jääks samaks). Kumerus algpunkti suunas subjektiivne valmisolek asendada raha vaba ajaga ja vastupidi, valmisolek varieerub sellest, kui palju vaba aega ja sissetulekuid ta algselt omab. Samaväärsuspind selle moodustab terve samaväärsuskõverate perekond või väli. Iga kõver peegeldab mingit erinevate kogukasulikuse taset. Büdzetipiirang e. palgapiirang, näitab kõikki sissetuleku ja vaba aja erinevaid kombinatsioone, mida töötajad võiks antud palgamäära korral realiseerida või saavutada. Palgamäära suurenedes büdzetijooned avanevad lehikuna kellaosuti liikumise suunas, alates paremal asuvast algpunktist. Igal juhul peegeldab büdzetijoone kalle sissetuleku ja vaba aja objektiivset ehk turu-vahetusmäära. Kasulikkuse maksimeerimine. mida kaugemal koordinaatide algpunktis asub samaväärsuskõver, seda kõrgem on selle isiku kogukasulikkuse tase. Üksikisik maksimeerib
- uurib majandusüksuste (nt. indiviidi, kodumajapidamise, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk on toote/ teenuse hinna uurimisel, hinna kujundamisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. Mis on tööjõu nõudlus? - on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida tööandjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta. Mis on tööjõu pakkumine? - on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida töötajad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Mida tähendab see, et palgad on ,,allapoole jäigad" ja miks see teadmine on oluline? - st, et inimesed pole üldjuhul valmis ettevõtte majandusliku olukorra halvenemisel leppima madalama palgaga
keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. · Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga. · Palgatingimustena käsitatakse käesolevas seaduses palgamäära, lisatasu ja juurdemakset summana, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud. Palgatingimustena käsitatakse ka palga arvutamise viisi ning maksmise korda 2
Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga, tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. 3. Kui suur osa rahvatulust läheb palkade kujul töötajate kätte? Vähemalt ¾ rahvatulust läheb palkade kujul töötajate kätte. 4. Mis on tööjõu nõudlus? Tööjõu nõudlus on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida tööandjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta. 5. Mis on tööjõu pakkumine? Tööjõu pakkumine on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida töötajad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. 6. Mida tähendab see, et palgad on "allapoole jäigad" ja miks see teadmine on oluline? Palgad on üldjuhul allapoole jäigad, s.t. et inimesed ei ole üldjuhul valmis ettevõtte
False Question 4 Heitunud ja „mustalt“ töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 5 Majanduses eksisteerib täishõive, kui vabade töökohtade arv tööturul vastab tööotsijate arvule ja kõik, kes kehtiva palgamäära korral soovivad töötada, töö ka Complete leiavad. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 6 Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one or more:
This point forward). -3- Tabelduskohad ja süvisinitsiaal – MS Word 2003 Jüri Kormik Harjutamiseks 1. Lisa dokumendi lõppu uus leht ning kasutades tabeldust, loo tabel andmetega endale meelepärasel teemal; olgu selleks mingi statistika (nimetus, kogus, keskmine jne), ostunimekiri (nimetuse, hinna ja kogusega), palgaandmed (nime, töötunni, palgamäära ja makstava tasuga), või muud. Tulemus peaks olema midagi sarnast kõrvaloleval pildil olevaga. 2. Lisa mingi mingi tekst vormindamata kujul, ning vorminda seda nii, et oleks vähemalt 2 lõiku. Lisa kummalegi lõigule süvisinitsiaal, kusjuures esimesel lõigul olgu see veerisel ja 4 rea kõrgune ning teisel süvistatud ja 2 rea kõrgune. 3. Vii tekstikursor dokumendi lõppu ning tekita uus rida. Vorminda tekst alates teksti-
Nõudjaõigus peab garanteerima, et palga suurus on seotud tööraskusega ja see eeldab töö raskuse hindamist. Tulemusõiguslik palk peab arvesse võtma tegelikke individuaalseid töötulemusi. Lõplik palgakujundus tugineb 57 ettevõrre töötulemustele. Palka mõjutab ka tööturg 43) Palgavormid. Peamised palgavormid on aja-, akord- ja preemiapalk. Ajapalk: - suuruse mõõduks on tööaeg (tund, päev, nädal, kuu) - palga suurus on ajaühiku palgamäära ja ajaühikute arvu korrutis - palgamäära kinnitamisel võetakse arvesse tulemuslikkus ja tootlikkus, jälgitakse ka töösse suhtumist - ajapalka kasutatakse kui töötulemus ei ole otseselt mõõdetav ja töötajast oleneb tööprodukti kogus vähe (liinitootmine), töö on sisu poolest muutuv (hooldustööd), ebareeglipärane või kõige tähtsam on kvaliteet mitte toodangukogus. Akordpalk: - palga suurus sõltub valmistatud toodangu kogusest
võetud tehniline töötaja 9. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 10. Palgaks nimetatakse ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega. Ametipalgaks nimetatakse palgaastmele vastavat palgamäära. Palgamäär on ametniku palgaastmele Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud või selle alusel diferentseeritud rahasumma. 11. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. 12. Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikule esitatavad nõuded Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud
Saadikute võrdsuse põhimõte • Fraktsiooni mittekuuluvatel liikmetel vähem õigusi • Eelnõu esimesel ja kolmandal lugemisel saab läbirääkimiste käigus esineda sõnavõttudega vaid fraktsiooni esindajad (RKKTS §98 lg 5; § 111 lg 1) Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised • Riigikogu liikmetele makstakse palka kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel (RKLS §29) • Kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. • Kõrgeim palgamäär on 5298 eurot ja 80 senti • Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga, saame Riigikogu liikme palga, mis on 3444 eurot ja 22 senti • Kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% riigikogu liikme ametipalgast (RKLS § 30)
3) kapitali puudumisest tingitud str.töötus, mis hõlmab lisaks kapitalile puudulikku infrastruktuuri ja juhtimis oskuste puudumist( arengumaad) 3)Tsükkliline töötus Tekib majandus tsükklilise arengu tõttu esineb majanduslangusfaasis või kriiside ajal Majandusolukorra paranedes selline tööpuudus väheneb ja kaob iseenesest. Mõõdab tegeliku ja loomuliku töötuse määra vahet( tööjõu alanõudlus) 21. Tööjõu nõudlus ja palgamäära kujunemine. Reservatsioonipalk Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Mida kõrgemat palka peab ettevõtja töötajale maksma, seda vähem töötajaid soovib ettevõtja tööle võtta, sest töötajate palkamine muutub liiga kulukaks. Reservatsioonipalk Palka, mille puhul töötajal on ükskõik, kas võtta töö vastu või jätkata otsinguid, nimetatakse reservatsioonipalgaks
Töötuse määr väljendab töötute osakaalu majanduslikult aktiivsest rahvastikust. Heitunud kuuluvad aga majanduslikult mitteaktiivsesse rahvastiku gruppi. "Mustalt" töötajate arv võiks olemuslikult töötusemäära hoopis kahandada (isik ju töötab), samas riikliku statistika kohaselt on ta ilmselt töötu edasi, mistõttu töötusemäära ei muuda. Küsimus 5 Majanduses eksisteerib täishõive, kui vabade töökohtade arv tööturul vastab tööotsijate arvule ja kõik, kes kehtiva palgamäära korral soovivad töötada, töö ka leiavad. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Täishõiveks loetakse olukorda, kus tööjõuressurss on täielikult rakendatud ehk kõik töösoovijad on ka töö leidnud. mpYFGV1Sba Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka Vali üks või enam: palgata sundpuhkused heitunud isikud kodumajapidamises tegutsevad koduperenaised
akumulatsioonivahend (raha saab koguda). Raha funktsioonid: maksevahend arvestusühik vahetusvahend akumulatsioonivahend 19. Tööhõive, töötus. Töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. 20. Tööjõu nõudlus ja palgamäära kujunemine. Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Mida kõrgemat palka peab ettevõtja töötajale maksma, seda vähem töötajaid soovib ettevõtja tööle võtta, sest töötajate palkamine muutub liiga kulukaks. 21. Reservatsioonipalk on madalaim töötasu, mille eest töötu oleks nõus tööle asuma. 22. Riigi tegevus tööpuuduse ennetamiseks ja vähendamiseks.
rakendamise kohta. Lühendatud tööaeg on kehtestatud alaealistele, töötajaltele, ke stöötavad allmaatöödel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, tervishoiu teenuste osutajatega sõlmitud TL alusel töötavatele psühholoogidele ja logopeedidele. Oluline on, et lühendatud tööaeg on eelloetletud töötajate täielik tööaja norm. ja tööandaj peab maksma neile töötasu vähemalt VV määrusega ettenähtud palgamäära suuruses. (hetkel 3600. või 25,50 kr tunnis.) (2008 a on see 4350 kr või 27 kr/h). Tja P S §5 reguleerib alaealistele lühendatud tööaega järgmiselt: 13-14 a alaealistel on tööaja norm 4h päevas ehk 20h nädalas. Sama norm kehtib ka vanemata koolikohuslaste kohta 15 aastane alaealine, kes ei ole koolikohustuslik, võib töötada 6h päevas ehk 30h nädalas. 16-17a alaealised, ke sie ole koolikohustuslikud on lubatud töötada 7h päevas,
nädalas. Valveaeg- - on osa puhkeajast, kus töötaja peab olema tööandjale kättesaadav edasilükkamatute tööülesannete täitmiseks. Valveaja kestvuseks on kuni 30 tundi kuus. Valveaja kestvuse, rakendamise korra ja makstava lisatasu suuruse võib määrata kollektiiv- või töölepingus. Kui töötaja kutsutakse valveajast tööle, siis peab tehtavate töötundide eest maksma töölepingujärgset palgamäära. Et valveaeg lisandub tavapärasele tööle, siis on valveajal tehtud töö ka üldjuhul ületunnitööks, mille eest makstakse lisatasu või antakse vaba aeg vastavalt poolte kokkuleppele. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Palgaseaduse kohaselt on palka korraldavate seaduste, valitsuse määruste või töölepingu muutumisel tööandja kohustatud muutma töötajate palgatingimusi hiljemalt ühe kuu jooksul,
Konkreetse töötaja töötingimuste halvendamine tööandja poolt on seaduslik vaid siis, kui tootmise või töö ümber korraldamine puututab selle konkreetse töötaja tööd , ning tema töötingimuste halvendamine on hädavajalik tootmise või töö ümberkorraldamise eesmärkide saavutamiseks. Töötasustamise aluste muutmist loeb tööinspektsioon ühepalga süsteemi asendamist teisega, pidades lubamatuks töötajale töö lepingus kindlaks määratud palgamäära alandamist. Praktikas on kõige enam vaidlusi seoses sellega, et tööandjad tõlgendavad töötasustamise aluste muutmise võimalust kokkuleppitud töötasu muutmise võimalusena.Töömahu või tellimuse ajutine vähenemine:Tööandjal võib tekkida vajadus ajutiselt muuta töötingimusi seoses töömahu või tellimuste ajutise vähenemisega
Tööandjal on õigus karistada töötajat distsiplinaarkorras, kui jätab täitmata korralduse näiteks. Seega on töölepingu aluseltehtav töö tööandjast sõltuv töö, mida tehakse tema juhtmise ja kontrolli all. 4) Töölepingu alusel tehtav töö on tasuline Tööandja on kohustatud maksma töötajale tehtud töö eest tasu. Oluline on seejuures, et töötaja saab tasu tööandjalt. Töölepingus peab kindlaks määrama töötaja palgamäära, mida makstakse töö eest teatud vahemikus. Palgatingimused võivad olla kokkulepitud palju üksikasjalikumalt (lisatasud, palga arvutamise viis vms). Kui palgatingimused ei kajastu lepingus, siis peab täistääajaga töötajale olema tagatud vähemlat palga alammäär, mille kehtestav Vabariigi Valitsus. 5) Töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõmimisel. Tatud tingimuste osas kohustab seadus pooli kokku leppima (TLS § 26) ning kokkulepped ei tohi
ei saa lugeda töötaja süüks. Kui töötaja oli süüdi tööseisaku tekkimises, makstakse talle uuel tööl palka vastavalt tehtud tööle. Kui töötaja ei olnud süüdi tööseisaku tekkimises, tagatakse talle endise töö järgse keskmise palga saamine ( palgavahe maksmine), kui ta uuel tööl täidab tööülesandeid ( töönorme). Tööülesannete ( töönormide) mittetäitmisel ilma töötaja süüta tagatakse talle endise töö järgse palgamäära saamine ( tehakse vastav juurdemakse). Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. Kui töötaja viiakse üle tööle väljapoole töölepingus kindlaksmääratud asulat
jätkata, tasutakse töötajale edasise praagi eest nagu kvaliteetse toodangu (töö) eest. Töötaja süül tehtud täieliku praagi eest tasu ei maksta. Töötaja süül tehtud osalise praagi eest makstakse tasu alandatud määral, sõltuvalt töö tulemuse kõlblikkuse astmest. Kui töötamisel praagi tekkimises pole süüdi töötaja, makstakse talle tasu selle töö tegemiseks ettenähtud aja eest vähemalt töölepingus kokkulepitud palgamäära ulatuses. 24. LÕPPARVE MAKSMINE Tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. 25. LÄHETUSKULUD · Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole
ja hälvete eest töötingimustes. TA on kohustatud hüvitama ka T-le seoses tööülesannete täitmisega tekkinud kulud (nt töölähetusel, isikliku tööriista/auto kasutamine), kuid need summad ei kuulu palga hulka. Samuti ei kuulu palga hulka KL-s või TL-s ette nähtud sotsiaalsed tagatised (nt puhkusetoetus, lapse sünnitoetus). Palk koosneb: Põhipalk so TL või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Põhipalk on palgamäära alusel arvutatud palk tööajanormi ulatuses tehtud töö eest. Põhipalga oluliseks tunnuseks on tema perioodiline maksmine kindlaksmääratud palgapäevadel ja korras (fikseerida TL-s!). Lisatasu summa, mida TA maksab: · täiendavate tööülesannete täitmise eest lisatöö + see mida oma töö ei nõua kokkuleppel; toimub tööajal. TL-s fikseeritud: o nt % palgamäärast, o konkreetne summa, o tükitöö konkreetne hinne
geeritud valitsusele (ProkS § 22 lg 3). Teiseks võrdsustab jõustuv kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse redaktsioon riigi peaprokuröri palga tavakohtuniku palgaga esimeses kohtuastmes. Nimelt jõustub praeguse seisuga 1. jaanuaril 2012 ProkS § 22 lõige 32, mille järgi riigi peaprokuröri kuupalgamäär ei tohi olla kõrgem kui kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse*68 § 2 lõikes 1 nimetatud palgamäära, lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ning koefitsiendi 0,65 korrutis. Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient saab samas olema 1,0; riigikohtuniku ametipalga koefitsient 0,85; ringkonnakohtu kohtuniku ametipalga koefitsient 0,75 ning maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient 0,65. Kohtunike puhul tulevad juurde veel lisatasud kohtute ja kohtumajade juhtimise eest. Kuna riigi peaprokuröri palgatasemest sõltub oluliselt ka teiste prokuröride palk, siis võib tekkida uuel
-tükipalgasüsteem töötasu arvutamise aluseks on tooteühik või tööoperatsioon praktikas kasutatakse ka segasüsteemi Palgamäär on palk, mis on töötajale ette nähtud kindlaksmääratud ajaühiku eest, see on ühtlasi ka põhipalk ja töötaja peab selle aja jooksul täitma oma tööülesandeid. Tuleb kindlaks määrata töölepingus ning olema garanteeritud nendel tingimustel, mis kokku lepiti. Alammäär on kirjas seadusega ka, sealt alla ei tohi panna. Palgamäära saab muuta poolte kokkuleppel või siis kui alammäära tõstetakse näit. Oluline on ka RK seisukoht, et kui mõnikord tööandja maksab suuremat palka, siis see ei tähenda, et palgatingimused töölepingus oleksid muudetud. Lisatasu on summa, mida töötaja maksab töötaja põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutumast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse
tsüklitest ja mõõdab erinevust tegeliku ja loomuliku töötusemäära vahel. Industreeritud töötus valitsus tekitab töötuid (miiinimumpalga tõstmine, toetuste tõstmine) 25.Reservatsiooni palk ja selle mõjurid Reservatsioonipalk madalaim palk mille eest ollakse nõus töötama. Mõjurid- info töökohtade palgatasemest. Info vabade töökohtade kohta. Tööhõivepoliitika- töötuabiraha 26.Tööjõunõudluse ja palgamäära kujunemise vaheline seos Kõrge töötus ei soosi palgamäärade tõusu. Töötuse madala taseme juures kus on enamus hõivatud tööga hakkavad palgad kasvama 27.Riigi tegevus tööpuuduse vähendamiseks ja ennetamiseks. Tööturupoliitika Valitsus peab sekkuma majandusse, selleks jaguneb tööpoliitika tingl.kaheks: Aktiivne tööpoliitika on ennetav ehk uute töökohtade loomine, täiend ja ümberõpe, hädaabitööd ja tööturuprogrammid
Järgnevalt vaatleme neoklassikalist tööturu mudelit ning alternatiivseid tööturu teooriaid nägemaks erinevaid võimalusi ja moodusi, kuidas tööturg paremini ja kvaliteetsemalt tasakaalu jõuaks. 1.1. NEOKLASSIKALINE TÖÖTURU MUDEL Neoklassikaliseks isereguleerivaks tööturu mudeliks nimetatakse traditsioonilist pakkumise ja nõudluse seost, mille kohaselt tööjõu pakkumise ja nõudluse kõverate lõikepunkt fikseerib palgamäära taseme ja hõivatute arvu. Mudel toetub kahele postulaadile: 1) palk võrdub töö piirproduktiga (W/p = MPl). Tähendab, et firmad palkavad töölisi seni, kuni viimasena palgatud töölise palk saab võrdseks töölise poolt loodava tuluga. Tuleneb sellest, et töötajate arvu suurenedes hakkab tööviljakus ühe töötaja kohta vähenema. On aluseks tööjõu nõudluskõvera joonestamisel. 2) palk on võrdne töö marginaalse (piir) mittekasulikkusega. Tähendab, teatud tööaja
Kasumit maksimeeriv ettevõte arvestab tootmistegureid palgates, et selle teguri piirtulu produkt oleks võrdne selle teguri piirkuludega. Ettevõte, kes ostab oma tootmistegureid täieliku konkurentsiga teguriturult, peab arvestama, et seal on teguri piirkulu võrdne teguri hinnaga. Täielikult konkureerival teguriturul on iga ette võte niivõrd väikesse nõudlusega, et ei suuda mõjutada hinda. Seega peab maksma kehtivat teguri hinda: turul välja kujunenud palgamäära töö eest, intressimäära kapitali eest ja renti maa eest. MIKROÖKONOOMIKA 57 10.1.1 Ettevõtete töö nõudlus Töö on muutuv tootmissisend. Ettevõte saab muuta töö hulka nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt. Esmalt vaatame ettevõtte lühiajalist töö nõudlust. Ettevõtte lühiajalist tehnoloogiapiirangut iseloomustab tema lühiajaline tootmisfunktsioon. Tabel 10.1
•Fraktsiooni mittekuuluvatel liikmetel vähem õigusi •Eelnõu esimesel ja kolmandal lugemisel saab läbirääkimiste käigus esineda sõnavõttudega vaid fraktsiooni esindajad (RKKTS §98 lg 5; §111 lg 1) 3.25 Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised •Riigikogu liikmetele makstakse palka kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel (RKLS §29) •Kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. •Kõrgeim palgamäär on 5298 eurot ja 80 senti •Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga, saame Riigikogu liikme palga, mis on 3444 eurot ja 22 senti Kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% riigikogu liikme ametipalgast (RKLS §30)
Rasedus- ja sünnituspuhkus liidetaxe ja antaxe täies ulatuses sôltumata lapse sündimise päevast. LapsehoolduspuhkusLapse emale vôi isale antaxe tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni lapse 3 a. saamiseni.Kui ema vôi isa ei kasuta lapsehoolduspuhkust vôib puhkuse anda lapse tegelikule hooldajale..Lapsehoolduspuhkust ei anta, kui laps on osaliselt vôi täielikult riiklikul ülalpidamisel. PALK - tasu, mida tööandja maksab töötajale PÕHIPALK - s.o. töölepingus kindlaks määratud palgamäära alusel vastavalt kehtestatud normidele ja hinnetele arvutatud palk töötaja tööfunktsiooni hulka kuuluvate tööde tegemise eest; LISTASUD - summa, mida tööandja maksab tulemusliku töö eest ette kokkuleppel. JUURDEMAKSE on summa, mida tööandja on kohustatud maksma töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. Seega tuleneb juurdemakse eelkõige tööandja kohustusest tagada ettenähtud töötingimused
Töölepingu jõustumine annab töötajale õiguse nõuda tööandjalt enda töölelubamist lepingus ettenähtud tähtpäeval ning tööandjale õiguse nõuda töötaja tööleilmumist vastaval päeval. 4. Kui tööandja ei luba töötajat töölepingus määratud päeval tööle, võib töötaja nõuda tööle lubamist ja kokkulepitud palka sunnitud töölt puudumise aja eest või hüvitist töölepingu täitmisest loobumise eest kolme kuu kokkulepitud palgamäära ulatuses (TLS § 38). 21 Kui töötaja ei ilmu tööle töölepingus määratud päeval, on tööandjal õigus tööleping tühistada ning nõuda tagasi töötajalt kogu lepingu järgi saadu. Kui töötaja jättis tööandjale mõjuva põhjuseta teatamata, et ta ei asu lepitud ajaks tööle, peab töötaja tööandjale hüvitisena maksma oma kahe nädala kokkulepitud palga. 5
Konkreetse töötaja töötingimuste halvendamine tööandja poolt on seaduslik vaid siis, kui tootmise või töö ümber korraldamine puututab selle konkreetse töötaja tööd , ning tema töötingimuste halvendamine on hädavajalik tootmise või töö ümberkorraldamise eesmärkide saavutamiseks. Töötasustamise aluste muutmist loeb tööinspektsioon ühepalga süsteemi asendamist teisega, pidades lubamatuks töötajale töö lepingus kindlaks määratud palgamäära alandamist. Praktikas on kõige enam vaidlusi seoses sellega, et tööandjad tõlgendavad töötasustamise aluste muutmise võimalust kokkuleppitud töötasu muutmise võimalusena. Töömahu või tellimuse ajutine vähenemine: Tööandjal võib tekkida vajadus ajutiselt muuta töötingimusi seoses töömahu või tellimuste ajutise vähenemisega. Sel juhul on tööandjal õigus oma asukoha tööinspektori nõusolekul ja kokkuleppel töötajaga, kehtestada töötajale osaline tööaeg
praagi eest nagu kvaliteetse toodangu (töö) eest. (4) Töötaja süül tehtud täieliku praagi eest tasu ei maksta. Töötaja süül tehtud osalise praagi eest makstakse tasu alandatud määral, sõltuvalt töö tulemuse kõlblikkuse astmest. (5) Kui töötamisel praagi tekkimises vastavalt käesoleva paragrahvi 2. ja 3.lõikes kirjeldatud juhtudel pole süüdi töötaja, makstakse talle tasu selle töö tegemiseks ettenähtud aja eest vähemalt töölepingus kokkulepitud palgamäära ulatuses. § 20. Tasustamine tööseisaku aja eest (1) Töötaja süül tekkinud tööseisaku aja eest talle tasu ei maksta. (2) Kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ja on teatanud tööseisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest tööandjale või tema esindajale, maksab tööandja talle tööseisaku aja eest tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast. § 21
Reastamine Järjestusse panemine Tunnuse järgi pingeridade tegemine Grupeerimine Palgagrupid Astme väärtuskoefitsiendid 3.Palgavormid Peamised palgavormid on aja-, akord- ja preemiapalk. Ajapalga suuruse mõõduks on tööaeg (tund, päev, nädal, kuu). Palga suurus on ajaühiku palgamäära ja ajaühikute arvu korrutis. Palgamäära kinnitamisel võetakse arvesse tulemuslikkus ja tootlikkus, jälgitakse ka töösse suhtumist. Palga kohandamine tulemuslikkusele toimub pikemate ajavahemike järel. Ajapalka kasutatakse kui töötulemus ei ole otseselt mõõdetav ja töötajast oleneb tööprodukti kogus vähe (liinitootmine), töö on sisu poolest muutuv (hooldustööd), ebareeglipärane või kõige tähtsam on kvaliteet mitte toodangukogus.
tasul) ning grupipreemial. Põhin. töösooritusel ja järgivad põhimõtet: parem. töötulem. saavut. tööt. tasust. kõrgemalt. Töötasust.määrustik - tööandja ja tööt. poolt aktsept. dok., regul. töötasust. org-s, tagab tööt. töö- tasu seose tema poolt täidet. tööül. ja -tulemustega. Töötasust. tugin. palga-, töölepingu-, kollek- tiivlepingu-, töö- ja puhkeaja seadustele, rakend. palgasead. kooskõlas olevaid töötasust. koostisosi (palgamäära, põhipalka, loonuspalka, lisatasusid ja preemiat Töötasust. avalikust. eeldab töötasust. süst. põhialuste avalikust. ning tööt. kaasamist tööhindam. Töötasust. osal. salastam. süst. korral avalikust. üksnes palgagrupid ja -astmed. Grupi töötasust. - indiviidi töösooritust on raske eraldi mõõta või kui grupitööd väärtust. indiviidi tööst enam. Töötasust. rakend. veel mitmeid spetsiif. tööt. ergut. ja tasust. võtteid: · Kasumi jaotam. - põhineb org. kasumil
Samas, mida madalam on palgamäär, seda vähem inimesed oma tööjõudu pakuvad, sest siis on tööst loobumise alternatiivkulud madalamad. Tuginedes sellisele loogikale, on tööjõu pakkumiskõver positiivse tõusuga. Kalduvust pakkuda kõrgema palgamääraga rohkem tööjõudu, nimetatakse asendusefektiks. Kui palgamäär kasvab, siis suurendab see inimese nõudlust kõikide kaupade järele, kaasa arvatud vaba aja järele. Sellist efekti, kui palgamäära kasv põhjustab tööjõu pakkumise vähenemise, nimetatakse sissetulekuefektiks. Madalate palgamäärade juures domineerib asendusefekt, kõrgemate palgamäärade juures sissetulekuefekt. Selle tulemusena on tööjõu pakkumise kõver tagasipöörduv. Asendusefekt ja sissetulekuefekt toimivad vastassuundades. Asendusefekti domineerimisel on tööjõu pakkumiskõver positiivse kaldega. 1
tööajanormiga, milleks on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Projekti mahust ja teostamise tähtajast olenevalt on võimalik kokku leppida ka osalises tööajas (näiteks 0,5 koormust ehk 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas). Osalise tööaja kokkulepe võib fikseerida ka töötamise näiteks hommikul, õhtul, teatud nädalapäevadel ja/või tööaja summeeritud arvestuse. Töötasu. Kokkulepitav palgamäär sisaldab palgamäära ehk põhipalga kokkulepet. Tingimus võib olla kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvestatud palgana, samuti lisatasuna (nt tulemuslisa). Tööandjal tuleb arvestada, et ka töötasu erinevate liikide kombineerimisel (nt aja- ja tulemuspalk) ei tohi kokkulepitav palgamäär olla väiksem valitsuse kehtestatud alammäärast. Palgamäära saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Pikemate projektide puhul võib
alternatiivkulud madalamad. Tuginedes sellisele loogikale, on tööjõu pakkumiskõver positiivse tõusuga. Kalduvust pakkuda kõrgema palgamääraga rohkem tööjõudu, nimetatakse asendusefektiks. Kuid eksisteerib ka vastupidise mõjuga efekt. Kui palgamäär kasvab, siis suurendab see inimese nõudlust kõikide kaupade järele, kaasa arvatud vaba aja järele. Sellist efekti, kui palgamäära kasv põhjustab tööjõu pakkumise vähenemise, nimetatakse sissetulekuefektiks. Madalate palgamäärade juures domineerib asendusefekt, kõrgemate palgamäärade juures sissetulekuefekt. Selle tulemusena on tööjõu pakkumise kõver tagasipöörduv, nagu seda näidatakse joonisel 32. 9.2. Kapitaliturg Läbi kapitaliturgude on firmadel võimalik laenata finantsressursse, mida kasutatakse
veelgi, tundub siiski kahtlane olevat, kas seda üldse vastu võetakse. Kasvõi suhtumine Riigikogus seaduseelnõu menetlemisel oli pilkav ning teemat käsitleti muigega. 7 Samas aga teiselt poolt kiidab CEDAW Eesti püüdlusi ning möönab, et on tehtud edusamme. Siiski ollakse seisukohal,et tegelikku mõttelaadi muutust ühiskonnas toimunud ei ole. Seda näitavad näiteks palgamäära, perevägivalla uuringud. Küll aga oleks kõne all olev seadus juriidilise reguleerimise seisukohalt samm edasi. Kasutatud kirjandus Soolise võrdõiguslikkuse seaduseelnõu CEDAW draft report, Estonia http://www.lc.ee/foorum/lc/showflat.pl?Board=Themis&Number=9672; 28 märts 2002 http://www.riigikogu.ee/uudis.html; 28 märts 2002 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis Meeste-naiste erinev tasustamine ning ebavõrdsus töökohtadel
töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist kohtuniku vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata. Kohtunikupensioni määramine ning maksmine toimub riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras.teisiti. Kohtunikupension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga. Kohtunikupensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks pension tema valikul. Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kui pensionile läinud kohtunik teeb muud tööd, makstakse talle kohtunikupensioni täies ulatuses, sõltumata töötasu suurusest. Kohtunikupensioni ei määrata isikule, kes on ametist tagandatud
Valitsus ei pruugi turuhindasid kasutada, sest 1) neid ei ole lihtsalt olemas 2) mõnedel juhtudel ei esinda turuhinnad tegelikke sotsiaalseid piirkulusid või kasusid. Probleemid: nt kuidas hinnata elude päästmist ravimialase regulatsiooni täiustamise, liiklusohutuse programmi elluviimise jms korral? Aja väärtustamine maanteevõrgu parandamist, silla ehitamist põhjendame ütlusega "aeg on raha". Kvantifitseerimisel kasutatakse palgamäära. Töötaja teenib 5 eurot tunnis, kui töölesõit kiireneb 0,5 tunni võrra, on kasu 2,5 eurot töötaja kohta. Esineb vastakaid arvamusi, mõnel juhul hinnatakse tööaega kõrgemalt, teisel juhul madalamalt. Nt Ameerika Ühendriikides on professorid valinud muude nende jaoks võimalike variantide hulgast suhteliselt madalapalgalise töökoha seepärast, et töökohaga kaasnevad suured mitterahalised soodustused.
ligikaudses suuruses, selle mittesaamisel võib lähetatav keelduda lähetusest. 13.5.6. PALGA ARVUTAMINE JA MAKSMINE Palka makstakse vähemalt l kord kuus. Palk arvutatakse kogu palgaarvestusaja kestel tehtud ja tööandja poolt vastuvõetud töö eest. Töö eest, mille tegemine ületab palgaarvestusaja, makstakse palka võrdeliselt töö valmiduse astmega, kuid mitte vähem, kui on töölepingus kokku lepitud palgamäära alusel tööl oldud aja eest arvutatud palk. Kui palgapäev langeb puhkepäevale, on tööandja kohustatud töötajale palga maksma või üle kandma töötaja pangakontole puhkepäevale eelneval tööpäeval. Viivitamise eest palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. 13.6. TÖÖTAJATE DISTSIPLINAAR- JA MATERIAALNE VASTUTUS 13.6.1
normaalsest tööajast rohkem. Samuti vähendab suhteliselt varajane pensioniiga tööjõu pakkumist. Eestis on võimalik pensionäridel samuti töötada, mis suurendab samas tööjõu pakkumist. 5) Riigi tööturu struktuur, st. oma tööjõudu pakkuvate inimeste oskuste ja võimete vastavus tööjõu nõudlusega. Üldiselt toimib seaduspärasus, mille kohaselt tööjõunõudluse ja palgamäära vahel valitseb pöördvõrdeline sõltuvus, st. kui firmas keskmine palk tõuseb, siis töötajate arv tavaliselt väheneb. Nõudlus tööjõu järele väheneb siis, kui 1) langeb tööjõudu asendavate tegurite hind, näiteks panga telleri asemel võib kasutada rahaautomaate, 2) tööjõu tootlikkus langeb. Nõudlus tööjõu järele suureneb siis, kui 1) suureneb nõudlus nende kaupade järele, mida antud tööjõud toodab,
annaabi.ee 
