päsmakese veresooned on kahjustatud, lasevad läbi. · Uriinis olevad punalibled võivad pärit olla põiest, kusejuhadest või kusitist (nt neerukivid vigastavad seina kusejuhade korral), kasvajad (kasvaja laguneb). · Uriin tsentrifuugitakse ja määratakse sademes olevaid rakke mikroskoopiliselt. Seal võib olla normaalselt olla mõni leukotsüüt, kuid suurem arv viitab neeruvaagna või põie põletikule. · Mikrsokoobi vaateväljas võib olla põie seina epiteelirakke, see on normaalne rakkude uuenemine. Kuid kui on rohekm, siis on kuseteede põletik. · Mikroobe ei tohiks normaalselt uriinis olla, uriin on steriilne. Mikroobide esinemine viitab kuseteede infektsioonile, ka nt gonorröa. Vererõhk neerude sees püsib stabiilsena- 180. Muutub vaid siis, kui süsteemne vererõhk langeb alla 80. Kui süsteemne vererõhk on 80-200, siis on neerude siis ikka rõhk 180. Ureeter- kusejuha (ladina keeles), ureetra- kusiti.
neerukivide liikumise korral või kusepõie kasvajate korral). Leukotsüüte võib uriinis olla mikroskoobi vaateväljas mõni. Kui need on rohkem, siis viitab see põletikule neerudes (nt. neeruvaagna põletik ; neeruvaagen on osa, kuhu on uriin kogunenud). Kusepõie või kuseteede põletiku korral võib uriinis olla rohkesti epiteeli(see kest, mis katab põit seestpoolt, või kuseteid) rakke. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. Kusepõie täitumise faasis domineerib põie üle sümpaatilise närvisüsteemi toonus. Põieseinte lihased on lõdvad, sulgurlihased aga kontraheerunud (kokkutõmbunud). Sulgurlihaseid on kaks 1.sisemine ehk põie sulgurlihas (silelihaseline ja tahtele mittealluv) Sisemist sulgurlihast innerveerib vaagnanärv, mis on vegetatiivsesse närvisüsteemi kuuluv närv., 2.väline ehk kusiti sulgurlihas (vöötlihaseline ja tahtele alluv). Välimist innerveerib häbemenärv. Tema on somaatilise närvisüsteemi närv.
Uriinis pole normaalselt glükoosi, aminohappeid, valku ega bilirubiini. Uriini tsentrifuugimisel saadud sademe mikroskoopilisel uurimisel on mikroskoobi vaateväljas näha üksikuid vere vormelemente ja epiteelirakke, mida veel patoloogiana ei tõlgendata. Kusepõie täitumine ja tühjenemine Uriin liigub neerudest kusejuhade kaudu kusepõide (joonis 4) ööpäev läbi. Liikumisele aitab kaasa kusejuhade laineline kokkutõmbumine ehk peristaltika. Täitumise ajal on põie seinalihased ehk detruusorlihased lõtvunud, sulgurlihased aga kokku tõmbunud, mistõttu uriin põiest välja ei pääse. Sulgurlihaseid on kaks: sisemine ehk põie sulgurlihas on silelihaseline ja ei allu tahtele. Teda innerveerib vegetatiivsesse närvisüsteemi kuuluv vaagnanärv (nervus pelvicus). Väline ehk kusiti sulgurlihas on vöötlihaseline ja allub tahtele. Teda innerveerib häbemenärv (nervus pudendus). Nii nagu kõik teised vöötlihased allub kusiti sulgurlihas seljaaju kaudu
krooniline neeruvaagnapõletik Mõiste Bakteriaalne põletik Loiult kulgev Neerupäsmakeste Krooniline Progresseeruv Neerus kivid Põletikulised neeruvaagnas ja mikroobide poolt immuunpõletik immuunpatoloogiline seisund, mille puhul muutused põie tubulointerstitsiaalse põhjustatud põletik neerud kahjustuvad limaskestas s koes neerukoe ja pöördumatult neeruvaagna põletikuline haigus
Kusepõiepõletik (tsüstiit) Põletikulised muutused kusepõie limaskestas Põhjuseks mikroobide sattumine põide (sagedasemad: soolekepike, stafülokokk, Proteus vulgaris). Soodustavad tegurid: 1. Uriini äravooluhäired (kivid kuseteedes või põies; kuseteede väärarendid, kasvajad eesnäärmes või kusepõies) 2. Põie kateteriseerimine 3. Naistel lühike ureetra, anatoomiliselt vagina ja rektumi lähedus 4. Organismi vastupanuvõime langus (haiguse või külmetuse tõttu) 5. Rasedus 6. Ülemiste kuseteede haigused Mikroobide sattumine põide kusiti kaudu vere või lümfi vahendusel (harvematel juhtudel) Sümptomid Tihe ning valulik urineerimine Pidev kusepakitsus, sage urineerimine uriini eritub korraga vähe. Hematuuria Valulikkus põie piirkonnas. Võib kiirguda
osmootne rõhk organismis on tõusnud. Osmootse rõhu tõus omakorda võib olla tingitud soolase ja magusa söömisest; suurest vedelikukaotusest (tugev higistamine, oksendamine või kõhulahtisus). ADH-d tekib rohkem, esmasuriini imendub rohkem tagasi ja lõpliku uriini kogus väheneb. Lõpliku uriini hulk sõltub seega tagasiimendumise kogusest kogumistorukestes, mida kontrollib ADH. URIINI HULK, KOOSTIS JA OMADUSED Uriini hulk ööpäevas keskmiselt 1,5 liitrit (oleneb ülaltoodust). Põie mahutavus täiskasvanul on umbes 300ml. See on ka kogus, mida ühe põietühjendamisega välja viiakse. Lõpliku uriini koostises on peale veel veel mineraalsoolade ioonid (eriti Na ja Cl ioonid; vähem K, Cl), sapipigment (annab uriinile iseloomuliku kollaka värvuse), oraanilised ained (ainevahetuse jääkproduktid – kreatiniin, kreatiin ja kusiaine ehk uurea, mis tekib ammoniaagist, millele lisandub CO 2. Lõplikus uriinis pole normaalselt glükoosi ega aminohappeid
Na ja K imendumine on seotud energiatvajavate protsessidega seega on ka neerude hapnikuvajadus suur. Neeru sisesekretoorne funktsioon on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet. Erütropoietiini hulk suureneb kõrgmäestikes. Soodustavaks teguriks on ka meessuguhormoon meestel on seetõttu erütrotsüüte rohkem. Kusepõie täitumine ja tühjenemine Kusepõis täitub pidevalt 2 juha kaudu. Sel ajal on põie seinalihased lõtvunud, sulgurlihased aga kontraheerunud. Sulgurlihaseid on 2 sisemine, mis on silelihas ja ei allu tahtele, ning välimine tahtele alluv vöötlihas. Kui põis on saavutanud teatud täitumisastme (300-400 ml), tekib seinte venitus. See ärritab põie seinas olevaid retseptoreid ja impulss liigub kesknärvisüsteemi. Selle tagajärjel tekib täis põie tunne ja urineerimisvajadus. Kui
kusepõide ega lase tal tagasi valguda; *adventitsiaalkest - koosneb sidekoest. Kõhukelme katab kusejuhasid ainult eest. Kusepõis vesica urinaria Kusepõis on õõneselund, mille kuju oleneb uriiniga täitumusest: tühjana on ta lamendunud, täitununa omandab muna või pirni kuju. Mahutavus on individuaalselt erinev, kuid kõigub täiskasvanul 500-700 ml piires. Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas ja toetub vaagnapõhja lihastele. Põie ette jääb sidekoega eraldatud häbemeliidus e. sümfüüs. Põie taga asuvad naisel emakas ja osa tupest; mehel pärasool ja seemnepõiekesed. Põie all asub meestel eesnääre, naistel urogenitaaldiafragma. Kusepõiel eristatakse tippu (suunatud ette üles), keskmine osa on põie keha. Põie põhi on suunatud alla ja taha ning läheb ahenedes üle kusepõiekaelaks. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis
Kui osm normaalne, siis lõplikku uriini tekib ainult 1,5L. 25-st imendub 23,5 kogumistorukestesse. Lõpliku uriini kogus otsustatakse tagasiimendumise intensiivsuse põhjal kogumistorukestes. Kui osm langeb, juuakse palju, tekib ADH-d vähem, imendub tagasi vähem, lõplikku uriini rohkem. Kusepõie tühjenemine ja täitumine Uriin voolab neerudest pidevalt ! Öösel tekib vähem uriini, kui päeval. Põie....lihased on lõdvad, üks sulgurlihastest on kinni. Väline sulgurlihas-vöötlihas, allub tahtele (m. sphineter uretrae) Erutuse juhteteed ei erine teistest lihastest, mis lähevad skeletilihastele. Sisemine sulgurlihas silelihas, ei allu tahtele (m. sphicter vesieae) Täitumise faasis sümp NS-i toonus, mis tekidab selle, et lihased on lõdvad. Kui ......... , siis edastatakse informatsioon KNS-i. Siis jõuab peaaju koorde, toimub kas põie tühjendamine, või hoitakse refleksi tagasi
(piimhape), animohapetest (valgud), glütseroolist (triglütseriidide lammutamisel tekkinud varuprodukt). Glükogenolüüs glükogeenist glükoosi teke. Tulemuseks glükoositaseme tõus. Mõju ka lipiidide ainevahetusele stimuleeriv. Glükolüüsi tagajäjel triglütseroolidest (?) tekivad rasvhapped ja glütserool. * mõju vere hüübimisele: kiireneb ollakse valmis olukorraks, kus saadakse vigastus. * mõju kusepõiele: soodustav, just põie täitumise faasis. Põie seinalihased lõtvunud, sulgur- lihased kokkutõmbunud. Kui põis täis saab, siis sümpaatikumi toonus asendub parasüpaatikumi toonusega. * mõju emakale: raseduse korral sümpaatikuse mõju emaka sidelihase kokkutõmbel stimuleeriv, aga muul ajal (kui rasedusega tegemist ei ole) sõltub mõju emakale sellest, kas ta avaldub alfaadenoretseptorite või beetaadenoretseptorite kaudu. * mõju suguelunditele: meestel sümpaatikuse mõju ejakulatsiooni stimuleeriv. Peenise ehk
ei puutuks. On inimesed kellel on võimalik kasutada vaid siibrit (venituse all olevad), neid tuleb aidata siibri kasutamisel (meeles pidades „turvalise tõstmise“). Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus Psühholoogilised häired Meeltesegadus, depressioon või desorientatsioon võivad põhjustada: Inimene näiteks ei mäleta, millal ta käis tualetis. Võib muutuda inkontinentseks, ta ei tunne ära täis põie, või ei oska reageerida. Ei suuda öösiti tualetti üles leida (desorientatsioon). Inimesed võivad valimatult eritada voodisse/põrandale (meeltesegadus). Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus Õppimispuue Õppimispuudega inimesed on definitsiooni kohaselt aeglased õppijad. Vanasti peeti inkontinentsust möödapääsmatuks. Tänapäeval tänu abistamisele ja käitumusliku kohandamise tehnikate
põie- ja reumaatiliste haiguste korral lonkshaaval 1 klaas päevas. Leesikalehed, kummeliõied, mõlemaid 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja anda lastele mitmesuguste põiehädade korral, sagedase ning valuliku urineerimise puhul 1 supilusikatäis 5 korda päevas. Leesikalehed, kadakamarjad. Võtta 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta 510 minutit tõmmata, jahutada ja juua klaas päevas meestel esineva põie ja eesnäärme hädade korral. Leesikalehed ja petersellilehed. Võtta mõlemaid 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta mõni minut tõmmata ja juua uroloogiliste haiguste korral 1 klaas lonkshaaval päevas. On abi saadud ka uriinipeetuse ja südamepuudulikkuse korral. Linaseemned Väärtuslik loodusand, mida rahvameditsiinis kasutatakse juba ammustest aegadest. Seemneid võetakse 1 supilusikatäis klaasi keeva vee kohta, kupatatakse mõni minut, lastakse jahtuda ja
õhenemist ja verevarustuse vähenemist neis piirkondades. See omakorda kutsub esile vaagnapõhja anatoomilisi muutusi ja kusepõie talitluslikke häireid, mille tagajärjeks võivad olla inkontinentsuse nähud. Pensionieas ja pärast seda esineb inkontinentsust mõlemal sugupoolel võrdselt. Meestel tekitavad põiefunktsiooni häireid eesnäärmehaigused ja operatsioonid. Nii meestel kui naistel sagenevad ajuvereringehäired, mis halvendavad põie normaalset täitumis- ja tühjenemisfunktsiooni. Inkontinentsus on probleemiks, sest nõuab kulutusi mähkmetele, soodustab lamatiste ja põiepõletike teket. Inkontinentsusega haigele põhjustab haigestumine nii sotsiaalseid kui ka psühholoogilisi probleeme. Haige hakkab vältima teiste seltskonda ja uriinilõhna tõttu võivad teised teda vältida. Võib tekkida eraldatus, depressioon ja ka psüühikahäired. Haige võib mitte
Ultraheliuuringuga võib tuvastada loodete arvu ja hinnata raseduse kestust. Samuti on võimalik jälgida loote võimalikke ebamoodustisi, loote kasu ja liigutusi ning südamelööke. Kuseelundite uurimine Ultraheliuuring on kuseelundite sagedaim esmauuring. Ka siin peab kusepõis olema täitunud. Muid ettevalmistusi pole vaja. Ultraheliga võib näha kusepõies sisalduva kuse hulka, põie kuju ja kusepõie seinastruktuuride mõningaid muutusi. Uuring vältab umbes pool tundi, seejärel võib kusepõie tühjendada. Pärast põie tühjendamist võib vaadata, kas sellesse jääb uriini. Kusejuhasid saab eristada ultrahelipildis juhul, kui nad on laienenud. Meestel kontrollitakse eesnäärme kuju ja hinnatakse selle suurust. Ultraheliga püütakse hinnata ka eesnäärme suurenemise iseloomu. Kuseelundite kompuutertomograafiauuring
Kevadel on vaid üks tipmine õis, sügisel mari, mis on sinakasmust ja kirsisuurune. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid või hallikaspruunid. Kuna ussilaka mari on halva maitsega, siis raskeid mürgistusi juhtub haruharva. Kõik taime osad on mürgised, eriti mari ja risoom. Mürk sisaldab GLÜKOSIIDI PARIDIINI. Mürgituse võib saada juba paari marjaga. Põhjustab siis kõhuvalu, oksendamist, iiveldust, kõhulahtisust, peapööritust, uimasust ja peavalu, samuti põie ja soolte kramplike kokkutõmbeid ning silmapupillide ahenemist. Taimes sisalduvad mürgid hävitavad vere punaliblesid ning põhjustavad krampe ja halvatust. Suurema annuse puhul lõpeks söömine krampide ja südame- või hingamislihaste halvatuse tõttu surmaga. Raskemaid mürgistusi on esinenud marjade söömisel. Ravimtaimena kasutatakse teda kopsutuberkuloosi, närvi- ning peavalude, aga ka hingetoru haiguste, bronhiidi ja kõripõletiku ravimiseks. Mürgisuse tõttu on aga taime
Valke normaalselt ei ole, küll aga pisut glükoosi (mitte üle 1,0 mmol / liitris). Vähesel määral võib leiduda uriinis veel tuhandeid teisi aineid. Urineerimishäired Inimese vananemise ja mõningate haigustega kaasnevad urineerimishäired. Kogumishäire esineb siis kui põis pole võimeline uriini kogumise ajal enda sees hoidma. Põielihas on üliaktiivne ja sulgurlihas avaneb normaalselt. Tulemuseks on tihe ja tungiv urineerimine. Tühjendamishäire põie võimetus kogutud uriini täielikult välja viia. Sulgurlihas on pingul või avaneb osaliselt ja takistab põie täieliku tühjendamist. Sellisel juhul jääb märkimisväärne kogus uriini põide Inkontinentsus e. kusepidamatus uriini võib erutuda füüsilise pingutuse, naermise jne ajal. Tihti algab urineerimine juba enne vetsu jõudmist. Teised erituselundkonna osad 5
suitsiidid Liiga suure trauma korral või ka teatud haigustest tingituna võib siiski seljaaju kahjustuda ning põhjustada tõsiseid haigussümptomeid. Haiguse ulatus sõltub otseselt kahjustuse "kõrgusest" ehk sellest, kui kõrgelt (kaela-, rinna- või nimmeosast) on seljaaju vigastatud. Seljaaju kahjustused võib jagada 2 rühma Täielikud kahjustused Puudub kahjustusest all pool täielikult seljaajust lähtuv funktisoon Ei saa liigutada Põie ja soole kontrollimatus Tundlikuse puu Mittetäielikud kahjustused Osa funktsioone säilib Sümptomid ehk avaldumine Autoavarii või muu kaelatrauma puhul on sageli tegemist ägeda läbilõikesündroomiga (täielik kahjustus) ning kahjustuskohast allpool on keha lõtv, puuduvad igasugused refleksid ning tundlikkus. Kui teatud kõrguselt on haaratud seljaaju ülaosa, võib peatuda ka hingamine. Rinnaosa
luid, seega kehaosi. Talitlevad inimese tahte järgi Võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda Väsivad suhteliselt kiiresti 2. Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talitluselt skeletilihastega. Kuid erinevalt neist südamelihased: Talitlevad meie tahtest sõltumata Töötavad automaatselt Töötavad väsimatult pidevalt 3. Silelihased, mis koosnevad silelihasrakkudest, paiknevad näiteks seedekulgla, põie ja veresoonte seintes Talitlevad meie tahtest sõltumata Tõmbuvad kokku aeglaselt Ei väsi nii kiiresti kui skeletilihased Kõõlus on sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastu pidav. Lihased peavad kehaosade liigutamiseks töötama paarikaupa, tehes vastandlikke liigutusi. Kui üks paarin toimivast skeletilihasest tõmbub kokku ja lüheneb, siis teine lõtvub ja pikeneb. Lihased vajavad töötamiseks energiat
Laser Mirell Lattik ja Simona Sulbi Kanepi 2010 · Light (valgus) · Amplification (võimendus) · Stimulated (stimuleeritud) · Emission (levitamine) · Radiation (kiirgus) Mis, Kuidas, Milleks ??? · Laser on (stimuleeritud kiirgusel põhinev) tehisvalgusallikas, mis eristub teistest valgusallikatest, tavavalgustitest sellepoolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja võivad olla ülieredad. · Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. · Objektide mõjutamine laserikiirgusega: intensiivne, koondatud laserikiir võib objekti sulatada, aurustada, pihustada või plasmastada, orgaanilisi aineid koaguleerida või söestada. Objekte mõjutatakse näiteks laserkirurgias, lasertöötluses (lõikamisel, mulgustamisel, keevitamisel), termotuumaenergeetikas (kütuse viimiseks tiheda kuuma plasma seisun...
Erituselundkond Uriiniteke Uriini teke Uriini teke algab neerukehakestes (mõlemas neerus umbes miljon). Neerukehakestes eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained (näiteks glükoos) ning suurem osa veest verre tagasi. Üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega moodustab uriini. Neerudes moodustunud uriin liigub mööda kusejuha kusepõide. Uriini hulk ja koostis Uriini hulk ja koostis sõltuvad toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine väiksem, kuid uriini kontsentratsioon kõrgem kui külmas keskkonnas. Uriini teket soodustavad näiteks soolane toit ning kohv ja õlu. Põiepõletik Kuidas ravida? Kui põletik juba kallal, peaks tegema jalg...
maitse suus vms). Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitseelamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Närvirakkude epileptiline aktiivsus tekib sel juhul piiratud alal ajus. Ulatuslikud hood algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõpevad tugevad hood sügava lühiajalise unega. Ulatuslike krampide puhul võib kaduda kontroll päraku sulgurlihase ja põie tühjendamisfunktsiooni üle ning tekib tahtmatu roojamine ja kusemine.
Tingitud ja tingimatud refleksid 1. Kirjeldada tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (imemise-, neelamise-, aevastamise-, imikul põie tühjenemise refleksid jne.), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. 2. Kuidas on aju tegevus seotud refleksidega? Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus "ärritajale". Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. 3. Milliste meetoditega uuritakse aju tänapäeval? Millist informatsiooni on nende
pro- Enne Prognosis pseudo- Vale Pseudocroup psycho- Vaimu Psychopatus pulmo- Kopsu Pulmologus pyo- Mäda Pyothorax retro- Tagasi Amnesia retrograda semi- Pool Semipermeabilis sub- Allpool Subfebrilis supra- Ülalpool Supraventricularis tachy- Kiire Tachycardia cyst- Põie Cystitis uni- Üks Unilateralis vaso- Veresoonte Vasocontractio -algia Valu Neuralgia -aemia Veri Aenaemia -ectomia Eemaldamine -phobia Hirm Claustrophobia -itis Põletik Meningitis -lysis Lahustamine Thrombolysis -metrum Mõõtmine Thermomethrum -osis Haigus Psychosis -pathia Haigestumine Nephropathia
Vegetatiivne närvisüsteem Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib organismi siseelu füsioloogilisi protsesse e vegetatiivseid fn (seedimine, hingamine, eritamine, kehavedelike tsirkulatsioon jm). Innervatsiooniala on universaalne (siseelundid, süda, vere- ja lümfisooned, näärmed ja siseelundite, veresoonte ja naha silelihased. Tihe seos animaalse närvisüsteemiga. Kõrgemad tsentrid paiknevad peaaju suprasegmentaarse aparaadi osades(formatio reticularis, cerebellum, hypothalamus, thalamus, corpus striatum, cortex cerebri). Jaguneb: 1. Sümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid seljaaju torakulumbaalosas · lühikesed preganglionaarsed osad, pikad postganglionaarsed osad · innervatsiooniala ulatuslikum · kiirendab eluprotsesside kulgu, intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet · erutub adrenaliini toim...
Viljandi Kaare Kool Leesikas e. seapohl Esitlus Herman Karu 7. klass Juhendaja: õp. Janika Siim Viljandi 2014 Sissejuhatus Harilik leesikas, rahvapäraselt tuntumalt seapohl, aga ka tedrepohl, jahumari, liivikas on liivikuil ja nõmmemetsades kasvav 1025 cm kõrgune kuni kahemeetrise läbimõõduga mitmeaastane lehttaimepõõsas. Perekonnanimi tähendab kreeka keeles karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Nimetus "karu viinamari" viitab sellele, et karud söövad meelsasti selle taime vilju. Välimuselt, nii lehtede kui ka marjade poolest, sarnaneb ta teatud määral pohlaga, ehkki nad kuuluvad eri taimesugukondadesse. Leesikas armastab ka pohlast pisut valgusküllasemat kasvukohta. Kasvukoht Leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõ...
seemnerakud e. spermatosoidid, torukeste vahel sidekoes on rakud, mis toodavad meessuguhormoone. Munandimanus (epididymis): väike (ca 5 cm) elund munandi ülapinnal, sees peenike toru (5 m!), milles seemnerakke säilitatakse. Seemnejuha (ductus deferens): ca 50 cm pikkune paksu, lihaselise seinaga toru, suguühte ajal “pumpab” spermatosoidid munandimanusest kusitisse. Abisugunäärmed: a) eesnääre e. prostata – kastanimuna suurune nääre põie alapinnal, ümber mehe kusiti. Toodab nõret, mis lisandub spermale. Haigused (kasvajad jne.) siin võivad sulgeda kusiti! b)Seemnepõiekesed: kaks sgarikulist nääret põie tagaseinal, juhad ühinevad seemnejuhaga, toodab aluselist nõret, mis aitab moodustada spermat ja muudab spermatosoidid liikumisvõimeliseks. c) Sugutisibulanäärmed: kaks hernetera taolist nääret lihaste vahel, nõre puhastab ureetrat. B. Mehe välised suguelundid: suguti ja munandikott
Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium Kaisa Koppel 10 e klass Arseen Referaat 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajalugu.................................................................................................................................... 3 Kokkupuude arseeniga............................................................................................................ 3 2 Ajalugu Sõna arseen on laenatud Pärsia sõnast Zarnikh, mis tähendab ,,kuninga kollast". Sõna laenajateks olid kreeklased, kes selle arsenikon'iks muutsid. Arseeni on teatud ja kasutatud nii Pärsias kui ka mujal juba väga ammustest aegadest. Kuna arseeni sümptomid kattuvad kohati mõne levinud hai...
Kristel Metsla G1L Juhendaja: Tiiu Saava Nõelravi Mis on nõelravi? Nõelravi ehk akupunktuur on Hiina rahvameditsiinist pärit alternatiivmeditsiini meetod, mis püüab patsiendi seisundit parandada, torgates tema kehal teatud punktidesse peenikesi väärismetallist nõelu. Ajalugu Ulatub aastatuhandete taha Huan Ti Nei Ching esimene raamat nõelravi põhiprintsiipidest (206 eKr 220 pKr) Autoriks Kollane Imperaator Huang Ti Aluseks 3 suunda Daoõpetus YangYin'i õpetus Viieelemendi õpetus Meridiaanid Inimese organismil on eriline süsteem, mis ühendab keha ülemist ja alumist osa ning ühendab kõiki "õõnsaid" ja "mitteõõnsaid" elundeid. Eristatakse 12 põhilist meridiaani: 6 Yang meridiaani õõnsad elundid 6 Yin meridiaani mitteõõnsad elundid Haiguste põhjuseks peetakse organismis tekkinud Yang-Yin tasakaaluhäiret- keha Y...
Autoavarii või muu kaelatrauma puhul on sageli tegemist ägeda läbilõikesündroomiga (täielik kahjustus) ning kahjustuskohast allpool on keha lõtv, puuduvad igasugused refleksid ning tundlikkus. Kui teatud kõrguselt on haaratud seljaaju ülaosa, võib peatuda ka hingamine. Rinnaosa kahjustuste puhul on käed tavaliselt terved, probleem esineb vöökohast allapoole. Lisaks liigutuse ja tundlikkuse häirumisele võib esineda ka põie tühjendamise häireid ning pärasoole pidamatust. Teatud närvisüsteemi osade kahjustusel ei suuda inimene enam säilitada vererõhku ega kehatemperatuuri, võivad esineda valud kahjustatud kehapiirkondades. Kogu ägedate sümptomite kompleksi seljaaju kahjustuse korral nimetatakse ka spinaalseks sokiks, mille põhjuslikuks aluseks on turse trauma piirkonnas. Osalise kahjustuse puhul on eelpool nimetatud sümptomid esindatud erinevas mahus ning
(Atchison jt 2007; 330-332; Turner jt 2002; 422) Õe esialgsed prioriteedid on hingamise, vererõhu, südametegevuse ja kehatemperatuuri toetamine, mis võivad olla häiritud sümpaatilise närvisüsteemi kahjustusest. Psühholoogiline toetus on väga oluline seljaaju kahjustusega patsiendile. Patsient teeb läbi keha pildi muutuseid, ja tema tunneb kurbust ja sõltuvana teisest. Õel on suur roll lamatiste tekke ennetamises, soole tegevuse juhtimises, põie tegevuse juhtimises. Seljaaju kahjustusega patsiendid kaebavad tõsised õendusprobleemid peale haigla välja kirjutamist. Õde võib suurt panust anda patsiendi elukvaliteedi parenemisele peale välja kirjutamist haiglast. (Bloemen- Vrencken jt 2003; 896) C5 tetrapleegiaga patsientidel esineb probleeme igapäeva toimingute sooritamisel. Patsient vajab päevas umbes 16 tundi kõrvalabi. Nad vüivad olla suutelised liikuda manuaalselt
Närvisüsteemi anatoomiline ehitus, jaotus, paiknemine, ühik- koosneb närvirakkudes. Võib jagada kaheks osaks. Need on kesknärvisüsteem- koosneb pea- ja seljaajust, ning perifeerne ns (kehaline, vegetatiivne)- koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kns. Ühikuks on neuron. Närvisüsteemi ülesanne- reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt välisKK muutustele. Võtab väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närviraku anatoomiline ehitus- Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult organismi kasvades. Hallain...
võib näha pea kõikides silmaoperatsioone puudutavates teostes terve 18nda sajandi esimese poole. See oli aeg mil oftalmoloogia hakkas arenema eraldi erialana. Scarpa edu raamatute kirjutamisel ja kirurgina andsid talle võimaluse elada head elu, kuid ta kasutas ära sõdu haaramaks võimu ülikooli rektorina 1813. Tema halastamatus kolleegide suhtes, aga polnud parim tee, mida valida. Aastaks 1832 oli ta üksik ja pime ning suri samal aastal põie infektsiooni. Teda austati hiljem tema teoste tõttu, kuid inimesena oli ta vihatud. Tema matustel öeldi sõnad: Scarpa is dead and I should care. He lived like a hog and died like a dog. Ehk tõlkes: Scarpa on surnud ja ma peaksin olema puudutatud. Ta elas kui orikas, ahnitseja ja suri kui koer. Tema assistent kaevas hiljem ta surnukeha hauast välja ning viis sellel läbi detailse lahkamise, mis oli võibolla sobiv punkt tema elule.
Suitsetamine Raili Tiits Ettevõtlus 2012 Raili Tiits 1 Info tubaka kohta On vaid kaks tõsiseltvõetavat põhjust, miks inimesed suitsetavad: 1. sõltuvustekitav nikotiin 2. Kasum tubakataimest on suur Sõltuvus suitsetamisest kui tegevusest. Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub sinu organismi üle 4000 erineva keemilise aine, neist vähemalt 60 on tõestatult vähkitekitavad. Raili Tiits 2 Tubakatooted Suitsetatavad tubakatooted: Suitsuvabad tubakatooted Sigaretid Närimistubakas (beetel, Paberossid nass, pan masala, Sigarid, sigarillod gutkha) Piibutubakas, Nuusktubakas (snuff, vesipiibutubakas snus, nuuska) Bidi ...
1. Inimese koed 1. Epiteelkude: kaitseülesanne. Moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi, kiire jagunemisvõimega, paranevad kiiresti 2. Närvikude: moodustab pea ja seljaaju, koosneb närvirakkudest, mis võtavad vastu impulsse, analüüsivad neid ja juhivad edasi. 3. Lihaskude: moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, organism saab liikuda. Tüübid: Vöötlihaskude- põhiline osa inimese lihastest. Need lihased tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele, väsivad kiiresti. Südamelihaskude- kokkutõmbed toimuvad automaatselt, inimese tahtest olenemata Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, ühe tuumaga rakud, kokkutõmme ei allu inimese tahtele. 4. Sidekude: seob organismi tervikuks, moodustab toese. Tüübid; Rasvkude: paikneb naha all, siseelundite umber. Kaitseb külma eest, tal...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Puuviljad Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus Füüsal 4 Passion 5 Viigimari 6 Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus Puuviljad on ühed kõige toitaineterikkamad viljad terves maailmas. Nad sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid jne. Puuviljad on välimuselt väga värvikirevad ja erisuguste kujudega. Enamasti kasvavad puuviljad soojemates maades ja troopilistes piirkondades. Oma referaadis kirjutan ma füüsalist, passionist ja viigimarjast. Füüsal Füüsali tuntakse meil teise nimega ka juudikirsi all. Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Meil täidab ju...
nad aga alguse juba hulgale uutele mustikataimedele. 2. Mustikas kui ravimtaim Rahvameditsiinis kasutatakse marjade kõrval ka lehti ja varsi nii õitsemise kui ka kogu suve jooksul. Ilmselt on õigem koguda varsi lehti ikkagi suve algul, kui nad on veel noored ja pehmed. Mida enam sügise poole, seda kuivemaks lehed muutuvad. Mustika lehtedest valmistatud teed tarvitatakse seedehäirete, kõhulahtisuse, alahappesusega gastriidi, neeruvaagnapõletiku, põie ja kuseteede, maksa ja kõhunäärmepõletiku puhul. Suvel võiks väikeste karpidega sügavkülma panna purukshõõrutud mustikad ja maasikad, mis värske meega kokku segatud. See on hea kosutususvahend, maitsev pealegi. Mustikas meie metsade üks parimaid marju ja juulikuus võime heades mustikametsades alati marjulisi kohata. Mustikamarjade kasutusvõimalused on väga laiad. Neist võib teha moosi, mahla, kisselli või siis hoopis kompotti. Kõige kasulikumad on aga värsked mustikad.
Talitlevad inimese tahte järgi, Võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda, Väsivad suhteliselt kiiresti Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talitluselt skeletilihastega, kuid erinevalt neist südamelihased Talitlevad meie tahtest sõltumata, Töötavad automaatselt, st tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritusest sõltumata, Töötavad väsimatult pidevalt Silelihased, mis koosnevad silelihasrakkudest, paiknevad näiteks seedekulgla, põie ja veresoonte seintes. Näiteks soolestiku lainelisi liigutusi põhjustavad silelihaste aeglased kokkutõmbed ja lõtvumised. Silelihased Talitlevad meie tahtest sõltumata, Tõmbuvad kokku aeglaselt, Ei väsi nii kiiresti kui skeletilihased 13. Kuidas saavad lihased energiat? Vastus: Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub hapnikku. 14. Treeningu mõju lihastele
Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus Tetraparees nii käte kui jalgade halvatus Paraparees kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste toonust, lihaste jõudlust, lihaste troofikat ja k/p reflekside taset ning võrreldakse teise keh...
PAIDE GÜMNAASIUM RAVIMTAIMED Referaat Edgar Grazer Kairit Wirth Paide 2010 Contents Contents............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 SANGLEPP (Alnus glutinosa)......................................................................................... 4 HARILIK VÕILILL (Taraxacum officinale)........................................................................ 5 HARILIK MUSTIKAS (Vaccinum myrtillus)...................................................................... 6 HUMAL (Humulus lupulus).............................................................................................. 7 HARILIK KUUSK (picea abies)..........................
põiehäiretest või Parkinsoni tõve ravimite kõrvaltoimetest. Parkinsoni tõve korral võib esineda ka mittespetsiifilisi sümptomeid, vahel juba haiguse alguses: väsimust, lõhnatundlikkuse vähenemist, kaalulangust ja valu. Autonoomse närvisüsteemi häiretest on kõige sagedasemad põiehäired: vaevustena võivad esineda öine urineerimine, urineerimise sagenemine, suurenenud urineerimistung, uriinipidamatus ja põie tühjendamisraskus. Vahel võivad põiehäireid põhjustada ka ravimid või muud haigused. Mõnedele inimestele võivad muret teha seksuaalhäired, mis võivad esineda nii noorematel kui vanematel seksuaalakti sooritamise häiretena või vahel ka suurenenud seksuaalsusena. Soolemotoorika on Parkinsoni tõve korral aeglustunud. Mao tühjenemise hilinemine võib kaasa tuua levodopa ravitoime hilinemise. Sage vaevus on kõhukinnisus, mis võib tekkida ka ravimite
olev müeliinikiht nö isoleerimiskiht. Vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea- ja seljaajus · Sümptomid sõltuvad kahjustatud piirkonnast · Kõige sagedasemad algsümpomid on o Nägemishäired- nägemisteravuse langus, o Topeltnägemine o Jäsemite nõrkus o Tasakaaluhäired o Käte värisemine o Tugev pearinglus o Põie ja soole talitushäired · Hiljem avaduvateks sümpomiteks on o Nõrkus o Peapööritus ja iiveldus o Spastilisus ehk lihasjäikus o Valu o Impotentsus o Kuulmiskaotus o Tundehäired o Kõnehäired o Dementsus Skisofreenia · Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted,
Punktid: 1 ja toolilt ära. Võib kasutada abi vajab liigutamisel, nihutamisel mehhaaniliste liikumisvahendite täielikku kõrvalabi. kasutamisel (ratastool) Helena Viies O13 001 KONTINENTS (1 PUNKT) Urineerimise ja (0 PUNKTI) Osaline või täielik defekatsiooni toimingud on põie või soole inkontinentsus Punktid: 0 täielikult enesekontrolli all SÖÖMINE (1 PUNKT) Saab toidu (0 PUNKTI) Vajab osalist või taldrikult suhu ilma abita. Toidu täielikku abi söömisel või vajab Punktid: 1 valmistamine võib toimuda parenteraalset toitmist. kellegi teise poolt. Punktid kokku: 4 Punktisumma 6 = kõrge, hinnatav on iseseisev, sõltumatu
See on sagedamini meeste häda, põhjuseks prostata hüperplaasia, harvem ka eesnäärmevähk või kusiti ahenemine. Naistel võib ülevooluinkontinentsust põhjustada kusepidamatuse raviks tehtud operatsiooni tüsistus või vaagnaelundi allavaje. Üldjuhul urineerib patsient vähesel hulgal, uriini voolutugevus on vähenenud, ei suudeta põit täielikult tühjendada ega tunnetata hästi põie täitumist. Funktsionaalset inkontinentsus - on uriinileke terve kusepõie ja ureetraga isikutel, kellel on piiratud liikumisvõime või kel esineb psüühikahäireid. Seda peetakse tavaliselt puhtaks geriaatriliseks inkontinentsiks, kuna see tüüp esineb peaaegu ainult vanadel inimestel, kes põhiliselt elavad hooldekodus. Mitteteadlik ehk reflektoorne inkontinentsus – on igasuguste eelnevate sensoorsete nähtudeta
Iseseisev töö Surija hooldus-kui inimene enam ei ela Surma tundemärgid Suremine ei ole momentaalne sündmus vaid järg-järguline protsess, mis vältab teatud aja. Peamisteks tunnusteks on südametegevuse ja hingamise lakkamine. Inimese pulss puudub, silmad lõpetavad liikumise ja võivad jääda avatuks, pupillid jäävad suurteks ning kontroll põie- ja pärakulihaste üle kaob. Kaotusega hakkama saamine Iga inimene on erinev ja seetõttu elatakse ka emotsioone erinevalt välja, samuti on ka kaotusvaluga. Peamine on aga see, et tuleks lubada endale valu ja tundeid, isegi kui ise ega teised sellest aru ei saa-tunne nii nagu tunned sina. Tuleb leppida sellega, et sa koged valu ja nii kaua kui sul on vaja kogeda ning mitte võrrelda ennast teistega. Kui on väga raske on võimalik otsida tuge, mitte peita oma kurbust. Räägi oma tunnetest, oma valust, mälestustest ja kogemustest. Kindlast...
Valuaisting on aju reaktsioon mingis kehapiirkonnas aset leidvatele keemilistele ja elektrilistele muutustele. Kui inimene saab haiget, näiteks lööb varba vastu kivi, antakse see Millised on kuseteede infektsioone soodustavad tegurid ja milline on õendustegevus selle korral? Kõige sagedamini põhjustavad kuseteede infektsiooniE. Coli bakterid, mida tavaliselt leidub sooltes. Kui bakterid satuvad kusitisse , saab osa kuseteedest nakkuse (uretriit) neerudesse levimise korral (püelonefriit). Põie puudulik tühjendamine; vähese joomisega kaasnev kuseteede loputus, püsikateeter või tihe katesteerimine, uriini ja väljaheite inkontinentsus; suhkruhaigus; lokaalne külmetumine. ÕENDUSTEGEVUS: piisavalt juua, urineerimisvajadust ei tohi maha suruda, lamajaid aidata sageli istuvasse asendisse, hea hügieen, pats hoida jalad soojas. Mis on aneemia ja millised on selle sümptomid? Aneemia korral on hemoglobiini hulk veres normaalsest madalam
Vasaku kehapoole halvatud/vasaku kehapoole ignoreerimine 8 Tajuhäired Tasakaaluhäired Nägemishäired Käitumislikud ja emotsionaalsed muutused/impulsiivsus Mäluprobleemid- lühiajalise mälu kahjustus Ajataju häired VASAKU AJUPOOLKERA INSULT Parema kehapoole halvatus Kõnehäired, keelst arusaamine Suurenenud ettevaatlikkus Mäluprobleemid Neelamishäired, põie häired- mõlema poole kahjustuse korral. INSULDI RISKITEGURID Vältimatud: Geneetiline pärand? Vanus (mida vanem, üle 80 ) Sugu(naistel menopausiaeg) Välditavad: Suitsetamine 2x Alkoholi liigtarvitamine Stress Suur kehakaal Vähene füüsiline aktiivsus Kõrge vererõhk Suhkrutõbi Südame rütmihäired Suur kolesterooli sisaldus
tugevate ravimite nagu petidiini, omnopooni või diamorfiini süstimine). Vajadusel manustatakse ka antibiootikume ja emaka kokkutõmmet soodustavaid ravimeid. Õmblused eemaldatakse operatsioonihaavalt neljandal või viiendal operatsioonijärgsel päeval ja tavaliselt lubatakse siis ka koju. Kojuminek võib lükkuda hilisemaks lapse seisundi tõttu. Keisrilõike võimalikud tüsistused võivad tekkida nii lõikuse ajal kui ka hiljem. Lõikuse ajal on võimalik põie, soole, või kusejuha vigastus. Selle tüsistuse esinemissagedus on 1 2 juhtumit 1000 keisrilõike kohta. Kõige sagedamateks tüsistusteks on operatsioonihaava põletik ja emakapõletik või kuseteede põletik, mis vajavad antimikrobiaalset ravi ja mõnikord ka pikemat haiglas viibimist. Vähem esineb operatsiooniaegset verekaotust, mis nõuab vere või selle komponentide ülekannet. Haruldaseks tüsistuseks on operatsiooniaegsed naaberorganite
üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitsereflekside keskused. Seljaaju Ühendab kehas toimuva peaajuga ja vastutab tingimatute reflekside eest. 3. Refleksid Refleks - vastus ärritusele, mis tuleb väliskeskkonnast või organismist. Tingimatud refleksid: kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid nt imemine, neelamine, põie ja pärasoole tühjendamine, kaitserefleks, pupillirefleks, aevastamine jne. Tingitud refleksid: kujunevad kogemuste ja õppimise teel elu jooksul: teadmised, oskused, harjumused, kombed ja on seotud kõrgema närvitalitlusega. 4. Sünnieelne areng 1. EOSTUMISPERIOOD 2n alates viljastumise hetkest, ~36h pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema 2. EMBRÜONAALPERIOOD 3n-8n lõpuni kujunevad KNS, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad 3
seemnerakke (muudab liikuvateks). 18. Lahkliha ladina keeles perineum Asukoht reite vahele jäävat piirkonda vaagnaväljapääsu kohal. Nimetage elundid, mis läbivad lahkliha mehel välissuguelundid ja pärak naisel välissuguelundid ja pärak 19. Selgitage mõisted: * Esmasuriin uriin, mis sünteesitakse esmaselt ja millest enamik imendub tagasi verre. Selle eritushulk ööpäevas on 180L * Lõplik (teisene) uriin on see uriin, mis eraldub põie kaudu Selle eritushulk ööpäevas on 11,5L * Diurees kuseeritus * Glükosuuria uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus * Hematuuria vere esinemine uriinis. * Proteiinuuria uriinis esineb valke, mis on tavaliste proovidega leitavad * Nüktuuria sagedane põietühjendus öösel * Polüuuria liigkusesus * Oliguuria vähekusesus
koerad Võrreldes inimestega vananevad koerad ja kassid tohutult kiiresti. Koerte eluiga on praegu märgatavalt pikem kui 10 aastat tagasi. See on tore, aga samas toob vananemine endaga kaasa hulga probleeme, mida loomaomanik ehk ei oskagi esmapilgul ette näha. Koera esimene eluaasta on võrreldav inimese kuueteistkümne eluaastaga. Koeri alates seitsmendast ja kasse kaheksandast eluaastast peetakse vanuriks. Koera vanus inimese vanusega võrreldes. Koera vanus Alla 9kg 9-25kg 25-40kg Üle 40kg 6 40 42 45 49 8 48 51 55 64 10 56 60 66 78 12 64 69 77 93 14 72 78 88 108 16 80 87 99 123 18 88 96 109 Loomade vananemise kiirus sõltub nende tõust, elustiilis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
