Arvutivõrgud (0)

Arvutivõrgud
TOPOLOOGIA
MEEDIA (ülekanne)
PROTOKOLLID
SEADMED
TOPOLOOGIA

• Võrguseadmete füüsiline ja loogiline ülesehitus
  
• Siini võrk (Bus Network )- üks meediakandja, back bone-üks füüsiline kaabel
  
• Liini võrk (Chain Network)- seadmed on ühendatud järjest, jadaühendusena
  
• Ring võrk-ringikujuline loogika , loodud suletud ahel, liikumine on ühes suunas päripäeva, token ring-sümboolne pakett , võib rääkida ainult see masin, kelle käes on token ring
  
• Tähtvõrk ( Star Network)-keskmine seade, masinad ühilduvad üksteise külge läbi keskmise seadme
  
• Puu võrk (Tree Network)-seadmete hierarhia, juurseade
  
• Kontuurvõrk (Täis) (Fullmesh Network)-kõik punktid on kõikide teiste punktidega ühendatud maksimaalselt, osaline kontuurvõrk (partialmesh netw.)- ei ole maksimaalühendust
  
• Hübriid võrk (Hybrid netw.)-võib sisaldada kõiki teisi topoloogiaid
  

MEEDIAKANDJAD

• Füüsiline keskkond, mille sees saavad andmed liikuda
  
• Kaabelkeskkond-metallkaabel ( elekteri signaal) enamasti on valmistatud vasest ,suhteliselt odav,talub paremini paindeid,elektriline takistus( 100m ),võimalus pealt kuulata,elektromagnetväli, optiline kaabel (optilised fiiber kiud)(valgus signaal) sees on optilised fiiber kiud-elektromagneetika ei mõjuta,takistus väiksem kui metallkaablil,kallis tehnoloogia ,raskem parandada
  
• Kaablita keskkonnad (õhk)-õhus levib raadiolaine- lainepikkus , sagedus,koosneb elektromagnetvälja radiatsioon -kiirgus,valgus(infrapunakiirgus,laserkiirgus) lainepikkust mõõdetakse nanomeetrites, liigub sirgjooneliselt, läbi objektide ei levi
  

PROTOKOLLID

• Voog kommunikatsioon-ühtlane ühesuunaline pidev liikumine, informatsiooni saadetakse ühe jadana, saatjat ei huvita, kas vastuvõtja sai informatsiooni kätte või ei
  
• Pakett kommunikatsioon-informatsioon lammutatakse väiksemateks juppideks, kontrollitakse, kas vastuvõtja sai selle paketi kätte
  
• OSI mudel(Open system interconnection).kirjeldab, kuidas andmed jõuavad punktist A punkti B, koosneb seitsmest kihist , igal kihil omad ülesanded, 7. füüsiline kiht:signaali füüsikalised parameetrid, 6. kiht:andmelüli kiht, valmistab andmed ette, et neid saaks füüsilisse kihti saata, 5. kiht:võrgu kiht, määrab ära, kuidas paketid võrgus liiguvad, 4. kiht:transpordi kiht, teeb ettevalmistusi, et saaks andmeid võrku saata, 3. kiht:seansi kiht, tarkavaline kiht, vastutab, et kaks suhtlevat partnerit oleksid tarkvaraga kontaktis , 2. kiht:esitlus kiht, tegeleb erinevate andmeformaatide vormindamistega, 1. kiht: rakendus kiht, veebibrauser muudab dokumendi meile loetavaks, näeme ja saame kasutada
  
• Füüsiline kiht: vaskkaablid (LAN)- cat5  100Mb/s, cat5e 1000Mb/s-1Gb/s, cat6 10Gb/s, cat7 60Gb/s, koosnevad kaheksast traadist, kõik traadid erineva värvusega, erinev kokkukeerutus samm, maksimaalne lõigupikkus 100m, kasutavad pistikud RJ-45(raadio pistik) läbipaistev pistik, kaheksa klemmi, klõpsuga lukusti
  

T568-A-RV(pluss Rx),R( miinus Rx),OV(pluss Tx),S,SV,O(miinus Tx),PV.P saatja - transmitter (Tx), vastuvõtja-reciever (Rx) selle alusel tehakse cat5, cat5e, cat6, cat7
T568-B-OV, O, RV,S, SV, R,PV, P.
Otsekaabel( Straight cable )-mõlemad otsad sama standardi järgi, , kasutatakse juhul, kui seadmed oskavad pordisiseselt saatjaid ja vastuvõtjaid ümber pöörata, ristkaabel(Crossover cable)-üks ots on A, teine on B kasutatakse juhul, kui ei osata pöörata, SOLID CORE -tahke tuum, jäik, koosneb ühest kiust,kasutatakse kohtades, kus kaablid ei liigu ja ei painutata
STRANDED CORE-keerutatud kimp,koosneb mitmest kiust, pehmem, kasutatakse seal, kus on vaja kaablit kokku kerida, lahti võtta vms kohtades
SHIELDED-varjestatud
UN SHIELDED-varjestamata
TP-keerupaar

• Signaali modulatsioon-osapooled tekitavad signaale omavaheliseks suhtlemiseks, signaalist arusaamiseks kasutatakse abisignaale.Taktsagedus-süsteemikell, ülesandeks on väga täpse vahega genereerida signaali impulssi
  
• Optiline kaabel- fiider kiud(võimaldab valguse ülekannet), single fibre-üks valgust juhtiv optiline kiud, multi fibre-ühe toru sees on mitu erinevat valguskanalit, single mode-ühest kiust saadetakse informatsiooni ainult ühes suunas, multi mode-informatsiooni on võimalik saata kahes suunas(saatja, vastuvõtja)
  
• Kiirusstandardid:10 base Tx(vask keerupaarikaabel)-10 MB/s 2nd süs. vaskkaabel, 100 base Tx, 1000 base Tx, 10 base Fx(optiline kaabel), 100 base Fx, 100 base Fx, ahelas kõige nõrgema järgi valitakse kiirus
  

LAN-kohtvõrk, on ühes väikeses geograafilises punktis asuv võrk(korrus, maja, hoonete kompleks), võrgu läbimõõt ei ületa 1 km, kasutatakse täht topoloogiat, Ethernet( IEEE802 .3)-eetrivõrk, hetkel ülekandmisel
WAN-laivõrk, ühendab endas kokku erinevad kohtvõrgud, asetseb suurel geograafilisel maa- alal, kasutatakse osalist kontuurvõrkku
Protokol-on käitumis/tegevus reeglistik kindlates olukordades , määrab ära kuidas suhtlusosapooled saavad ja peavad suhtlema

• CSMA/CD-( Carrier Sence Multiple Access Collision Petection) mitmik meedia juurdepääsu tunnetus koos põrke tuvastusega
  

Andmelülikiht: koosneb kahest alamkihist PHY-füüsiline (võrgukaardi füüsiline osa), MAC aadress(Media Access Control ) on iga võrgukaardi unikaalne number, kirjeldatakse 16nd süst., on 48 bitine aadress ja DL-andmelüli. Frame -kaader( konteiner ), päisesse pannakse kirja saatja MAC ja saaja MAC (Source ja Destination) saadetav teade, taile (saba) kontroll summa-liidab kõik bitid kokku. Broadcast -laialdane ülekanne, MAC broadcast FF:FF:FF:FF:FF:FF, source 00:1a:10:8b:7c:02
destination FF:FF:FF:FF:FF:FF
Hub- jaotur , kopeerib ühte ja sama kaadrit kõikidesse portidesse
Switch -kommutaator, aitab tähttopoloogia seadmetel ühenduda, suudab õppida missugune masin on missuguse pordi otsas, suudab õppida ära MAC aadressi, võimaldab kokku ühendada kaks osapoolt
L1-füüsiline kiht (kaablid, antennid, signaali tekitajad)
L2-andmelüli kiht (hubid, switchid(L2))
Võrgukiht-käib lülitamine tarkvaraliste aadresside järgi
IP aadress-Internet Protocol kasutab identifitseerimise jaoks IP aadresse, näitab, millisesse loogilisse võrgu osasse ta kuulub,ülesandeks on keerulistes võrkudes teate saatmise võimaldamine
Saatja IP, saaja IP-päises kirjas
Transpordi kiht-tegeleb teate ettevalmistamisega võrku saatmiseks, lammutab teate väiksemateks tükkideks ehk pakettideks, igale paketile tuleb juurde päis, milles on kirjas kontrollsumma, paketi number, järjekorranumber
Seansi kiht-algab sellega, et üks vestluse osapooltest soovib teisega rääkida ning annab sellest teisele märku, 3 way handshake-kolmeosaline kätlus
Esitluskiht-tegeleb erinevate andmete formaatide ümbervormindamisega, formaat-strukutuur, kuidas on andmed paigutatud, reeglistik, kuidas mingit sümbolit kirjeldatakse
ASCII
ANSI
UTF-8
Rakendus kiht-töötavad programmid, mis tegelevad kasutajate teenindamisega, tagavad kasutajatele mingisuguse ligipääsu andmetele jms. (veebrouser), kasutab esitluskihi teeneid
AP
PR
SE Tarkvaraline
TR
VR
AL Riistvaraline
FÜ
TCP/IP- TCP ( transmissioon control protocol-edastusohje protokoll )- tegeleb teate kokkupanemisega, transpordi ettevalmistamisega ja kontrollimisega, TCP päises on kirjas (Source port, Destination port, Sequence number(järjekorranumber), Acknowledgment number(genereeritud numbripakett),CWR,ECE,URG,ACK,PSH,RST,SYN,FIN, Window Size, Checksum)
pordi numbrid :
20(ftp andmed)ja 21(ftp kontroll)-FTP(faili transpordi protokoll),
80-HTTP ,
110- POP3 (meili protokoll),
443-HTTPS,
546-( DHCP klient) ja 547(DHCP server)- jagab IP protokolle,
569-MSN
Pordid -tarkvaralised „väravad“ on nummerdatud 1-56…, erinevad aplikatsioonid kuulavad erinevaid porte, HTTP-aplikatsiooni kihi protokoll, pordi number 80, 1-1023 teada tuntud pordid
IP protokol- Interneti protokoll, teate edasi saatmine keerukates võrkudes, tarkvaraline aadress, koosneb aplikatsiooni, transpordi, interneti ja võrgu juurdepääsu kihist
IPv4 - 32 bitine aadress 2 32 ligikaudu 4,2 miljardit aadressi, kirjeldatakse kümnend süst. punkt notatsioonis-numbriplokkide eristamine punktidena 0.0.0.0., 255.255.255(.255)- oktett (kaheksa bitilist blokki), iga kaheksa biti vahel on punkt, numeratsioon hakkab kasvama paremalt vasakule (0.0.0.1), juhtivaid nulle ei näidata!, 28-256(0-256), klassid :a(id.bit 0)1.0.0.0-127.255.255.255, N.H.H.H(27N-128,224H ligikaudu 16 miljonit),b(id.bit 10, 128.0.0.0-191.255.255.255, N.N.H.H 214N216H),c(id.bit-110, 192.0.0.0-223.255.255.255, N.N.N.H 221N 28H), IP aadressiga saab kirjeldada võrku ja masinaid(hoste)
128 64 32 16 8 4 2 1
0 0 0 0 0 0 0 1
0 1 1 1 1 1 1 1
255 broadcast aadress
A( privaat aadress) 10.0.0.0-10.255.255.25
B 172.16.0.0-172.31.255.255
C 192.168.0.0-192.168.255.255
Privaat aadressid on mõeldud LAN-de jaoks
IP aadressi konflikt-ühes ja samas võrgus on kaks või enam samasugust numbrit
Alamvõrgu mastid (Subnet Masks)- S-subnet, saab teha alamvõrke
A 255.0.0.0 1.0.0.0
B 255.255.0.0
C 255.255.255.0
NAT(Network Adress Translation )-vahetab päises IP aadressid ära
IPv6 -2128 esitletakse 16nd süst., kaheksased blokid
ICMP (Internet Control Message Protocol)-PING-kasutab ICMP protokolli, saadab ICMP protokolli teisele masinale
UDP( User Datagram Protocol)- päises on kirjas source port, destination port, length, checksum, data; mitte usaldusväärne andmeedastus protokol, IPTV/webraadio, IP telefon kasutavad UDP protokolli, saatjat eo huvita, kas vastuvõtja sai kõik paketid kätte või ei
DHCP-