57% võetud sahharoosist. Invertsuhkru sisaldus oli kissellis 3,91% ning inverteerunud sahharoosi sisaldus kissellis oli 3,71%.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 18 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

johanna7 Õppematerjali autor

Praktikum 2
Praktiline töö 1: Karotenoidide eraldamine, identifitseerimine ja sisalduse määramine värskes köögiviljas.

Sarnased õppematerjalid

docx

Anorgaaniline keemia I protokoll

Protokoll Praktikum1 Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4. Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse 5. Jälgisime termomeetrit ja panime kirja kalorimeetris oleva vee maksimum temperatuuri. 6. Tegime vajalikud arvutused et leida metalli aatommassi ja määrata metalli Katse andmed: · Tundmatu metalli mass m1=0,0302kg · Vee mass m2=0,0921kg · Siseklaasi mass m3=0,04

rekursiooni- ja keerukusteooria

docx

Keemia alused, protokoll 2.

Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahus

Keemia alused

doc

Invertaasi aktiivsuse määramine

Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia protokoll 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm / 121006YASB 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia protokoll Ensüümideks nimetatakse polüpeptiidilisi valke mille toimeks on tõsta reaktsioonikiirust ehk neid nimetatakse bioloogilisteks katalüsaatoriteks. Looduses on erinevaid ensüüme millel on oma süstemaatiline nimetus ja triviaalnimetus. Süstemaatilist nimetust saab ensüümidele ära määrata Ensüümi klassifikatsiooni järgi (Enzyme Classification). Süsteem leiutati aastal 1956 Rahvusvahelise Ensüümi Komissiooni (International Comission of Enzymes) poolt. Klassifikatsioonis määratakse ära missuguse ensüümiga on tegemist ja millega too reageerib. Ensüümi klassifikatsioonis on kuus peamist rühma millel on oma nimetus olemas: 1) Oksüreduktaasid mille funktsiooniks on redoksreaktsioonid ehk elektronide üle

Biokeemia

docx

NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Katse käigus lahustatakse liiva ja soola segus naatriumkloriid (sool) veega, määratakse areomeetriga saadud soolalahuse tihedus ning arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel lahuse protsendilisus. Töövahendid: kaal, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga (segu B, 70%), vesi Töö käik Kuiva keeduklaasi kaalutakse 5...9 g liiva ja soola segu. Kasutusel oli liiva ja soola segu B, selle kogus 5,40 g. NaCl lahustatakse klaaspulgaga segades vähese koguse destilleeritud veega. Enne lahuse filtreerimist oodatakse veidi, et liiv sadeneks. Lahus filtreeritakse läbi kurdfiltri, mis on asetatud klaaslehtrisse. L

Keemia

pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................

Biokeemia

doc

Anorgaaniline keemia

Alari Allika pedl-2 092126 Anorgaanilise keemia I Laboritöö Töö nr. 2- Metalli aatommassi määramine, katse 1. metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töövahendid: Kalorimeeter,soojusisolatsiooniga varustatud keeduklaas(200-300cm3 ),keeduklaas (100 cm3),termomeeter,kaal,pliit Töö Käik: Kaaluda 0,01 g täpsusega 30-50g raskune metallitükk, siduda niidi ots ja riputada 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. Kaaluda kalorimeetri sisemine klaas, valada sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluda uuesti ja asetada klaas veega tagasi kalorimeetrisse. Mõõta kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metal ja asetada kalorimeetri siseklaasi. Kalorimeeter katta kaanega, segada termomeetriga ettevaatlikult vett ja märkida vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed:

Anorgaaniline keemia

pdf

Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused

I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii elem

Keemia

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Rohkem sarnaseid