tekitatavad raadiolained lõikavad omal levikul vastuvõtuantenni ja indutseerivad selles elektromotoorjõu. Kuna aga üheaegselt tegutseb maailmas väga suur arv raadiosaatjaid, siis peab iga vastuvõtja sisaldama seadist, mis võimaldaks eraldada kõigist antenni saabuvatest signaalidest vajalikke. Antud ülesannet täidab võnkering. Pakettkommutatsioon jaguneb kaheks: Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. 1)Ahelkommutatsioon: Ahelkommutatsioon jaguneb kolme etappi: a) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja); b) andmete ülekandmine; c) ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine).
lokaalvõrguks. Erinevad kohtvõrgud kokku ühendatuna moodustavad laivõrgu ehk Interneti. Interneti ajalugu · Interneti võrgustik hakkas välja kujunema 60-ndatel aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET. · ARPANET jaotati kaheks: tsiviilkasutusega ARPANET ja mittesalastatud sõjaväeline MILNET. · Sõnumite edastamisel kasutati pakettedastuse põhimõtet, mille puhul pikad sõnumid tükeldatakse kindla pikkuse ja koosseisuga pakettideks, mida on võimalik teisaldada mitut eri ühendusteed mööda ja eri aegadel. · Pakettide edastusprotokolli ennast hakati nimetama IP-ks (Internet Protocol). · Sõnumite tükeldamise ja kokkuliitmise eest vastutav kõrgema taseme protokoll sai nimeks TCP (Transmission Control Protocol). · 80-ndatel liitus ARPANET-iga tuhandeid teadusasutusi ja ülikoole. · Töötati välja failiteisaldusvahend, millega peamiselt edastati tekstiinfot üksteisest eemalasuvate arvutite vahel.
Kommutaator võib olla blokeeriv (ei saa teha kõikvõimalikke ühendusi) või mitteblokeeriv. Kommuteerimise meetodid: space-division switching (NxN maatriks), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Selle meetodi piirangud on: blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, ‘kaja’, privaatne ligipääs. Pakettkommutatsioon Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse
ülekandmine; c) ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine). Antud meetod on hea telefoniühenduse jaoks. Andmeside jaoks aga mitte väga, sest enamus aega on kanal tühi, samas selle pluss on see, et teised ei saa kasutada. Kommutatsiooni sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv või mitteblokeeriv (saab teha kõikvõimalikke ühendusi). Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks. Iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on kohale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegsed laivõrguprotokolle kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides on kasutasel teine meetod ehk niinimetatud kanalikommutatsioon. Viimase puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel
Interneti kuvada graafilist ja tekstilist informatsiooni. Informatsioon asub serverites ning kasutajad saavad infole ligi kasutades internetibrausereid nagu Internet Explorer, Mozilla Firefox jne. Struktuur Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist:
Sõnumikommutatsioon Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. •Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama. •Iga paketti vastuvõtmise ja saatmise vahele jääb pisikene aja pilu •Sellest tulenevalt võib sellises sisesüsteemis olla suurem viide. Pakettkommutatsioon Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks
sihtkohtadesse. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli kihti ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht. 6 Transpordikiht haldab transpordifunktsioone nagu näiteks andmete ülekandmine ühendusega või ühenduseta protokolliga. Saatvas masinas tükeldab transpordikiht andmed pakettideks ja kui mõni pakett läheb teel kaduma siis saadetakse uuesti ainult puuduv pakett. Pakettide kohalejõudmise kontrolliks saadab sihtarvuti saatjale kinnitusi (ACKs).Sihtarvuti transpordikiht vastutab vastuvõetud pakettide avamise ja nendest saadetud teate kokkupanemise eest pakettide õiges järjekorras. Transpordikihi protokollid on TCP ja UDP. Transpordikiht võimaldab ka määrata teenuse aadressi teenustele või rakendustele saatja ja vastuvõtja arvutis
Gateway ehk lüüs ,mis ühendab kokku kahe Sõnum kantakse ule uldjuhul elektrilise erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle signaalina. Sonumi vastuvotuks peab signaal kasutavad vorgud ( nagu naidatud pildil ) ( voi olema eristatav ,seega peab vastuvotja kasutama naiteks kohtvork Ethernet token ring ja internet signaalitootlust. Arvutivorgus liikuvaid sonumeid tcp/ip). Luusi ulesandeks on teisendada uhest nimetatakse pakettideks. vorgust vastuvoetud protokollid sobivaks ,et need Digitaalsignaal on diskreetse aja ja vaartusega edastada teistsuguse protokollistikuga vorku. (ping Gateway nimetatakse ka vorguvaravaks ,mis amplituud) signaal. toimib sissepaasuna teise vorku , vorguvarav voib Analoogsignaal on lopmatus ajas loputult olla mistahes seade ,mis saadab andmepakette paljude erinevate uhest vorgust teise nende teekonnal internetis. vaartustest koosnev signaal.
veebipäring veebilehitsejast HTTP protokolliga või e-kirja saatmine SMTP protokolli kasutades. ● Esituskiht võtab vastu andmed rakenduse kihilt ja kontrollib, kas andmed on sobivas formaadis ning vajadusel konverteerib andmed. ● Transpordikiht haldab transpordifunktsioone nagu näiteks andmete ülekandmine ühendusega või ühenduseta protokolliga. Saatvas masinas tükeldab transpordikiht andmed pakettideks ja kui mõni pakett läheb teel kaduma siis saadetakse uuesti ainult puuduv pakett. ● Võrgukiht haldab pakettide liigutamist seadmete vahel, kasutades nende loogilisi aadresse. Loogilised aadressid on aadressitüübid, mis identifitseerivad unikaalselt iga süsteemi võrgus ja samal ajal tuvastavad ka võrgu, milles konkreetne süsteem asub.Võrgukiht lisab alg- ja sihtarvuti IP aadressi saadetavale paketile.
1 WAN ühendused 1. Rendiliiniga ( leased line ): Ühendus kahe arvuti vahel või LAN'is. 2. Kanalikommutatsioon (circuit switching ): Sidetehnoloogia, kus kasutatakse otspunktide vahel ühenduse ajaks füüsilise eritrakti loomist. Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures. 3. Pakettkommunikatsioon ( packet switchin ): Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. 4. Rakuretranslaator ( Cell Relay ): Telekommunikatsioonis nimetatakse rakuretranslaatoriks statistilise multipleksimisega liideseprotokolli
uurimisobjektiks saab infotehnoloogia ja sellega seonduva tehnika arendamine. 1962 Hakati uurima, kuidas luua sellist arvutivõrku, mis suudaks säilitada oma funktsionaalsust ka peale osalise võrgu hävimist (näiteks peale tuumarünnakut). Idee seisnes hajusas võrgus, millel ei oleks keskset kontrollpunkti ja mille erinevad sõlmpunktid oleksid võrdväärsed. Probleemile leiti järgmine lahendus - info saatmisel ühest sõlmest teise jagatakse see pakettideks, kusjuures igal paketil on allika ja sihtpunkti aadress. Teekond mida mööda pakett sihtpunkti jõuab pole oluline. Kui mingi sõlmpunkt katkeb, siis saadetakse see mööda teist sõlmpunkti, kuni ta jõuab määratud kohta. 1969 1969 ehitati valmis esimene funktsioneeriv võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti (California Ülikooli Los Angeleses, SRI'd Sranfordis, California Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli). Seda võrku hakati kutsuma ARPANETiks.
Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures. Kui te helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada. Kanalikommutatsiooni vastandiks on pakettkommutatsioon näiteks X.25 võrgus, mis pakub mitte füüsilist, vaid virtuaalset kanalikommutatsiooni. Pakettkommutatsioon - Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda
L2-andmelüli kiht (hubid, switchid(L2)) Võrgukiht-käib lülitamine tarkvaraliste aadresside järgi IP aadress-Internet Protocol kasutab identifitseerimise jaoks IP aadresse, näitab, millisesse loogilisse võrgu osasse ta kuulub,ülesandeks on keerulistes võrkudes teate saatmise võimaldamine Saatja IP, saaja IP-päises kirjas Transpordi kiht-tegeleb teate ettevalmistamisega võrku saatmiseks, lammutab teate väiksemateks tükkideks ehk pakettideks, igale paketile tuleb juurde päis, milles on kirjas kontrollsumma, paketi number, järjekorranumber Seansi kiht-algab sellega, et üks vestluse osapooltest soovib teisega rääkida ning annab sellest teisele märku, 3 way handshake-kolmeosaline kätlus Esitluskiht-tegeleb erinevate andmete formaatide ümbervormindamisega, formaat-strukutuur, kuidas on andmed paigutatud, reeglistik, kuidas mingit sümbolit kirjeldatakse ASCII ANSI UTF-8
kiht). Ning igal kaardil on oma unikaalne MAC-aadress. Repeater- Seade, mille ülesandeks on signaali võimendamine, signaalikuju taastamine ja ajastamine. Järgurid töötavad OSI mudeli 1. kihis Protokoll- Eeskiri, mis määrab ära vormingu ja protseduurid andmete saatmiseks ja vastuvõtmiseks kahe võrku ühendatud seadme vahel. Võimaldab erinevatel seadmetel üksteisega suhelda. Andme pakett- Andmete edastamiseks võrgus tükeldatakse andmejadad pakettideks, mis pärast kohalejõudmist uuesti kokku pannakse. Kui edastamisel on näiteks sideliinide kehva kvaliteedi tõttu tekkinud vigu, siis saadetakse vigane pakett kohe uuesti. Nii pole ühe vea tõttu vaja uuesti saata kogu andmemassiivi. Andmepaketti nimetatakse ka kaadriks, segmendiks, blokiks ja datagrammiks. Paketi päis- Sidesüsteemi kaudu edastatava andmepaketi osa, mis sisaldab talitlusandmeid paketi allika, sihtkoha, sisendjärjestuse numbri ja prioriteeditaseme kohta.
tavalise traattelefoniside juures. Kui te helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada. Kanalikommutatsiooni vastandiks on pakettkommutatsioon näiteks X.25 võrgus, mis pakub mitte füüsilist, vaid virtuaalset kanalikommutatsiooni. Pakettkommutatsioon (packet switching) - Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi
· internet väikese algustähega - arvutid, mis võtavad teistega ühendust modemi abil läbi telefoniliinide. 3 Interneti struktuur · Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. · Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada
internet väikese algustähega - arvutid, mis võtavad teistega ühendust modemi abil läbi telefoniliinide. 4 Struktuur Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks
Inimesed, kes töötavad SDH halduritena ütlevad tihtipeale: "Ükski raamat ega kirjandus ei anna iialgi teada seda, kuidas SDH töötab, seda saad alles siis teada, kui sa seda konfigureerima hakkad ja reaalselt käpa külge paned." Ethernet '''Definitsioon ja ülevaade''' 5 Kohtvõrgu standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a. ja mis on praeguseks saanud üldkehtivaks. Andmed jagatakse pakettideks, mille ülekanne toimub CSMA/CD algoritmi kasutades ilma pakettide omavaheliste põrgeteta, kuni nad saabuvad sihtkohta. Igal ajamomendil iga sõlm kas saadab andmeid või võtab neid vastu. Etherneti ribalaius on ligikaudu 10 Mbit/s, kuid andmeedastus toimub TCP/IP protokollistikku kasutades kiirusega 30 kbit/s. Ethernetivõrgu kaablite tähistus on "XBaseY", näit. 10Base5 tähendab, et andmekiirus on 10 Mbit/s ja 5 on
Kasutajadatagrammi protokoll (UDP) Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja nende õiges järjekorras kokkuühendamisega vastuvõtupoolel. Kui võrgust saabub datagrammideks jagatud sõnum, siis UDP datagramme ei reasta. See tähendab, et UDP-d kasutav rakendusprogramm peab ise suutma kontrollida, kas kogu sõnum on kohale jõudnud ja kas datagrammid on õiges järjestuses. Seetõttu kasutatakse UDP-d sellistes võrgurakendustes, kus on tegu väga lühikeste, ühte paketti mahtuvate sõnumitega ja kus tahetakse töötlemisaega kokku hoida
tänapäeval on muutunud peaaegu veebi sünonüümiks; · internet on suvaliste arvutite suveline ülemaailmne võrku ühendatud kogum. 5 Struktuur Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvuti-võrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest proto- kollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhi- mõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Põhimõtteliselt on suvalisest Internetti ühen-
kõne suunatakse keskjaamas üle Interneti ja see jõuab vastuvõtjani IP-kõnena või suunatakse vastuvõtja geograafilise asukoha lähistel tagasi tavatelefoni süsteemi, nii saab kaugekõned asendada internetiühenduse ja kohalike kõnedega, mis on sageli soodsamad. Tavatelefoni puhul luuakse osapoolte vahel kõne ajaks püsiv ühenduskanal, mille kaudu edastatakse heli analoogsignaal. Internetitelefonis aga heli digitaliseeritakse, pakitakse, jaotatakse pakettideks ja saadetakse üle Interneti tükkhaaval, samamoodi nagu edastatakse võrgu kaudu vahetatavad veebilehed ja failid. Vastuvõtja juures vastu võetud paketid pakitakse lahti, järjestatakse ja mängitakse ette. Tänu tänapäeva personaalarvutite suurele arvutusvõimsusele ja kiiretele võrguühendustele toimub selline edastusviis pea-aegu ilma kasutajale märgatava ajalise viiteta. Eelised Odavam hind võrreldes tavatelefoniga vajalik on piisavalt kiire
IP internetiprotokoll Protokoll ehk reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis. Igal Internetiga ühendatud arvutil (Internetis nimetatakse neid hostideks) on vähemalt üks IP aadress, mis kuulub ainult sellele hostile. Kui te saadate või võtate vastu andmeid (näit. e-posti sõnumeid või veebilehti), siis jagatakse sõnum väikesteks pakettideks. Iga pakett sisaldab nii saatja kui vastuvõtja internetiaadressi. Kõik paketid saadetakse kõigepealt lüüsiarvutile, mis tunneb väikest osa Internetist. Lüüsiarvuti loeb paketi päisest sihtkoha aadressi ja edastab paketi naaberlüüsile, mis omakorda loeb sihtkoha aadressi jne, kuni ükskord üks lüüs tunneb ära, et see aadress kuulub tema lähemas ümbruses e. domeenis paiknevale hostile. Seejärel edastab lüüs paketi sellele hostile, mille aadress paketis sisaldus.
Kanalikommutatsiooni puhul luuakse kõigepealt ahel (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja) ning kogu kanal reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid. Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne. Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Pakettid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi. Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad
Gaaside temperatuur valitakse 950 1100 °C kesk ja kõrgrõhu kateldele ja 850 °C keskrõhukateldele. Kesk- ja kõrgrõhu katelde konvektiivülekuumendid kujundatakse enamasti mitmeastmelistena, madalama temperatuuriga astmed vastuvoolu, kõrgtemperatuuriga aste pärivoolu. Auru ülekuumendites temperatuuriga üle 450 °C toimub auru segamine ja auru juhtimine ülekuumendi gaasikäigu ühelt küljelt teisele. Auruülekuumendid jagatakse vahekollektoritega pakettideks. Pakettide paksus 1-1,5 m, pakettide vahekaugus peab olema vähemalt 0,5 m. Ülekuumendi aurutemperatuuri reguleerimiseks kasutatakse pindjahuteid (jahutavaks keskkonnaks katla toitevesi) või pritsjahuteid (aurusse pritsitakse peente jugadena sooladevaba jahutusvett). Suuremates kateldes kasutatakse pritsjahuteid. Temperatuuriregulaator paikneb tavaliselt ülekuumendi pakettidevahelises kollektoris, mitte ülekuumendi järel, sest muidu võivad veepiisad turbiini sattuda ja seda lõhkuda.
Küpsised eristatakse siis kasutatakse timeouti määramisel aluseks eeldatav RTT:=(1- andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas. IDga, mis on serveri pool genereeritud ja salvestatud. Klient X). RTT+X*eelmine RTT, X=0,1,. Igaks juhuks lisatakse Pakettkommunikatsioon – sel korral jaotatakse sõnumid peab iga päringu alguses selle ID serverile edastama. Kõik timeoudile ka “igaks juhuks“ aeg. Selles võetakse arvesse pakettideks(jagatud ressurss), iga pakett edastatakse eraldi ja külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu, et nende eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad 27. TCP voo juhtimine (Flow Control) on saatja ja vastuvõtja Kui kõik sõnumi paketid on kohal, koostatakse neist esialgne kohalikust arvutist
numbrinäidu infot). Kuna D-kanal on ühendatud otse telefonisüsteemi SS7 signalisatsioonivõrku, toimub numbri valimine palju kiiremini kui tavalise telefoni puhul. · Privaatliinid (punk-punkt ühendused): T1 (E1), T3 (E3), osaline T1 (osaline E1), DSL · Pakettkommutatsiooniga võrk, kaadriretranslaator (frame relay): · Packet switching pakettkommutatsioon · Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat · X.25 · ITU-T standardprotokollistik, mis kirjeldab, kuidas andmeid käidelda ja kuidas arvutid saavad juurdepääsu pakettkommutatsiooniga võrgule. X
teaduskeskusi, ettepaneku detsentraliseeritud arvutivõrgu loomiseks, mis kataks terve riigi territooriumi. Projekt sisaldas sõjaväe, teadus- ja haridusasutuste arvutite ühendamist võrku, mis säilitaks töövõime tuumarünnaku tingimustes. Põhiidee seisnes juhtimise ja alluvuse hajutamises selleks, et mõne võrgu segmendi väljalangemine ei tekitaks üleüldist kollapsi. Võrk pidi koosnema üksikutest segmentidest ja mitte olema tsentraalselt juhitav, iga teade pidi olema lõhutud pakettideks ja iga pakett edastatud mööda erinevaid harusid, teate kokkupanemine pidi toimuma vastuvõtja süsteemis. Esimene variant ilmus 1964. aastal tänu Paul Barani pingutustele. 4 1969. ARPANET projekti finantseerimine 1960-ndate lõpus hakkasid RAND Corporation, Massachsetsi Tehnoloogia Ülikool ja Los-Angelese Kalifornia Ülikool eksperimenteerima hajutatud võrgu kontseptsiooniga. 1968
Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja nende õiges järjekorras kokkuühendamisega vastuvõtupoolel. Kui võrgust saabub datagrammideks jagatud sõnum, siis UDP datagramme ei reasta. See tähendab, et UDP-d kasutav rakendusprogramm peab ise suutma kontrollida, kas kogu sõnum on kohale jõudnud ja kas datagrammid on õiges järjestuses. Seetõttu kasutatakse UDP-d sellistes võrgurakendustes, kus on tegu väga lühikeste, ühte paketti mahtuvate sõnumitega ja kus tahetakse töötlemisaega kokku hoida
HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP ühendus; Transpordikihi protokoll. See on connectionless ei toimu handshaking'ut 3.Mitmekihiline arhitektuur postiedastussüsteemi näite baasil kasutab nonpersistent HTTP-d. HTTP 1.1. korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse UDP aga ei jaga enam teateid pakettideks vaid saadab need kõik korraga kohale nii kiiresti kui võimalik, mingit kontrolli saatmisele ei Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise ajalimiidiga, kasutab persistent ühendusi. Nonpersistent korral toimub asi nii: Probleemid nonpersistent HTTP-ga: nõuab rohkem aega - järgne
) - Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32- bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga APP protokolli abil. Kanalikiht (data link I.) - Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitme ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed
ühenduseta edastuse protokoll UDP Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja nende õiges järjekorras kokkuühendamisega vastuvõtupoolel. Kui võrgust saabub datagrammideks jagatud sõnum, siis UDP datagramme ei reasta. See tähendab, et UDP-d kasutav rakendusprogramm peab ise suutma kontrollida, kas kogu sõnum on kohale jõudnud ja kas datagrammid on õiges järjestuses. Seetõttu kasutatakse UDP-d sellistes võrgurakendustes, kus on tegu väga lühikeste, ühte paketti mahtuvate sõnumitega ja kus tahetakse töötlemisaega kokku hoida
43. Sidevõrkudes kasutatavad ruutimise põhiprotokollid. 1. Kanalikommutatsioon //circuit switching//: korral luuakse esmalt side võrgus allik- ja neelusõlme vahel. Teised samaaegselt sidevõrgus viibivad teatised ei saa mingile teatisele juba eraldatud andmeteed kasutada enne, kui see teatis on andmetee vabastanud, st temaga seotud andmeedastuse seanss on lõppenud. 2. Pakettkommutatsioon //packet switching//; Pakettkommutatsiooni korral jaotatakse teatis väiksemateks osadeks ehk pakettideks. Iga pakett varustatakse päisega, milles sisaldub sihtsõlme aadressiga, mille põhjal toimub edastusel paketi suunamine läbi sidevõrgu sõlmede. Paketid sisestatakse sidevõrku ilma, et eelnevalt oleksid neile reserveeritud lingid. Paketi liikumisel sidevõrgus läbib pakett igal hüppel ainult ühe sõlme. 3. Ussiaukkommutatsioon //wormhole switching// kujutab kahe eelneva, kanalikommutatsiooni ja pakett-kommutatsiooni, hübriidi. Sõnum jaotatakse
tagab raadiolainete paindumise takistuste taga. Lihtsamalt öeldes - internet levib ümber nurga. CDMA interneti ühendamiseks ei ole vajalik otsenähtavus raadiomastiga. Kirjeldage Ethernet protokolle (IEEE 802.xx protokollipere) kasutavate kohtvõrkude ehitust, põhipiiranguid ja saadud sidekanalite parameetreid. standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a. ja mis on praeguseks saanud üldkehtivaks. Andmed jagatakse pakettideks, mille ülekanne toimub CSMA/CD algoritmi kasutades ilma pakettide omavaheliste põrgeteta, kuni nad saabuvad sihtkohta. Igal ajamomendil iga sõlm kas saadab andmeid või võtab neid vastu. Etherneti ribalaius on ligikaudu 10 Mbit/s, kuid andmeedastus kõvaketas - Ethernet - kõvaketas toimub TCP/IPprotokollistikku kasutades kiirusega 30 kbit/s. Ethernetivõrgu kaablite tähistus on "XBaseY", näit. 10Base5 tähendab, et andmekiirus on 10 Mbit/s ja 5
Gaaside temperatuur valitakse 950 1100 °C kesk ja kõrgrõhu kateldele ja 850 °C keskrõhukateldele. Kesk- ja kõrgrõhu katelde konvektiivülekuumendid kujundatakse enamasti mitmeastmelistena, madalama temperatuuriga astmed vastuvoolu, kõrgtemperatuuriga aste pärivoolu. Auru ülekuumendites temperatuuriga üle 450 °C toimub auru segamine ja auru juhtimine ülekuumendi gaasikäigu ühelt küljelt teisele. Auruülekuumendid jagatakse vahekollektoritega pakettideks. Pakettide paksus 1-1,5 m, pakettide vahekaugus peab olema vähemalt 0,5 m. Ülekuumendi aurutemperatuuri reguleerimiseks kasutatakse pindjahuteid (jahutavaks keskkonnaks katla toitevesi) või pritsjahuteid (aurusse pritsitakse peente jugadena sooladevaba jahutusvett). Suuremates kateldes kasutatakse pritsjahuteid. Temperatuuriregulaator paikneb tavaliselt ülekuumendi pakettidevahelises kollektoris, mitte ülekuumendi järel, sest muidu võivad veepiisad turbiini sattuda ja seda lõhkuda.
reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist. See on ühendusele-orienteeritud andmeedastusteenus. ==> Pakettkommutatsiooni korral kasutatakse jagatud ressurssi. paketid võivad liikuda erinevaid marsruute mööda, selle tulemusena võib ette tulla viivitusi. See ei ole ühendusele- orienteeritud. /// EHK sel korral jaotatakse sõnumid pakettideks(jagatud ressurss), iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumi paketid on kohal, koostatakse neist esialgne sõnum. (( ==> Sõnumikommutatsiooni andmed pannakse pakettidena teele ja igal pakil on küljes aadress kuhu see saata tuleb. /// EHK saadetakse edasi kõik õhe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. ))
ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist. See on ühendusele-orienteeritud andmeedastusteenus. ==> Pakettkommutatsiooni korral kasutatakse jagatud ressurssi. paketid võivad liikuda erinevaid marsruute mööda, selle tulemusena võib ette tulla viivitusi. See ei ole ühendusele-orienteeritud. /// EHK sel korral jaotatakse sõnumid pakettideks(jagatud ressurss), iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumi paketid on kohal, koostatakse neist esialgne sõnum. (( ==> Sõnumikommutatsiooni – andmed pannakse pakettidena teele ja igal pakil on küljes aadress kuhu see saata tuleb. /// EHK saadetakse edasi kõik õhe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. ))
Kanalikommutatsiooni puhul luuakse kõigepealt ahel (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja) ning kogu kanal reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid. Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne. Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Pakettid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi. Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis
Teised samaaegselt sidevõrgus viibivad teatised ei saa mingile teatisele juba eraldatud andmeteed kasutada enne, kui see teatis on andmetee vabastanud, st temaga seotud andmeedastuse seanss on lõppenud. Kanalkommutatsiooni on otstarbekas rakendada pikkade sõnumite (teatiste) edastamiseks. Pakettkommutatsiooni on põhiliselt ette nähtud andmeside korraldamiseks arvutite vahel. Pakettkommutatsiooni korral jaotatakse teatis väiksemateks osadeks ehk pakettideks. Ussiaukkommutatsioon //wormhole routing// kujutab kahe eelneva, kanalikommutatsiooni ja pakett-kommutatsiooni, hübriidi. Sõnum jaotatakse samuti üksikuteks edastusüksusteks flit(t)ideks //flow control digits, flit//, neist igaüht edastatakse andmeneelu üht kindlat andmeteed pidi nagu see toimub kanalikommutatsioonil. 44. SISD- ja SIMD-arhitektuurid. SISD-arhitektuuriga arvutis koordineerib juhtüksus (CU) käskude töötlemist, ohjates eeskätt
kogu kanali läbilaskevõimet, mida saaks jagada kolmandate ühenduste tarbeks. Samas on tegemist garanteeritud ühenduse kiiruse ja kvaliteediga. Pakettkommutatsiooni – kõik konkureerivad võrgu ressursile. Kanal on kinni ainult paketi saatmise hetkel. Ribalaiust ei tehta tükkideks, kasutatakse kogu kanalit. Paketid liiguvad hüpetena, on järjekorrad. Sõnum jaotatakse pakettideks/tükkideks ja saadetakse minema läbi sidevõrgu. Ressursse kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Paketid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi (marsruutimine). Pakettkommutatsioonil puudub sideseansi loomisega seotud viivitus nagu kanalikommutatsiooni puhul aga arvestada tuleb teatud ajakuluga pakettide marsruutimisel erinevaid võimalikke teid pidi, mida pakuvad alternatiividena välja võrgusõlmed.
(erineval sagedusel edastatakse eri infot) järgi tihendamist. Ei sobi arvutitevaheliseks suhtluseks, sest ressurssi läheb raisku. Pakettkommunikatsioon (packet switching) - Kasutatakse jagatud ressurssi. Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti pidi - e võib esineda võrgusõlmedes viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilinemine. See ei ole ühendusele orienteeritud, seega saab muuta, kasutades kõrgemate kihtide protokolle. Sõnumid jagatakse pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunkti eri teed mööda seega jõuavad suht suvalises järjekorras kohale. Esialgne sõnum koostatakse neist, kui kõik sõnumi paketid on kohal. Ruuter peab ootama kuni terve pakett on ära laadinud, enne kui midagi edasi saadab (store and forward). Kasutajad jagavad võrguressursi, iga pakett kasutab kanalit täies mahus. Nõudlus võib olla
) Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin
tarvis(iseloomustavad: kanali ribalaius, lülituse jõudlus, pole ressursside jagamist, garanteeritud esitus, ühenduse setup vajalik;)Kanali ribalaius jagatakse tükkideks(kas sageduse või aja järgi). Ühele kliendile antakse kindel tükk ja kui ta endale määratud ajal seda ei kasuta, siis seda ei jagata teistele kasutajatele(kellele, seda vaja võib minna)- sel hetkel on kanal jõudeolekus. * pakettkommutatsioon – andmevood jagatud pakettideks. Erinevate kasutajate paketid jagavad ühist ressurssi. Iga pakett kasutab tervet kanali ribalaiust. Ressursse kasutatakse vastavalt vajadusele. Võitlus ressursi üle: samaaegne ressursi nõudlus võib ületada “pakkumise”. Võib tekkida pakettide järjekord, peavad ootama, et kanalit kasutada saaks(protokollid!). Paketid liiguvad ühe hüppe kaupa(iga järgmise lüli juures tuleb oodata oma korda). Iga järgmine lülitus ootab kogu andmete kogumi ära,
arvutitele NETBEUI (NetBIOS Extended User Interface) Asendab kohtvõrgu liikluses TCP+IP + Optimiseeritud väikeste kohtvõrkude jaoks + Kiire + Hea veakindlus - Pole marsruuditav - Palju liiklust üldaadressile SPX (Sequenced Packet Exchange) järjestatud paketivahetus Protokoll paketijada käitlemiseks Novell'i NetWare võrgus. Enne sõnumi edastamist jagatakse see pakettideks ja SPX järjestab need jadaks, pärast paketijada vastuvõtmist paneb SPX need jälle kokku sõnumiks. Seejuures kontrollib SPX, kas kõik paketid on kohale jõudnud ja vajaduse korral nõuab mõnda paketti uuesti. SPX töötab vahetult koos võrkudevahelise paketivahetuse protokolliga (IPX - Internetwork Packet Exchange), mis haldab andmepakettide liikumist võrgus. IPX/SPX võib võrrelda põhiliste internetiprotokollidega IP ja TCP
) – Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) – Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed
ruuter-arvutid on nagu postkontorid ja sorteerimispunktid traadid on nagu veomasinad, mis posti kontorite vahel veavad Paketid: harilikku ümbrikku aga ei mahu terve entsoklüpeedia kümme köidet! Mida teha? Paneme eraldi köited eri ümbrikutesse ja saadame kümme ümbrikku. Nii ka internetis: Pikad tekstid lõhutakse väiksemateks juppideks (nn pakettideks) Paketid saadetakse eraldi, igalühel aadress peal. Interneti alusprotokoll: IP (internet protocol) IP protokoll on kokkulepe, et kuidas infot saata ja sellest aru saada tuleb. IP protokoll lubab saata ainult suhteliselt väikeseid sõnumeid (64 kB). Iga sõnumiette pannakse lisainfo (päis ehk header), mis ütleb, et: kuhu see sõnum saata tuleb (IP aadress) kust sõnum tuli (saatja IP aadress)
rakkude informatsiooni taas pidevaks digi-signaaliks. ATM- siirdamisbaasina võib kasutada SDH- siirdamissüsteemi, WDM-kanalit või otse optilist kiudu. IP-tehnika Üldiselt räägitakse IP-st ja kuidas mõned teenused siirduvad IP-le (kasutavad siirdeprotokolline IP-d). Lühidalt IP tähendab just interneti-protokolli. IP-protokollitehnika tähendab pakettside võrku, kus siirdatav signaal jaotatakse teatud suurustega pakettideks, mis iseendast sisaldavad vastuvõtja aadressi. Aadressi põhjal paketid suunatakse kohale, kuhu paketid võivad saabuda eri marsuuti pidi ja isegi eri järjekorras. Võrgu moodustavad eri ühedusmahtu omavad marsuudid ja nendevahelised siirdeühendused (joonis 6.2) 59 Joonis 6.2 Siirdeühendustest ja marsuutidest moodustuv IP-võrk WDM ehk tihendatud lainepikkustega kanalite loomine
10 tooneri pealekandmisseade, 11 skaneeriv laserikiir, 12 laser, 13 modulaator, 14 peegelprisma, 15 arvuti andmesisend. 1.7.3 Võrguseadmed Arvutitevahelises sides on ette nähtud50 kasutada seitset ühenduskihti, millest igaühes töö- tab mingi programm või seade. Üks programm või seade suhtleb teise omataolisega ainult temale määratud kihis, näiteks füüsilises kihis suhtlejad ei tegele üldse võrguliikluse sisuga, selle pakettideks jaotamisega, võrguaadressidega. Võrgukihis aga ei tegelda liikluse edasta- mise füüsiliste parameetritega (pinge, signaalide kestused jmt). Internetti ühendatud arvutid kasutavad transpordi- ja võrgukihis TCP/IP51 protokolli. (Pro- tokoll on määratlus, kuidas erinevad programmid või seadmed arvutid omavahel suhtle- ma peavad.) Selles on igale võrguliidesele antud 4-baidine IP-aadress. Näiteks kooli serve- ri www.khk.tartu.ee IP-aadress on 193.40.61.166
tüüpiliselt IP-ga (ATM on IP võrkudes kanalikihis töötavaks protokolliks). Algselt AAL liidestus otse rakendustega ehk kui arvuti oleks otse ATM võrgus, siis kohe AALi peal töötaks rakendus. Kui paralleeli tõmmata TCP/IP mudeliga, siis AAL on nagu transpordikihiks, sest ta kahes otspunktis liidestub rakendustega. See on mõeldud selleks, et kahe otspunkti vahelist andmevahetust korraldada. See teeb ka IP paketid ATM pakettideks ehk võetakse rakenduse andmed, neile pannakse päis ning saba juurde ja nendest tehakse ATMi tasemel paketid. ATMi tasemel pakette nimetatakse rakkudeks. On olemas konstantse edastuskiirusegaega AAL kiht, muutuva edastuskiirusega AAL kiht ning ka IP datagrammide jaoks spetsiaalne AAL kiht. IP pakett pakitakse ATMi paketi sisse ning pannakse täiend juurde, et paketi pikkus oleks 48 baidi kordne. 2) ATM See oleks TCP/IP mudeliga paralleeli tõmmates nagu võrgukiht. ATM
Märkused renoveerimistööde maksumuse kalkulatsiooni kohta: arvutuste aluseks olev hinnainfo pärineb tööde maksumuse eelarvestamisel näidis- elamutele võetud hinnapakkumistest, analoogobjektide tegelikest hinnapakku-mustest ning kasutatud on ka konkreetsete hoonete osas ehitustöödele tehtud hinnapakkumusi ja sarnastel objektide renoveerimistööde tegelikku maksumust; mahuarvutuse tegemisel, energiasäästu arvutamisel ning tööde pakettideks jaotamisel on abimaterjalidena kasutatud näidiselamutele tehtud energiaauditeid; arvutustes, kus on arvestatud pangalaenu intressiga, eeldatakse, et renoveerimist rahastatakse täies mahus laenurahaga; kui meede viiakse ellu täies ulatuses, eeldatakse olukorda, et eelnevalt ei ole meetme osas töid tehtud. 260 Lisaks elamu renoveerimistööde tegemisele (kulutused ehitusettevõtjale tehtud tööde
annaabi.ee 
