Eesti ja Brasiilia SKP näitajate analüüs aastatel 2007-2013 (0)

Tallinna Ülikool
Ühiskonnateaduste instituut
Eesti ja Brasiilia SKP näitajate analüüs aastatel 2007-2013
Majanduse alused
Tallinn 2016

Sisemajanduse koguprodukt sissetuleku meetodil

Töö eesmärgiks on analüüsida SKP (sisemajanduse koguprodukt) väärtusi aastatel 2007-2013 Eestis ning tuua välja selle olulisemad valdkonnad. Samuti võrrelda Eesti SKP väärtusi samas ajavahemikus Brasiilia SKP-ga. Lisaks on eesmärgiks anda omapoolne hinnang toimunud muutustele. Andmete kogumiseks kasutasin Eesti Statistikaameti andmebaasi kodulehte ning välismaist lehte The Work Bank.
Eesti SKP väärtus jooksevhindades (miljonit eurot)
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
SKP
16069,4
16235,1
13,969,7
14,371,1
16216,4
17415,1
18434,7
Palk
5560,1
6187,3
5265,4
5153,0
5545,7
6021,1
6438,2
Tööandja sotisaalmaksed
1795,9
2050,7
1876,3
1804,2
1912,3
2056,4
2188,3
Hüvitised töötajatele
7356,0
8238,0
7141,7
6957,2
7457,9
8077,5
8626,6
Table 1. Eesti SKP näitajad sissetuleku meetodil 2007-2013
Antud tabelis on ära toodud Eesti SKP muutused aastatel 2007-2013. Peamisteks valdkonnad, mis moodustavad suure osa SKP-st, valisin välja palga, tööandja sotsiaalmaksed ning hüvitised töötajatele. Aastad 2007-2013 olid Eesti majanduses väga muutlikud. Pärast 2000. aastate suurt buumiaega jõudis aastal 2009 Eestisse tõsine majanduskriis , mis oli majanduslanguse kõige madalam punkt. Majandus hakkas uuesti kasvama 2010. aastal ning paari aastane majanduskriis hakkas lõppema. Aastaks 2011 olime tagasi 2007. aasta tasemel ning Eesti SKP, palgad , tööandja sotsiaalmaksed ning töötajatele makstavad hüvitised hakkasid järk-järgult kasvama.
Eesti inimeste palk kasvas 2008. aastal märgatavalt, kuid tegi tõsise languse aastal 2009 ning langes veelgi 2010. aastal. Palk hakkas aga uuesti kasvama 2011. aastal ning vaadeldava perioodi lõpus ehk 2013. aastal on palgad isegi suuremad kui buumiajal.
Tööandja sotsiaalmaksed, mis on otseselt seotud palkadega ning mis moodustavad töötajate brutopalgas 33%, kasvas aastatel 2007-2008 ning tegi languse aastal 2009 ning pidurdus aastal 2010. Tööandja sotsiaalmaksed, mis on üheks SKP komponendiks, hakkas uuesti kasvama 2011. aastal ning on sellest ajast saati järjepidevalt kasvanud.
Hüvitised töötajatele kasvasid samuti vahemikus 2007-2008 aasta ning tegi languse aastal 2009 niing kõige madalam punkt oli 2010. aasta. Töötajatele mõeldud hüvitised hakkasid uuesti kasvama 2011. aastal ning aastaks 2013 oldi juba paremal järjel kui 2007. aastal.
Kokkuvõtteks võib öelda, et SKP langus on otseselt seotud palkade, tööandja sotsiaalmaksete ning töötajate hüvitistega. Eesti SKP vähenemise põhjuseks oli 2009. aastal Eestis tabanud majanduskriis, mis kärpis inimeste palkasid, jättes väga paljud inimesed üldse tööta. Kui Eesti tuli 2011. aastal majanduskriisist välja, kasvasid ka minu poolt vaadeldud komponendid. Kuna tööandja sotsiaalmaksed ning töötajate hüvitised on otseselt seotud ka palgaga, siis on nende kasvu põhjuskes ka see, et majanduskriis lõppes 2011.aastal ära.

Eesti ja Brasiilia SKP võrdlus 2007-2013

2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
SKP per capita Eesti (US $)
16,586.4
18,094.5
14,726.3
14,641.4
17,453.8
17,491.0
19,155.4
SKP per capita Brasiilia (US $)
7,240.9
8,700.5
8,562.5
11,124.2
13,042.4
11,922.5
11,711.0
SKP muutus Eesti (%)
7,7
-5,4
-14,7
2.5
7,6
5,2
1,6
SKP muutus Brasiilia (%)
0,2
-1,9
-1,8
2,6
3,9
1,8
2,7
Table 2. Eesti ja Brasiilia SKP võrdlus 2007-2013
SKP per capita on SKP ühe inimese kohta.Tabelist saab välja lugeda, et Eesti SKP per capita kasvas ajavahemikus 2007-2008 ning tegi suure languse aastatel 2009-2010, mis on otseselt seotud sel ajal Eestit tabanud majanduskriisiga. Pärast majanduskriisist väljatulekut aastal 2011, hakkas Eesti SKP per capita järjepidevalt kasvama ning tegi seda minu poolt vaadeldava perioodi lõpuni.
Tabelist saab välja lugeda, et Brasiilias polnud minu poolt vadeldaval perioodil majanduskriisi, sest nende SKP per capita kasvas üsna jõudsalt aastatel 2007-2011. Brasiilia SKP per capita tegi küll aastal 2009 imepisikese languse, kuid aastael 2010-2011 tegi jällegi väga suure tõusu. Tabelist võib hoopiski välja lugeda, et majanduslik kriis tabas Brasiiliat 2012.aastal ning jätkab langus kuni minu poolt vaadeldava perioodi lõpuni. Kuna Eestis on elanikke kordades vähem kui Brasiilias, on ka Eesti SKP ühe elaniku kohta tunduvalt suurem kui Brasiilias.

SKP muutus Eestis ja Brasiilias

Table 3. SKP muutus Eestis ja Brasiilias
Nagu antud jooniselt näha, siis Eesti SKP oli väga suures miinuses aastal 2009
(-14,7%) ning hakkas siis järjepidevalt tõusma. Eesti SKP oli aastal 2011 samal tasemel, mis enne majanduskriisi aastal 2007. Võibki öelda, et Eesti majanduse haripunkt oli 2011.
Jooniselt saab välja lugeda, et majaduskriis Brasiiliat praktiliselt ei tabanudki. Brasiilia SKP tegi küll 2007-ndast aastast languse, kuid hakkas 2009-ndast aastast jällegi kasvama. Sarnaselt Eestile, oli ka Brasiilia majanduse haripunkt 2011.aastal. Kokkuvõtteks võin öelda, et Eesti majandus tuli 2009ndal aastal toimunud majanduskriisist edukalt välja, sest peale 2009 aasta majanduskriisi järgnes 2010.aastal väga kiire tõus.

Kokkuvõte

Eesti SKP sissetuleku meetodil kasvas aastatel 2007-2008 ning tegi tõsise languse aastatel 2009-2010, mis Eesti oli tõsises majanduskriisis. Koos SKP langusega langesid ka palgad, tööandjate sotsiaalmaksed ning töötajate hüvitised, mis on SKP-ga kooskõlas.
Eesti majandus hakkas uuesti kasvama 2010.aastal , mil koos SKP-ga kasvasid ka minu poolt vaadeldud sisstuleku komponendid. Majandus kasvas edasi kuni minu poolt vaadeldava perioodi lõpuni ehk aastani 2013.
Kui võrrelda Eesti SKP-d Brasiilia SKP-ga, siis Eesti SKP ühe inimese kohta on suurem, sest Eesti rahvaarv on kordades väiksem. Tabelist saab välja lugeda, et Brasiilia majandus on olnud plaju stabiilsem kui Eesti oma, sest aastatel 2009-2010 oli Eest väga sügavas majanduskriisis, kuid Brasiilia SKP-s nii suuri muutusi ei esinenud .
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti on majanduskriisist hästi välja tulnud, sest 2009.aastal oli meie SKPv muutus võrreldes eelmine perioodiga lausa -14,7%, kuid järgmisel aastal olime juba plussis.