poliitikute vastu. Materiaalne väärtus on tõusnud tähtsamaks vaimsetest väärtustest, kuigi peaks olema vastupidi . Eestlastena vajame mõtteid, mis tooks meid üksteisele lähemale,mis annaks me olemusele tähenduse ja innustaks tegudele. Riik ei soosi elu maa piirkondades. Pigem toimub linnastumine, linnades oleva tööpakkumiste tõttu. Maaelu suretatakse sellise suhtumisega välja. Eesti riigi elukallidus pole võrdne töötajate palkadega ja seetõttu toimub ka töövõimeliste väljaränne paremini tasuvatesse naaberriikidesse. Meedia kaudu saab inimene teabe,mis toimub tema ümber. Siiski on ka meedias väga palju ebaolulist infot. Muidugi on ka olulist infot meedias aga rohkem tuleks siiski keskenduda olulistele teemadele, nagu näiteks positiivsed inimesed ja nende tegemised, et saaks noored ka suuna positiivsele tulevikule. Minu arvates võiksid need inimesed, kes kirjutavad igasugu kõmurubriike ja -ajakirju
Töötus on ka riigi probleem Töötus on ka riigi probleem. Iga inimene vajab tööd, et ühiskonnas hakkama saada ja sellepärast on töö leidmine ja tööturul konkureerimine kahtlemata iga inimese jaoks väga oluline ja mööda pääsmatu etapp. Tänapäeval on eluga toimetulek välismaal lihtsam. Paljud noored on tööpuuduse tõttu Eestist välismaale tööle läinud. Parema meelega oleksid nad kindlasti kodumaal, kuid siinsete palkadega ei ole võimalik ära elada. (Tihtipeale pakub välismaal tööandja lisaks töökohale ka elukohta). Väikese palga ja kõrgete üürhindadega ei olegi mõtet Eestis töötada. Välismaal saab sama töö eest rohkem palka ja raha jääb ka üle. Lisaks on välismaal odavamad osad toidukaubad ning elektroonika. Tänu sellele, et noored lähevad Eestist minema, väheneb ka rahvaarv, mis on järgmine probleem meie riigis. Ja nii tekibki ühest probleemist järgmine.
kaob meil praegune valuuta kroon, mis on meil higi,vere ja pisaratega välja võidetud pea 20 aastat tagasi, kui saavutasime iseseisvuse ning ka ühtse valuuta=kroon.Paljudel inimestel on harjumatu harjuda mõttega uue valuuta tulekuga kuna siis peavad nad ümber harjuma ning arvestama hindu.See on raske noortel inimestel räägimata vanadest inimestest.Samuti tekib päevakorda küsimus hinnatõusu kohta.Väga paljud inimesed kardavad euro tulekuga suurt hinnatõusu,mis tänapäeva palkadega,mõjuks inimestele halvasti.See ongi vast suurim kartus inimeste seal euro tulekuga. Kuna euro tulekut takistada ei saa,tuleb meil olukorraga leppida ning lihtsalt jälgida kuidas euro tulek muudab meie majandus ning sotsiaalselt kulgu.
kellessegi-kelleski-kellestki jne · töötatakse, töötati; tüütama, tüüdata; naasen, naasis Õige variant · laulev revolutsioon · külm sõda · pronksiöö · suur reede · Saksa okupatsioon · soome rahvas · nõukogude võim, aeg nagu ja kui · Tegutseb, nagu oskab. · Ma pigem suusatan, kui jooksen. · Ühel talveõhtul, kui Tõnu koju tuli, külmus ta surnuks. · Ka Venemaa õpetajad nagu Eesti omadki on hädas madalate palkadega. · Nagu paljud Diderot´teosed trükiti ka see ära. nagu ja kui 2 · Parem viis viiki kui üks kaotus. · Seekord ei olnud tormi nagu esimesel korral mäkke sõites. · Asjad ei lähe nii, nagu on loodetud. · Tehnika tippsaavutused, nagu Panasonic- telerid, polegi väga kallid. · Oskan nii vene, saksa kui ka inglise keelt. EDUKAT EKSAMIT! Külma närvi, selgeid mõtteid
Selleks, et keel ja kultuur püsima jääksid, peab riik suutma hoida inimesi omas riigis. Eesti rahvas jääb püsima, kui riigis jätkub kõigile töökohti, kui me pärandame oma keelt ja kultuuri järgnevatele põlvkondadele ning kui julgeme erineda teistest riikidest. Äsja eriala või kooli lõpetanud noortel on Eestis küllaltki raske tööd leida. Noortel pole ka kindlat sissetulekut ja puudub kindlustunne. Lisaks on palgad üsna väikesed, võrreldes Euroopa palkadega. Seetõttu lähevad julgemad noored tihti välismaale tööle ja isegi elama. See näitab, et meie riik ei oska väärtustada inimeste pingutusi ja teised riigid hindavad võõraid rohkem, kui oma kodumaa. Ka inimesed ise ei tea, kui palju nad tegelikult väärt on. Enamus riikides mõeldakse rahva heaolu peale ja hinnatakse inimesi rohkem, sest kui riik väärtustab rahvast, vastab rahvas samaga. Kõrgem palk annab inimesele rohkem motivatsiooni ja töötahet
b. kõikide tootmisettevõtete riiklikule omandile. c. kollektiivläbirääkimistele. d. suurenenud tarbijanõudlusele. _c__ 6. Milline väide on õige? a. Enamik eestlasi on ametiühinguliikmed. b. Ametiühingute liikmete arv tõuseb pidevalt. c. Töötajad, kes ei ole ametiühinguliikmed, saavad sageli kasu ametiühingute kättevõidetud õigustest. d. Selleks, et masstootmine saaks olla edukas, peavad töölised leppima madalamate palkadega. __c_ 7. Naised Eesti tööjõu hulgas a. ei tooda sama palju kui mehed. b. on halva koolitusega. c. moodustavad umbes poole tööjõust. d. teenivad keskmiselt meestest rohkem. __c_ 8. Mis neist on palku mõjutav turuväline jõud? a. Meisterkokkade nõudluse suurenemine. b. Seppadele makstavate palkade langus. c. Vastumeelsus võtta tööle inimesi, kelle perekonnanimi lõpeb täishäälikuga. d. Lendurite pakkumise kasv. __b_ 9. Ühing, kuhu kuuluvad vaid elektrikud, on a
aastal kasutasid sakslased Ypres´i lahingus kloori sisaldavat mürkgaasi. Minu arvates pole relvad ja mürkgaas just kõige positiivsemad asjad, kuid sõjanduses olid need siiski möödapääsmatud asjad, sest keegi ei soovinud olla kaotaja ja võita sooviti ju ükskõik mis vahenditega. Sõda tõi kaasa naiste jaoks raske aja, sest naised pidid hakkama tegema meeste füüsiliselt raskeid töid. Mehed olid ju enamused sõjas ning pere vajas ülalpidamist. Kuid võrreldes meeste palkadega olid naiste palgad poole võrra väiksemad, tööd tuli aga teha sama kaua ja palju. See kõik viis lõpuks selleni, et naised hakkasid nõudma võrdõiguslikkust, et nii mehed kui ka naised on võrdväärsed. Nõudmine läks läbi ning pärast sõda polnud enam mõeldavgi, et perekondade mudel oleks olnud sama. Ehk siis, et mehed käivad tööl ja teenivad raha ning naised hoolitsevad kodu ja laste eest.
palju kehvemal elujärjel inimesi on elukoha leidmine küllaltki raske. Elukohti on tegelikult palju, tekib juurdegi, kuid kodu soetamiseks peab tihti suuri laenusid võtma. Ilma töökohata aga laenu ei saa. Kõige suuremaks probleemiks ongi Eestis minu meelest suur töötus. Tänapäeval on eluga toimetulek välismaal lihtsam. Paljud noored on tööpuuduse tõttu Eestist välismaale tööle läinud. Parema meelega oleksid nad kindlasti kodumaal, kuid siinsete palkadega ei ole võimalik ära elada. (Tihtipeale pakub välismaal tööandja lisaks töökohale ka elukohta). Väikese palga ja kõrgete üürhindadega ei olegi mõtet Eestis töötada. Välismaal saab sama töö eest rohkem palka ja raha jääb ka üle. Lisaks on välismaal odavamad osad toidukaubad ning elektroonika. Väikestele lastele võimaldatakse mõnedes kohtades isegi omakeelset kooliharidust. Kui varem oli Eesti võrreldes Soomega odav maa ja soomlased
kasutuskõlbmatuteks. Ühtlasi saadetakse õhku järjest enam heitgaase ning globaalne soojenemine ei ole enam kellegi jaoks tundmatu mõiste. Aina suurenev probleem Eesti jaoks on tööjõu massiline väljaränne.. Hinnanguliselt töötab praeguseks ajaks ainuüksi Soomes juba 90 000 Eesti elanikku, mis on väga märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast. Sellise asja põhjuseks on aga suur elatustaseme erinevus ning seetõttu minnaksegi alati kõrgemate palkadega riiki tööle ja elama, kus pole ka nii suur inflatsioon. Suureks mureks on saanud ka kodumaiste ja välismaiste toodete vaheline eelistamine. Välismaised kaubad on tihtipeale palju odavamad, kui kodumaised, sest Eestis on toimumas ettevõtete vähenemine ning toorained on siin palju kallimad, kui välismaal ja seetõttu ongi kodumaised tooted kallimad. Kodumaised tootjad saavad pakkuda ainult väikest osa
B. kõikide tootmisettevõtete riiklikule omandile; C. kollektiivläbirääkimistele; D. suurenenud tarbijanõudlusele. B 6. Milline väide on õige? A. Enamik eestlasi on ametiühinguliikmed. B. Ametiühingute liikmete arv tõuseb pidevalt. C. Töötajad, kes ei ole ametiühinguliikmed, saavad sageli kasu ametiühingute kättevõidetud õigustest. D. Selleks, et masstootmine saaks olla edukas, peavad töölised leppima madalamate palkadega. C 7. Naised Eesti tööjõu hulgas A. ei tooda sama palju kui mehed; B. on madala haridustasemega; C. moodustavad umbes poole tööjõust; D. teenivad keskmiselt meestest rohkem. C 8. Mis neist on palku mõjutav turuväline jõud? A. Meisterkokkade nõudluse suurenemine. B. Seppadele makstavate palkade langus. C. Vastumeelsus võtta tööle inimesi, kelle perekonnanimi lõpeb täishäälikuga. D. Lendurite pakkumise kasv. A 9
tõsta toetusi ja samas jätta maksud madalaks. Kumbagi neist tuleb siiski ohverdada. Arvan, et maksud on nii meilt kui ka meie heaks. Me maksame erinevaid makse, et mingis muus valdkonnas saaksime tasuta ja ilma makse maksmata. Makse üldse mitte makstes, kannatavad paljud valdkonnad, millest meie ise sõltume. Näiteks pole sel juhul kättesaadav julgeolek ja turvalisus, ühistrantsport, aukudeta maanteed ja tänavavalgustus. Samas peaks maksumäär olema kooskõlas palkadega. Sel juhul saaks vältida inimeste jaoks liiga kõrgete maksude maksmist. Mida madalam palk, seda madalam maksumäär. Usun, et Eestis on maksumäärad niiöelda rikkate ja vaeste vahel tasakaalus, kuigi meil valitseb proportsionaalne maksusüsteem.
Uutele turgudele laienemine Ekspordi suurendamine Tööjõuturu kohandamine (kohati valitseb tööpuudus) 3. Millised on hetkel aktuaalseimad probleemid logistikas ja transpordis? Ülemaailmselt ja riigisiseselt Eesti Transiidimahu vähenemine Teedemaksu puudumine Segadus Saaremaa laevadega Rail Balticu segane protsess Autojuhtide palkadega skeemitamine Maailm Keskkonna probleemid Aeglased tolliprotseduurid Tagastuslogistika halb organiseeritus (kaubaaluste, taara, konteinerite tagastus) Logistikaturu ‘’solkimine’’ monopolide poolt Õigeaegne kohaletoimetamine varieerub väga suuresti 4. Mis on tarneahel? Kuidas toimub tarneahela juhtimine? Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela. Tarneahel ehk logistiline
tootlikkus kasvab aeglasemalt kui palgad, siis võib tekkida surve töökohtade väljaviimisele riikidesse, kus tööjõukulud on madalamad. Sel juhul jääbki meil töökohti ja töötajaid vähemaks. Kui võrdleme palkade taset teiste EL riikidega aastatel 2000-2006, siis oli Eestis palga kasv kiirem kui näiteks Soomes, Suurbritannias, Norras, Rootsis ja Saksamaal, mistõttu peaks vähenema migratsioonisurve Eestist välismaale tööleminekuks. Samuti peaksid inimesed rohkem rahul olema oma palkadega (Eesti majanduse konkurentsivõime...: 2008). Töökohtade väljaviimisel on väga oluline tegur tööjõukulu töötaja kohta. Perioodil 2000-2006 kasvas Eestis tööjõukulu kiiremini kui Aasia riikides nagu nt. Hiinas, Koreas, Indias, Malaisias ja Filipiinidel. Eestis on nii tootmisstruktuur kui ka kasutatav tehnoloogia võrreldes Euroopa keskmisega enam suunatud sinikraedele. Kui veel 2000. aastal oli Eesti tööjõukulu
Vastus: Õige Vale Õige Question 5 Punktid: 0/1 Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel ,,importmiinus eksport". Vastus: Õige Vale Õige Question 6 Punktid: 0/1 Keinsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset Vastus: Õige Vale Õige Question 7 Punktid: 1/1 Klassikute arvates peaksid töötajad majanduslanguse vältimiseks nõustumamadalamate palkadega Vastus: Õige Vale Õige Question 8 Punktid: 1/1 Kogupakkumiseks nimetatakse ettevõtete pooltigal hinnatasemel pakutavat kogutoodangu hulka Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: Question 9 Punktid: 1/1 Klassikalise koolkonna arvates reguleeribkogunõudlus end ise Vastus: Õige Vale Õige Question 10 Punktid: 1/1 Optimistlik hinnang tulevikule panebmajapidamisi rohkem tarbima ning seesuurendab kogunõudlust. Vastus:
Vastus: Õige Vale Õige Question 5 Punktid: 0/1 Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel ,,importmiinus eksport". Vastus: Õige Vale Õige Question 6 Punktid: 0/1 Keinsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset Vastus: Õige Vale Õige Question 7 Punktid: 1/1 Klassikute arvates peaksid töötajad majanduslanguse vältimiseks nõustumamadalamate palkadega Vastus: Õige Vale Õige Question 8 Punktid: 1/1 Kogupakkumiseks nimetatakse ettevõtete pooltigal hinnatasemel pakutavat kogutoodangu hulka Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: Question 9 Punktid: 1/1 Klassikalise koolkonna arvates reguleeribkogunõudlus end ise Vastus: Õige Vale Õige Question 10 Punktid: 1/1 Optimistlik hinnang tulevikule panebmajapidamisi rohkem tarbima ning seesuurendab kogunõudlust. Vastus:
unistuseks oli rajada farm. Tööd ettevõtetes võeti ajutisena, rahakogumise võimalusena oma farmi rajamiseks). · vana tehnikat polnud ees c) avar siseturg, sest · ameeriklane oli harjunud vajaliku kauba turult ostma (puudusid naturaalmajanduslikud traditsioonid) · ameeriklane oli ostujõulisem, sest tööliste palgad olid suhteliselt kõrgemad võrreldes palkadega Euroopas · seoses Läänemaade kasutuselevõtuga laienes siseturg, sest farmerid vajasid põllutöömasinaid · transkontinentaalsete raudteede (kogu kontinenti läbivate raudteede) rajamine tegi kauba kõikidele piirkondadele kättesaadavaks ja võimaldas ka tooraine ja kütuse kiiret kohalevedu d) suured loodusrikkused (kivisüsi, nafta , kuld, hõbe, mets jne)
pidanud suuremat rõhku panema kojukandele. Soovis liiga kiiresti hõivata valdavat osa turust kõrgekvaliteedilise toote ning madala müügihinnaga, hinnates turuosa suureks, kuid tegelikult oleks pidanud suhtuma ,,küsimärgiga", ehk väike turuosa, suur kasv, pole selge, kas investeerida rohkem või vähem. Valitud strateegiad olid valed, oleks tulnud vaikselt alustada ja kohaneda turuga ning hiljem panna rõhku kvaliteediparandamisele, tipptehnoloogiasse ning kõrgemate palkadega töötajatele, kui päevaleht end tasuma hakkab.
VALE 10. Täishõiveks nim hõivet, mis = 100% - loomulik tööpuuduse määr. ÕIGE Test 6 Einsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset Vastus: vale Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki Vastus: õige Klassikute arvates peaksid töötajad majanduslanguse vältimiseks nõustumamadalamate palkadega Vastus: õige Optimistlik hinnang tulevikule panebmajapidamisi rohkem tarbima ning seesuurendab kogunõudlust. Vastus: õige Okuni seaduse järgi kutsusb 3%-line muutustööhõives esile 1%-lise muutuse RKT-s. Vastus: vale Kogupakkumiseks nimetatakse ettevõtete pooltigal hinnatasemel pakutavat kogutoodangu hulka Vastus: õige Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel ,,importmiinus eksport". Vastus: vale Klassikalise koolkonna arvates reguleeribkogunõudlus end ise Vastus: õige
Aastaks 2011 olime tagasi 2007. aasta tasemel ning Eesti SKP, palgad, tööandja sotsiaalmaksed ning töötajatele makstavad hüvitised hakkasid järk-järgult kasvama. Eesti inimeste palk kasvas 2008. aastal märgatavalt, kuid tegi tõsise languse aastal 2009 ning langes veelgi 2010. aastal. Palk hakkas aga uuesti kasvama 2011. aastal ning vaadeldava perioodi lõpus ehk 2013. aastal on palgad isegi suuremad kui buumiajal. Tööandja sotsiaalmaksed, mis on otseselt seotud palkadega ning mis moodustavad töötajate brutopalgas 33%, kasvas aastatel 2007-2008 ning tegi languse aastal 2009 ning pidurdus aastal 2010. Tööandja sotsiaalmaksed, mis on üheks SKP komponendiks, hakkas uuesti kasvama 2011. aastal ning on sellest ajast saati järjepidevalt kasvanud. Hüvitised töötajatele kasvasid samuti vahemikus 2007-2008 aasta ning tegi languse aastal 2009 niing kõige madalam punkt oli 2010. aasta. Töötajatele mõeldud hüvitised hakkasid uuesti kasvama 2011
Sotsiaalne keskkond – Sotsiaalset keskkonda Eestis saab võrrelda maailma heaolu riikidega. Näiteks 2016. aasta II kvartalis oli Eesti töötuse määr 6,5% ning tööhõive määr 66,9%. Eesti tööturul tõusis aktiivsete inimeste arv esmakordselt üle 700 000, mis on viimaste aastate kõrgeim. See näitab, et Eesti sotsiaalne keskkond on tõusuteel. Kuid nagu alati, ei saa kõik olla liiga hea. Näiteks on palkadega Eesti üpriski halb olukord. Miinimum- ja keskmise palga suurus on murettekitav. See on võrreldes teiste heaolu riikidega kordades madalam. Kuid n.ö odav tööjõud ja tööd teha tahtev ühiskond on ettevõtjale väga hea ja soodne. Seda on näha ka reaalselt, ega muidu ei oleks Eestis nii palju edukaid logistika ettevõtteid ning neid tuleb aina rohkem ka juurde. Sotsiaalne keskkond- Rahvastik väheneb, sündimus on väiksem kui suremus, rahvastik vananeb. Eestis elas 2014
hõbeda tootmise ekvivalendiga. Vahetusväärtust ei loo Petty arvates mitte iga töö, vaid ainult selline, mis on seotud kulla ning hõbeda tootmisega. Adam Smith nõustus eelkapitalistliku ühiskonna teooriaga, aga nägi viga selle rakendamisel kaasaegsesse kapitalismi. Ta märkis, et kui tööjõu hulk, mida saab osta, võrdub tööjõu hulgaga, mida ostetakse, on kasum võimatu. David Ricardo vastas sellele paradoksile väites, et Smith on ajanud tööjõu palkadega sassi. Ta väitis, et „müüdav tööjõud” on alati kallim kui vajaminev tööjõud, et säiliks jätkusuutlikkus. Tööväärtusteooria ei hõlmanud ainult palkade väärtust, kuid ka tööjõu loodud kogu produkti väärtust. (Labor theory of value, 2015) Ricardo teooria oli kaasaegse teooria eelkäija, mille kohaselt tasakaalu hinnad on määratud ainult tootmise kuludega. „Ricardo sotsialistid” – Charles Hall, Thomas Hodgskin, John Gray
kulu) #vrd oskuste kogumine töö käigus käsitöölisel * muutus tööprotsessis. Kollektiivselt tehtav töö muutus tööks, mida igaüks teeb eraldi, ilma kokkupuudet teistega - Fordi tehased 1908 Michiganis, toodeti ainult ühte autot (Ford T). Fordism. *tootmise standardiseerimine - masstootmine varem koguti autod ükshaaval osadest, mitu töötajat koos. Nüüd keeras üks töötaja ühe kruvi kinni/paigutas aknaklaasi jne. *oskustööliste kaotamine koos kõrgemate palkadega # Ford sai aru, et keegi peab need autod ka ära ostma. Suurem palk => suurem ostujõud - fordism võeti kasutusele USA-s enne I ms., Euroopas & N-Liidus veidi hiljem (Taylorismus + Fordismus = Amerikanismus +Vene revolutsioon = Nõukogude tööstus). Rahulolu ei saavutata toga, vaid tööväliste asjadega. Mitte rõõm kingast vaid mingi tüütu kingakontsa allalöömine. - praeguseni üks töö organiseerimise põhisuundi. - kriitika: mehaanilisus, inimene allutatud masinale
Eelnõus on loetletud distsiplinaarvastutuse peatüki all distsiplinaarsüüteod, distsiplinaarkaristuse eesmärk ja liigid ning kes alustab distsiplinaarmenetlust. See toimub asutuse siseselt ja ametiredeli alusel, vahetu juht saab alustada menetlust. Uue seaduse kohaselt rahandusministeerium küll kontrollib neid aga karistada ei saa. Tõsiseks probleemiks uue ATSi kehtima hakkamisel võib saada tööjõu leidmne ja motiveerimine. Kõige rohkem on see mõjutatavam madalate palkadega töökohtadel. Ka kõige ustavamal töölisel tuleb tegeleda igapäevaste probleemidega nagu pere toitmine ja elamiskulude katmine. Erinevate soodustuste kaotamine seab eelkõige madalapalgalised töölised raske küsimuse ette:"Kas jätkata oma armastatud ametit ja riskida elurakustesse sattumise ohuga või asuda tööle mitte nii südamelähedasele aga tasuvale tööle"? See probleem kaasab nii vanu töölisi, kui ka alles õppivaid noori ja iseseisvat elu alustavaid inimesi
Harjumaa hoonestatud elamumaa turg aastatel 2003- 2011 Käesolev töö analüüsib Eesti majanduse ja kinnisvara turu vahelist seost Harjumaal. Selle jaoks on võrreldud Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute arvu ja maakonna keskmiste palkadega aastatel 2003-2011. Antud ajavahemikku mahuvad nii majanduse kiire kasv kui ka langus, kinnisvaramulli puhumine kui ka selle lõhkemine, ajavahemiku valimisel sai määravaks ka andmete kättesaadavus. Andmed pärinevad statistikaameti koduleheküljel asuvatest andmebaasidest. Ülevaade kinnisvara turust Eestis Kinnisvaraturg ja selle areng kajastavad riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. 2000. aastate esimesel poolel toetasid kinnisvaraturu ostjate ja müüjate aktiivsust pankade
1..2..3.. 1. Loovad uusi töökohti, mõjutavad investeeringute liikumist. 2. Reklaami kaudu mõjutavad tarbijate ostukäitumist. 3. Mõjutavad rahvusvahelist kaubandust. 13. Tooge üks poolt ja üks vastu argument järgmisele väitele: ”Arengumaad võidavad kui RVE nende riigis tegevust alustab.” +: luuakse uusi töökohti, mis parandab sihtriigi tööhõivet; rakendab uut tehnoloogiat; töötajate palgad on kõrgemad võrreldes kohalike ettevõtete töötajate palkadega. -: töötingimused on halvad, tööpäevad pikad, kasutatakse lapstööjõudu; konkurents kohalike ettevõtetele; reostatakse keskkonda kuna sihtriigi keskkonnanõuded on liiga leebed. 14. Millised oleksid kaasaegse tööjaotuse etapid, millega tegelevad liiderfirmad/allhankefirmad? Uurimis- ja arendustegevus, detailide valmistamine, monteerimine, müük ja hooldus. 15. Miks REV eelistavad paigutada oma tütarfirmad arengumaadesse?(3-4 põhjust)
õhtulehelt. Nii sagedaselt ilmnud lehele ei olnud ka lugejaid palju, sest Eestis puudusid spordifanaatikud. Kalli paberi värvitrüki ning väga kõrgtehnoloogilise tootmise puhul on 5 kr/tk liiga madal hind. Selleks et rahandusjuhi plaani täita, selleks peaks hind kõrgem olema. Konkurentidelt spordi ajakirjanike ära meelitamine sellega, et Riho maksab neile palgaturutasemest 3-5 korda suurema palga. Selle tagajärjeks on ettevõtte palgakulude liigne suurenemine, palkadega kaasneb ka maksukulude suurenemine. See on mõtetu kapitali raiskamine. Töölised oleksid olnud nõus ka vähema raha eest töötama(nt 2 korda suurem palk kui endises töökohas). Ajalehe turg oli üle küllastunud mitmetest erinevates väljaannetest ning seetõttu ei taganud ajalehe väljalaskega seotud miljonikroonine reklaam edu. Tagajärg: Taaskord mõtetu ja kaalutlemata otsus
1.kohaselt saavutatakse majanduses tasakaal tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile; 2.eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja ei pea eriti tõenäolisteks majanduskriiside pikaajalist kestmist 3.peab oluliseks tööturu protsesside juhtimist riigi poolt 4.eeldab riigi aktiivset sekkumist majandustegevusse tagamaks tasakaalu majanduses 5.peab tööpuuduse peamiseks põhjuse kõrget palga taset ja töötajate tõrksust olla valmis tööturu eneseregulatsiooniks (nõusolekut madalamate palkadega töötamiseks) 3.Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli: 1.suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine 2.tariifsete ja mittetariifsete tollipiirangute efektiivne kasutamine 3.välisfirmade topeltmaksustamine, kuna nendel olid kasumid suuremad kui Eesti firmadel 4.liberaalne ja avatud majandus 4.Märkige vastused, mis iseloomustavad majandustsükli tõusufaasi: 1.riigi makroökonoomilised näitajate paranemine 2.tööpuuduse suurenemine 3
kõvaketast ning võivad halvata kogu asutuse võrgu. Kasutajad, kes kopeerivad tarkvara töö juures, seavad autorikaitse seadustega kaitstud tootest piraatkoopiaid tehes ohtu nii enda kui ka firma. Majanduslik kahju Kui ostate võltsitud tarkvara, siis toetate halva kuulsusega firmasid, mitte makse maksvaid seaduslikke ettevõtteid, kes annavad tööd ja palka korralikele kodanikele. Niisugune võltsitud tarkvara müügist saadud kasum ei aita töökohtade, maksude ja palkadega kaasa majanduse edendamisele ning on väga tõenäoline, et nende kasumitega rahastatakse muidki ebaseaduslikke ettevõtmisi. Seaduslikud firmad ei saa võltsitud tarkvara müügist kunagi mingit raha ja selline tuluallikate kaotamine viib tihti töötajate vallandamiseni kõigis seotud valdkondades alates tootjatest kuni edasimüüjateni. Nagu näete, ei mõjuta võltsitud tarkvara ostmine mitte ainult tarkvaratootjaid, see mõjutab igaüht. Uuendused aeglustuvad
turumajandusele. Selle juured ulatusid juba 1980. aastate teise poolde. M. Gorbatsovi 1985. a algatatud uuenduspoliitika egiidi all käidi 1987. a septembris välja isemajandava Eesti idee, mille üks reaalseid tulemusi oli mais 1989 vastuvõetud Eesti NSV seadus isemajandamise aluste kohta. Samal aastal alustati Eestis ka hindade vabakslaskmist. Selle esialgne eesmärk oli üha suureneva kaubadefitsiidi tingimustes kõrgemate hindade ja palkadega kaitsta Eesti turgu väljastpoolt tulevate ostjate eest. 1990. a tõusid Eestis tarbijahinnad keskmiselt 79%, samal ajal oli NSV Liidu keskmine näitaja 56%. Võimsa tõuke hüperinflatsiooni tekkimisele andis Moskva keskvõimu raha- ja eelarvepoliitika. 1990. a novembrist kehtestas NSV Liidu valitsus rubla nn kommertskursi välisvaluutade suhtes, mis omakorda soodustas Nõukogude rahaühiku nõrgenemist. 1991. a jaanuaris võeti NSV Liidu juhi M. Gorbatsovi ukaasiga ootamatult
Innovatiivsete lahenduste kasutamine Uutele turgudele laienemine Ekspordi suurendamine Tööjõuturu kohandamine (kohati valitseb tööpuudus) 4.Millised on hetkel aktuaalseimad probleemid logistikas ja transpordis? Ülemaailmselt ja riigisiseselt Palgad väikesed. Eesti Transiidimahu vähenemine Teedemaksu puudumine Segadus Saaremaa laevadega Rail Balticu segane protsess Autojuhtide palkadega skeemitamine Maailm Keskkonna probleemid Aeglased tolliprotseduurid Tagastuslogistika halb organiseeritus (kaubaaluste, taara, konteinerite tagastus) Logistikaturu ‘’solkimine’’ monopolide poolt Õigeaegne kohaletoimetamine varieerub väga suuresti 3. Mis on tarneahel? Kuidas toimub tarneahela juhtimine? Tarneahela ülesanne on ühendada omavahel kõik tegevused, struktuurid ja
iga mees, kes teda kas või kord vaatas, tahtis teda ja oli kõigeks valmis, et oma soovi täita," kirjutab üks näitlejatari sõpru ning peab just seda alati õhus rippuvat seksuaalset fluidumit üheks peamiseks põhjuseks, miks Marilyn endalt elu võttis. Tõepoolest kasutas enamik mehi teda häbitult ära. Mitte ainult voodis. Harva teenis ta rohkem kui 1500 dollarit nädalas, mis oli tol ajal küll pisut kopsakam raha kui praegu, aga võrreldes teiste näitlejataride palkadega tibatilluke. Sama osa eest oleks ühele teisele tollasele tipp-blondile, keda tänapäeval keegi ei mäleta, makstud 100 000 dollarit. Marilyn sai 18 000. Ja teda sunniti veel vägisi aborti tegema. Ühte paljudest tema elus. Kummaline, et kõigi oma õnnetute abielude, kibedate pettumuste ja alalise rahapuuduse keskel elades jättis Marilyn endast alati õnneliku ja optimistliku mulje. Keegi ei teadnud, et ta oli mitu korda üritanud ennast tappa ning mingi ime läbi elule tagasi toodud
kogunõudlust. Tõene 6. Kogupakkumiseks nimetatakse ettevõtete pooltigal hinnatasemel pakutavat kogutoodangu hulka. Tõene 7. Okuni seaduse järgi kutsusb 3%-line muutustööhõives esile 1%-lise muutuse RKT-s. Väär 8. Klassikalise koolkonna arvates reguleerib kogunõudlus end ise. Tõene 9. Kogunõudmine on kõikide üksikkaupade nõudmistekogusumma. Väär 10. Klassikute arvates peaksid töötajad majanduslanguse vältimiseks nõustumamadalamate palkadega. Tõene Test 10 säästmine ja investeerimine 1. Suletud majanduses pole võimalik, et investeering oleks suurem kui sääst. Tõene 2. Võimendi väärtus on seda suurem, mida suurem on piirsäästmise kalduvus. Väär 3. Maailma suurtest majandustest on vaid USA jooksevkonto olnud viimased kümmekond aastat miinuses. Tõene 4. Kui sääst on suurem kui investeering, siis on riigi jooksevkonto miinuses. Väär 5
vajaduse tõsta palkasid ja see omakorda suurendab nõudlust ning põhjustab uue hinnatõusu. Nominaalintress on määr, mis tuleb tasuda rahaliste vahendite kasutamise eest teatud perioodil. Reaalintress on hüviste väärtuses väljendatud määr, mis ligikaudu võrdub nominaalintressimäära ja inflatsioonimäära vahega. Töötus esineb ühiskonnas siis, kui on olemas inimesi, kes oleksid nõus kehtivate palkadega töötama, kuid kes ei leia tööd. Majanduslikult mitteaktiivsed on inimesed, kes pole võimelised töötama või kes ei soovi töötada ja nn. heidutatud isikud, st sellised inimesed, kes on loobunud töö otsimisest, sest peavad seda lootusetuks. Tööjõus osalemise määr on tööjõu ja tööealiste inimeste arvu suhe (%-des). Tööhõive määr on hõivatute ja tööealise inimeste arvu suhe (%-des). Töötusemäär on töötute ja tööjõu arvu suhe (%-des). TÖÖTUSE LIIGID:
kogunõudlust. Tõene 6. Kogupakkumiseks nimetatakse ettevõtete pooltigal hinnatasemel pakutavat kogutoodangu hulka. Tõene 7. Okuni seaduse järgi kutsusb 3%-line muutustööhõives esile 1%-lise muutuse RKT-s. Väär 8. Klassikalise koolkonna arvates reguleerib kogunõudlus end ise. Tõene 9. Kogunõudmine on kõikide üksikkaupade nõudmistekogusumma. Väär 10. Klassikute arvates peaksid töötajad majanduslanguse vältimiseks nõustumamadalamate palkadega. Tõene Test 10 – säästmine ja investeerimine 1. Suletud majanduses pole võimalik, et investeering oleks suurem kui sääst. Tõene 2. Võimendi väärtus on seda suurem, mida suurem on piirsäästmise kalduvus. Väär 3. Maailma suurtest majandustest on vaid USA jooksevkonto olnud viimased kümmekond aastat miinuses. Tõene 4. Kui sääst on suurem kui investeering, siis on riigi jooksevkonto miinuses. Väär 5
Põhjendatavad majanduslikult) 2) Hindamine (üldised realiseerimisviisid) 3) Defineerimine (ehit. projekteerimine) 4) Realiseerimine (ehitamine) - ehitis valmib 5) Ekspluatatsioon (käivitatakse Esialgne tegevus hoones) (mõnikord ka 6. parendamine) 6) Lammutamine 5) Milles seisneb püsi ja muutuvate kulude erinevus? Püsikulud on sellised kulud, mis ei muutu tootmismahu või tootmise muutusest. Tegemist on näiteks juhatuse palkadega, kontori rendiga jne. (Jaotuvad: absoluutpüsikulud ja intervallpüsikulud.) Muutuvad kulud aga sõltuvad tootmismahust.( Jaotuvad: proportsionaalsed ja mitteproportsionaalsed.) Proportsionaalsed kulud- tegemist on lineaarse sõltuvusega, töömahu kahekordistamine suurendab ka kulusid 2x nt. Ehituskulud. Kulud muutuvad proport ajale- ajast sõltuvad kulud nt. Ehitusplatsi ajutised ehitused. ABS püsikulud- kulud, mis ei sõltu sellest kas firma tegutseb nt
07.2009 lõpetatud tl, isikukaarte ja tööraamatuid säilitatakse 50 aastat 1 Töökaardid ERP 6kuud liiniliider HUNT 3 1 Palkadega seotud ERP 10aastat Arhiiv HUNT Juurdepääsup 4 dokumendid iiranguga 1 Riskianalüüs 55aastat Töökesk 5 konna osakond 1 Tööõnnetuse akt 55aastat Töökesk HUNT 6 konna osakond
1.2. Tabuleeritud pidevad andmed-on antud mingid vahemikud Keskmine= kokku fx/n. Ehk näidistabelist 64425/150=429,5 Mediaan(siin on graafiline ja arvutislik meetod, jälle kumulatiivse sagedusega). Mediaan on 150/2 ehk keskmine liige=75. Sellele vastav palk on vahemikus 300-400 eurot. Valemilehel on kvartiilide leidmiseks valem. Seda kasutades saame mediaani Me=300+100(((105/2)+38)/42)=388,1. Graafiline meetod=joonistan graafiku kumulatiivse sageduse ja palkadega, sealt tõmban nt mediaani 75 pealt joone palgajoonele. Mood- kõige sagedasem. 50 inimest saavad palka 400-600. Mis täpselton mood? Histogramm, selle kõige kõrgem tulp- graafiline meetod. Saab ka valemiga. Algandmed Piiride Keskpunkt(x Töötajate arv(f) Fx Kumulatiivne sagedus määramine ) Kuni 200 145-200 172,5 10 1725 10
strateegiad on olnud edukad. Autor alustab tööturu analüüsiga, millele on ta kõige rohkem rõhku pannud, sest see mõjutab inimese elu ja heaolu kõige enam. Selles osas võrdleb töötasusi ning töötute arvu piirkonniti. Lisab juurde ka nii absoluutse vaesuse kui ka suhtelise vaesuse näitaja. Autor üritab leida põhjuseid, miks on erinevused nii suured. Edasi uurib autor hariduse kättesaadavust ning taset Eesti eri paigus. Haridus on tihedalt seotud palkadega ja vaesusega. Autor analüüsib ja võrdleb, kas ja kui palju on maa piirkondades hariduse omandamine raskem kui linna piirkondades. Viimaseks uurib autor kultuuri kättesaadavust ning tarbimist nii maa kui linna piirkondades. Kuna kultuur on oluline osa meie elust ning pakub inimestele rahulolu on see inimese heaolu perspektiivist oluline valdkond. Lisaks on kultuuri tarbimine seotud nii töötasude kui ka vaesuse määraga, siis üritab leida ka nende vahel seoseid.
konkurentsivõime tootmisega ettevõtted. Tööstus on saanud oma osa majanduses, millel on sama töötajate arv, mis on tingitud peamiselt kiirem tootlikkuse kasvu kaudu automaatika. Kuna majandus on kasvanud, tootmine osa mitte, seega tööhõive on langenud 32% 1947 11,5%-lt 2002. Hiina töötlev tööstus on jäänud maha Lääne arenenud riikidest. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks saanud Hiina madalate palkadega on teistel riikidel järjest lootusetum konkureerida. Hiinas on tunnipalk töötlevas tööstuses 7,40 krooni, mis on umbes kümme korda USA keskmisest väiksem ja viis korda Eesti omast väiksem. Elektroonikatööstus Hiina on domineeriv ülemaailmses elektroonikatööstuses. Aastal 2008 moodustas riigi toodang ligi 25,5% maailma toodangust, võrreldes 3% 1995. Kasvaval siseturul on prognoos, mis arvestab , et ligi 17,5% kogu maailmas kokku 2011, edasiste
Efektiivne palgateooria nii väidabki. Seega pikema aja peale ette vaadates võivad ärimehed leida, et keskmisest kõrgemat palka maksta on nende huvides. 1. Keskmisest kõrgemad palgad mitte ainult ei tõsta tööviljakust ja töölise moraali vaid võivad alandada ka käibekulusid ja tööjõu koolituskulusid moraali, koolituskulusid. 2. Keskmisest kõrgemate palkadega võivad ettevõtjad olla konkurentsivõimelised, kuid nad võivad ka suurendada tööpuudust ja takistada tööturu tasakaalustumist. Seega: ·Kui firma on nõus maksma kõrgemat palka oma töölistele, siis on töölistel lahkudes rohkem kaotada. kaotada ·Kõrgem palk suurendab ka kvalifitseeritud tööjõu pakkumist. ·Kui firmad on tõepoolest huvitatud töölise moraalist, siis kõhklevad nad
ressursid ja tehnoloogia. Kas me saame aga olla kindlad, et vaba turumajandus tagab kõigi ressursside efektiivse kasutamise? Turu vaba toimimise tulemuseks võib olla ka suure tööpuuduse tekkimine. Sellisel juhul on meil küll palju inimesi kes sooviksid tööd teha aga ei suuda seda leida. Lisaks tööpuudusele võib turu vaba toimimine tuua kaasa ka üldise hinnataseme tõusu. Palgatõusust ei ole ju mingisugust kasu kui samaaegselt palkadega tõusevad ka hinnad. Hindade tõustes saavad ressursside omanikud järjest rikkamaks ja need kes peavad maksma ressursside kasutamise eest jäävad järjest vaesemaks. Seega on majanduse stabiilse arengu tagamisel oluline valitsusepoolne tegevus tööpuuduse vähendamiseks ning stabiilse hinnataseme säilitamiseks. Isegi kui turumehhanism tagab piisavalt hüviseid ei tähenda see veel seda, et kõik ühiskonna liikmed neid hüviseid omandada saaksid
aga mitte 15. Vastavalt paindlike palkade eeldusele põhjustab ootamatu hinnatõus: tööjõu pakkumiskõvera nihke paremale 16. Kui kõik hinnad on jäigad, siis lühiperioodi pakkumiskõver on horisontaalne 17. Jäikade hindade mudeliga saab selgitada, miks muutuva kogunõudlusega riikides on lühiperioodi kogupakkumiskõver järsk (suure tõusuga) 18. Kõik neli kogupakkumise mudelit (jäikade ja paindlike hindadega mudel ning jäikade ja paindlike palkadega mudel) eeldavad ülespoole tõusvat SRAS kõverat, vertikaalset LRAS kõverat, et pikal perioodil on tegelik kogutoodang loomulikul tasemel = kõike eelpoolöeldut 19. Vastavalt Phillipsi kõverale sõltub inflatsioonimäär oodatavast inflatsioonimäärast, tegeliku ja loomuliku töötusemäära erinevusest, pakkumisšokkidest = kõigist nimetatutest 19. Phillipsi kõver nihkub koheselt ülespoole kui ilmneb negatiivne pakkumisšokk 20. Tavaliselt eeldatakse, et loobumismäär on ligikaudu 5
281. Kui lühiperioodi hinnatase on kõrgem kui oodatav hinnatase, siis pikal perioodil ……………….………..……….: kogupakkumiskõver nihkub ülespoole 282. Phillipsi kõver sõltub kõikidest järgnevatest teguritest, välja arvatud: jooksev vahetuskurss Harjutus 283. Neli lühiperioodi kogupakkumise mudelit (jäikade ja paindlike hindadega mudel ning jäikade ja paindlike palkadega mudel) sisaldavad kõiki eeldusi, välja arvatud: töötuse illusiooni mudel 284. Jäikade palkade mudelis on jäigaks teguriks: nominaalpalk 285. Kui SKP suureneb ja ei ole pakkumisšokke, siis jäikade palkade mudelis reaalpalgad: langevad 286. . Vastavalt mittetäieliku informatsiooni mudelile, kui hinnad ootamatult tõusevad, siis pakkujad järeldavad, et nende toodangu relatiivsed hinnad on …………………. mis
Reaalintress on hüviste väärtuses väljendatud määr, mis ligikaudu võrdub nominaalintressimäära ja inflatsioonimäära vahega. 2) Raha hoiustamise ja investeerimise pidurdumine 3) Tehingukulud: ''kingatallakulu'' ja ''menüükulu'' (sagedase hindade ümberarvestamisega seotud kulu). Töötus Töötus esineb ühiskonnas siis, kui on olemas inimesi, kes oleksid nõus kehtivate palkadega töötama, kuid kes ei leia tööd. Tööealine elanikkond on 1574 aasta vanused inimesed, kes ea poolest töötavad või peaksid töötama. Tööealine elanikkond jaguneb majanduslikult aktiivseks rahvastikuks ehk tööjõuks ja majanduslikult mitteaktiivseks. Tööjõud Tööjõud koosneb nii täis kui osaajalise tööga hõivatutest ja töötutest. Hõivatud on inimesed, kel hetkel on töökoht ja need, kel on töökoht, kuid kes puuduvad töölt haiguse, puhkuse või streigi tõttu
RENOVEERIMINE Esimene toetus tuli 1992.a. Kaitseministeeriumilt - 134 000 krooni, 1994.a. 2331 krooni Kultuuriministeeriumilt. Allveelaeva pisiremondid, hooldus, restaureerimistööd on kuni tänase päevani tehtud muuseumile riigi poolt tegevuskuludeks eraldatud summadest ning omavahenditest. 1998.a. sügisel tekkis esimest korda leke osades vasakparda tankides. 1999.a. kulus laeva ekspluatatsioonikuludeks, kai rendiks TOP-ilt ning koos 9 - liikmelise meeskonna palkadega keskmiselt 45 - 50 000krooni kuus. 2001.a. saadi Kultuuriministeeriumilt investeeringutena 1,0 milj. krooni ning 2002.a. 1,5 milj. krooni. Ellinguremont toimus 2001.a. oktoobris Balti Laevaremonditehases. Eesti Meremuuseum MIKS LEMBIT ON VÄÄRTUSLIK JA UNIKAALNE?: · Ainuke säilinud sõjalaev II Maailmasõja eelsest Eesti ja kogu Baltimaade laevastikust. · On omanäoline mälestusmärk kontradmiral Johan Pitkale ja suurimale ning ka Eesti kõige
brutotulule kehtib suurem maksumäär (protsent). Regressiivne maks – maks, mille maksumäär väheneb maksustamise objekti hulga või suuruse kasvades. Regressiivseteks maksudeks loetakse ka makse, mis on kõigile võrdsed, kuid moodustavad seega madalama sissetulekuga inimeste sissetulekust suurema protsendi kui kõrgema sissetulekuga inimeste sissetulekust, selle näiteks on käibemaks. Nt USAs – üle 110 000$ teenimisest ei pea enam sotsiaalmaksu maksma – soodustab kõrgete palkadega töökohtade loomist. !!! Kasuta vangi dilemma ideed, et selgitada maksude kohustuslikkust (Nashi tasakaal jne.) SOTSIAALHOOLEKANNE – Camara: ’kui ma annan vaestele süüa, siis kutsutakse mind pühakuks. Kui ma aga küsin, miks vaestel süüa ei ole, siis kutsutakse mind kommunistiks.’ Efektiivsuse argumendid vaesuse leevendamiseks: siisetulekust tulenevad välismõjud. Vabatahtlik ümberjaotuse tase ei pruugi olla optimaalne: avaliku hüvise probleemid, annetamine.
RENOVEERIMINE Esimene toetus tuli 1992.a. Kaitseministeeriumilt - 134 000 krooni, 1994.a. 2331 krooni Kultuuriministeeriumilt. Allveelaeva pisiremondid, hooldus, restaureerimistööd on kuni tänase Eesti Meremuuseum päevani tehtud muuseumile riigi poolt tegevuskuludeks eraldatud summadest ning omavahenditest. 1998.a. sügisel tekkis esimest korda leke osades vasakparda tankides. 1999.a. kulus laeva ekspluatatsioonikuludeks, kai rendiks TOP-ilt ning koos 9 - liikmelise meeskonna palkadega keskmiselt 45 - 50 000krooni kuus. 2001.a. saadi Kultuuriministeeriumilt investeeringutena 1,0 milj. krooni ning 2002.a. 1,5 milj. krooni. Ellinguremont toimus 2001.a. oktoobris Balti Laevaremonditehases. MIKS LEMBIT ON VÄÄRTUSLIK JA UNIKAALNE?: · Ainuke säilinud sõjalaev II Maailmasõja eelsest Eesti ja kogu Baltimaade laevastikust. · On omanäoline mälestusmärk kontradmiral Johan Pitkale ja suurimale ning ka Eesti kõige
aritmeetiliselt (1,2,3,4, jne). Kontrollimeetodid: • tõkestavad (moraalsed piirangud, inimesed kes ei saa endale lapsi lubada, peavad neist loobuma) ja • positiivsed (vaesus, tulekahjud, katk, sõda jne). Ajastu vastuolud • Süvenev vaesus ja tööpuudus, mida nende probleemide vastu ette võtta • Viljaseaduste probleem (kõrged viljahinnad ja maarendid) Turu üleküllastatuse teooria Tööandjad palkavad neid töölisi, kes annavad enim lisaväärtust võrreldes palkadega, mida neile makstakse. Probleemiks kujuneb kaupade ülejääk. Seega peab olema suur hulk inimesi, kellel on võimalus tarbida rohkem materiaalset rikkust, kui nad seda ise toodavad. Nendeks on maaomanikud. Maaomanike kulutused on hädavajalikud, et turul ei tekiks üleküllastust, mis viiks majandusliku languseni. Töö on väärtuse mõõt, kuid mitte kauba tootmiseks kulutatud töö, vaid selle ostmiseks vajalik töö. Selle
ühekordse iseloomuga. Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 79. Pärast kulude sisestamist on tulemus näha kasumiaruandes. Maksude all kajastatakse muude maksudena riigilõive ja muid makse, mis ettevõtte tegevuse eripärast lähtuvalt võivad tekkida (maamaks, raskeveokimaks jms). Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 86. 64 Töötajate palkadega seotud maksud kajastatakse personalikulude all automaatselt pärast brutopalga sisestamist (rida 82 ja rida 83). Käibemaks kajastub automaatselt real 87. 19. PÜSI- JA MUUTUVKULUD Ka püsi- ja muutuvkulude jaoks ei ole äriplaanis eraldi alapeatükki, kuid nende tundmine lihtsustab finantsprognooside koostamist. Siinkohal tuleb kulud jagada kaheks liigiks: muutuvkuludeks ja püsikuludeks. Muutuvkulud on need kulud, mis sõltuvad toodangu ja selle müügi mahust, püsikulud
4 majandusüksus peab tootma ja kuidas ning kellele toodetuid hüviseid jaotatakse. Plaanimajandussüsteemile on iseloomulik kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine, kuigi tarbijate valikuvabaduse aste jääb tarbijatel siiski suuremaks kui tootjatel. Tarbijate vabadust piiratakse riiklikul tasandil kindlaks määratud palkadega ja osade hüviste tsentraliseeritud jaotamisega. Seda majandussüsteemi viljeleti Nõukogude Liidus, Hiinas, Kuubas ja paljudes teistes Ida Euroopa riikides. 1.7.3 Turumajandus Ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal. Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegurite kombinatsioone kasutada
annaabi.ee 
