Leseleht (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

80

doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003  EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav

Eesti loodus ja geograafia

25

doc

Botaanika (süstemaatika)

1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed ­ valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetik

Botaanika

33

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

sugukonnad. On monofüleetiline rühm! o Selts konnarohulaadsed · Sugukond võhalised · Flamingolill · Soovõhk · Kalmus  · Väike lemmel · Sugukond penikeelelised · Ujuv penikeel · Sugukond maikellukeselised · Perek. maikelluke, leseleht, kuutõverohi · Ussilakk omaette sugukonnas · Sugukond amarüllilised · Lumikelluke, märtsikelluke, nartsiss · Sugukond laugulised Rohttaimed, lehed rööproodsed, männases või vahelduvalt, lihtne õiekate, sigisibulate esinemine · Eestis perek lauk (porrulauk, küüslauk, sibul, murulauk, karulauk jne) > rohkesti eeterlikke õlisid o Selts liilialaadsed · Sugukond liilialised

Eesti taimestik ja selle kaitse

68

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

sugukonnad. On monofüleetiline rühm! o Selts konnarohulaadsed  Sugukond võhalised  Flamingolill  Soovõhk  Kalmus  Väike lemmel  Sugukond penikeelelised  Ujuv penikeel  Sugukond maikellukeselised  Perek. maikelluke, leseleht, kuutõverohi  Ussilakk omaette sugukonnas  Sugukond amarüllilised  Lumikelluke, märtsikelluke, nartsiss  Sugukond laugulised Rohttaimed, lehed rööproodsed, männases või vahelduvalt, lihtne õiekate, sigisibulate esinemine   Eestis perek lauk (porrulauk, küüslauk, sibul, murulauk,

Loodusteadus

18

odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Mustikalised: Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus) niidu kuremõõk (Gladiolus imbricatus) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) siberi võhumõõk (Iris sibirica)  Liilialised: SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: maikelluke (Convallaria) harilik maikelluke (Convallaria majalis) PEREKOND: kuldtäht (Gagea) kollane kuldtäht (Gagea lutea) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: kuutõverohi (Polygonatum) harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) Käpalised: SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: koerakäpp (Anacamptis) püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) PEREKOND: tolmpea (Cephalantera) valge tolmpea (Cephalantera longifolia) PEREKOND: kuldking (Cypripedium)

Bioloogia

19

doc

EESTI TAIMESTIK

PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus) niidu kuremõõk (Gladiolus imbricatus) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) siberi võhumõõk (Iris sibirica) Liilialised: SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: maikelluke (Convallaria) harilik maikelluke (Convallaria majalis) PEREKOND: kuldtäht (Gagea) kollane kuldtäht (Gagea lutea) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: kuutõverohi (Polygonatum) harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) Käpalised: SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: koerakäpp (Anacamptis) püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) PEREKOND: tolmpea (Cephalantera) valge tolmpea (Cephalantera longifolia) PEREKOND: kuldking (Cypripedium) kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)

Eesti loodusgeograafia

126

docx

Biosüstemaatika botaanika osa

1500 liiki, suurim perekond lauk (Allium) Eestis looduslikult perekond lauk, kultuuris ja metsistunult nartsiss, lumikelluke, märtsikelluke Sugukond asparilised - Asparagaceae s.l. APG III järgi kuuluvad sellesse sugukonda varem iseseisvad sugukonnad Asparagaceae s.s Agavaceae Convallariacea Hyacinthaceae Ruscaceae Laias mahus (s.l.) sugukond väikesed rohttaimed kuni suured puud Piklik õisik, kas kobar või tähk või pööris Eestis maikelluke, leseleht, kuutõverohi naturaliseerunult aspar, silla, kobarhüatsint, linnupiim jt ilutaimena hosta (agaavilised), hüatsint 38. Kommeliniidid: palmid, kõrrelised, lõikheinalised, bromeelialised, loalised, jõgitakjalised, hundinuialised Selts palmilaadsed – Arecales Sugukond palmilised – Arecaceae Peamiselt troopikas 3000 liiki Puittaimed, varred tavaliselt ei harune Teiskasv puudub, tüvi saavutab jämeduse noorelt, enne kui hakkab pikaks kasvama

Mükoloogia

14

doc

Eesti taimestik

iseloomuliku taime pohla ehk palukajärgi. Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leede muldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast. Rohurindes domineerib pohl (pohlakasvukohatüüp) või mustikas(mustika kasvukohatüüp), hõredalt veel palu- härghein, võnkvars, karvanepiiphein, leseleht, kattekoldjt., häiludes sageli tihedalt kilpjalga. Samblarinneon tihe ja pidev, domineerivad palusammal, laanik ja kaksikhambad. Laanemetsad moodustavad niiskus-ja toitetingimustelt keskse rühma. Jagatakse kaheks tüübiks: liigivaesed (jänesekapsa) ja liigirikkad(sinilille). Puurindes domineerib tavaliselt kuusk, kuid võib lisanduda ka mändi, kaske ja haaba. Põõsarinne on enamasti vähearenenud. Rohurinnet iseloomustavad taigametsadeliigid: jänesekapsas,

Eesti taimestik ja selle kaitse

Kommentaarid (0)