Tabelduskohad ja süvisinitsiaal - MS Word 2003 (0)

Tabelduskohad ja süvisinitsiaal – MS Word 2003 Jüri Kormik

Tabelduskohad ja süvisinitsiaal

Räägime veel lõigu vormindamisest. Seekord vaatame menüükäske Vorming > Tabelduskohad… (ingl. Format > Tabs…) ja Vorming > Süvisinitsiaal… (ingl. Format > Drop Cap…).

Tabelduskohad

Kui vajutada Tab-klahvile, hüppab kursor mitme positsiooni võrra edasi; kui kursor paikneb mingi sõna ee, siis hüppab kursor koos sõnaga edasi.
Tavaliselt asuvad sellised hüpped – tabulaatorid – 1,27 cm järel. Tabulaatorite moodus­tamiseks tuleb valida käsk , nagu sissejuhatuses juba öeldud Vorming > Tabelduskohad….
Kasti lahtrisse Tabelduskoht (ingl. Tab stop position ) sisesta kaugus sentimeerites, näit. 5 cm. Tabulaator 5 cm tähendab seda, et lehel rea alguses olev kursor hüppab Tab-klahvile vajutamise korral rea algusest 5 cm kaugusele.
Tingimusrühmaga Joondus (ingl. Alignment) määrad teksti joondamistingimused moodustava tabulaatori juures.
Tingimused Vasakule, Keskele ja Paremale (ingl. vastavalt Left , Center ja Right) peaks olema arvusaadav.
Tingimust Kümnendjoondus (ingl. Decimal) kasut. arvandmete puhul, siis joonduvad arvud koma järgi. Tingimuse Püstkriips (ingl. Bar) puhul paigutatakse tabulaatori asukohta vertikaaljoon.
Tingimusrühmaga Pilgujuht (ingl. Leader ) määrad tabeldusjuhikute välimust. Pole (ingl. None ) puhul juhikuid ei kasutata, ülejäänud võimaluste puhul on kas punktiir-, kriips- või pidev joon.
Pärast tabulaatori omaduste määramist on vaja vajutada nupule Sea (ingl. Set; suuremasse tekstikasti tekib uus rida) ning kui kõik vajalikud tabulaatorid on moodustatud, siis klõpsa dialoogikastis nupul OK.
Mingi moodustatud tabulaatori eemaldamiseks vali loetelus vastav tabulaator ja vajuta nupule Kustuta (ingl. Clear ). Kõigi moodustatud tabulaatorite kustutamiseks vajuta nupule Kustuta kõik (ingl. Clear All).
Kui tabulaatorid on moodustatud, on nende asukohad näha ka joonlaual:
Alustades vasakult poolt, tähistavad need vastavalt vasak-tabelduskohta, kesk-tabelduskohta, parem-tabelduskohta, kümnend-tabelduskohta ja püstjoont.
Tabulaatori määramiseks on võimalik ka klõpsates hiirega joonlaual, mille tulemusena ilmub sinna tabulaatorimärk (olles eelnevalt valinud sobiva tabulatsioonitüübi, mida saab teha vertikaal- ja horisontaaljoonlaudade ristumiskohas oleva kastikese peal klõpsates).
Tabeli moodustamise tabulaatorite abil sisesta selle esimesse lahtrisse (esimese rea esimene veerg ) minev tekst, vajuta Tab-klahvile, sisesta järgmise lahtri tekst jne. Rea lõpus vajuta Enter-klahvile (või kasuta parem klahvikombinatsiooni Shift +Enter) ja sisesta järgmise rea tekst analoogiliselt esimese reaga.
Kui tabeli tekst on sisestatud , siis märgista see, vali käsk Vorming > Tabelduskohad… ja moodusta vajalikud tabulaatorid. Pärast dialoogikastis OK-nupul klõpsamist vormindatakse tekst tabeliks .

Süvisinitsiaal

Word’iga töötades on lõigu teksti algustähte võimalik vormindada süvisinitsiaalina – üle­jäänud tekstist tublisti suuremana ja kas tekstist allapoole lastuna või selle vasaku ääre ette paigutatuna.
Algustähe süvisinitsiaalina vormindamiseks klõpsa lõigul, kuhu täht kuulub ja vali käsk Vorming > Süvisinitsiaal…, mispeale avaneb paremal olev dialoogikast.
Rühmas Paigutus (ingl. Position) saad määrata, kas täht on Süvistatud (ingl. Dropped; täht paigutatakse ülejäänud teksti sisse oma esialgsest asendist allapoole lastuna) või Veerisel (ingl. In Margin; täht pannakse väljapoole teksti selle vasakule äärele).
Lisatingimuste rühmas Suvandid (ingl. Options) saab määrata tähe fonti, süvistussügavust (ingl. Lines to drop) ja kaugust tekstist (ingl. Distance from text).

Lisalugemist: veerud

Teksti ilmestamiseks saab seda vormindada ajaleheteksti taolistesse veergudesse. Käsuga Vorming > Veerud … (ingl. Format > Columns…) avaneb järgmine dialoogikast:
Rühmas Valmiskombinatsioonid (ingl. Presets) saad valida endale sobiva veerutüübi.
Lahtris Veergude arv (ingl. Number of columns) saad määrata veergude arvu lehel ning märkeruuduga Vahejoon (ingl. Line between ) lisatakse veergude vahele joon.
Rühmas Laius ja vahed (ingl. Width and spacing ) saad määrata veergude laiuse ja veergude vahele jäva vahe laiuse ehk sammu; kui on valitud märkeruut Võrdne veerulaius (ingl. Equal column width), siis luuakse ühelaiused veerud.
Rippmenüüga Rakenduskoht (ingl. Apply to) saad määrata, kas veerud luuakse tervele dokumendile (ingl. Whole document ), valitud sektsioonile (ingl. This section) või alates tekstikursori asukohast (ingl. This point forward).

Harjutamiseks

Lisa dokumendi lõppu uus leht ning kasutades tabeldust, loo tabel andmetega endale meelepärasel teemal; olgu selleks mingi statistika (nimetus, kogus, keskmine jne), ostunimekiri (nimetuse, hinna ja kogusega), palgaandmed (nime, töötunni, palgamäära ja makstava tasuga), või muud.
Tulemus peaks olema midagi sarnast kõrvaloleval pildil olevaga.

Lisa mingi mingi tekst vormindamata kujul, ning vorminda seda nii, et oleks vähemalt 2 lõiku. Lisa kummalegi lõigule süvisinitsiaal, kusjuures esimesel lõigul olgu see veerisel ja 4 rea kõrgune ning teisel süvistatud ja 2 rea kõrgune.

Vii tekstikursor dokumendi lõppu ning tekita uus rida. Vorminda tekst alates teksti­kursorist veergudesse (nagu ajalehes ) ning lisa siis kummassegi veergu üks lõik teksti.
PS! Seda on võimalik teha ka vastupidises järjekorras: esmalt lisada tekst (vähemalt 2 lõiku) ja siis viies kursor õigesse kohta, vormindada tekst veergudesse.
Vihje: teist lõiku saab viia teise veergu veerupiiri (ingl. Column break) abil.

Kui tunni lõpuni on jäänud veel aega, siis harjuta teksti ja lõigu vormindamisega (kasuta tekstieffekte, ala- ja ülaindeksit, lõigu- ja esireataanet, ääriseid ja varjustust).
- 4 -