Koerad (0)

koerad
Võrreldes inimestega vananevad koerad ja kassid tohutult kiiresti. Koerte eluiga on praegu märgatavalt pikem kui 10 aastat tagasi. See on tore, aga samas toob vananemine endaga kaasa hulga probleeme, mida loomaomanik ehk ei oskagi esmapilgul ette näha. 
Koera esimene eluaasta on võrreldav inimese kuueteistkümne eluaastaga. Koeri alates seitsmendast ja kasse kaheksandast eluaastast peetakse vanuriks.
Koera vanus inimese vanusega võrreldes. 
   
Koera vanus
Alla 9kg
9-25kg
25-40kg
Üle 40kg
6
40
42
45
49
8
48
51
55
64
10
56
60
66
78
12
64
69
77
93
14
72
78
88
108
16
80
87
99
123
18
88
96
109
 
Loomade vananemise kiirus sõltub nende tõust, elustiilist, keskkonnast, kehakaalust, toitumisest, üldisest tervislikust seisundist ning paljudest muudest teguritest. On täheldatud, et suured koerad vananevad kiiremini ja nende eluiga on lühem kui väikest kasvu koertel . 
Loomade vananedes muutub nende keha, hoolimata sellest võivad nad väljast tunduda täiesti terved . Mõned muutused, mis on seotud vananemisega nt. kuulmise ja nägemise kadu pole võimalik ära hoida, kuid ei tasuks unustada, et kuulmise ja nägemise kadu ei pruugi alati olla tingitud vananemisest, see võib olla ka mõne haiguse tagajärg. 
Paljude haiguste varajane avastamine võimaldab looma ravida või pidurdada haiguse kulgu , seepärast peaks vana loomaga käima loomaarsti juures kontrollimas vähemlt kord aastas. Iga-aastasel vaktsineerimisel saab koer alati üle vaadatud (kuulatakse südametööd, vaadatakse üle kõrvad ja hambad, palpeeritakse looma, et avastada kasvajaid). Kui tekib mingisugune kahtlus , saab alati teha lisauuringuid. Vere biokeemiline ja kliiniline uuring ning uriinianalüüs oleks mõistlik teha igale üle 7 aastasele koerale paari aasta tagant ka ilma kaebusteta. See võimaldab avastada mitmeid haigusi enne kui looma enesetunne sellest märku hakkab andma. 
Sagedasemad vanemat looma kimbutavad tervisehädad on: ülekaalulisus, kasvajad , neeru-, maksa- ja südamepuudulikkus, suhkruhaigus , hambaprobleemid, liigesehaigused samuti muutused looma käitumises. 
Vanematel loomadel esineb sagedamini ülekaalulisust kuna on vähenenud nende aktiivsus ja alanenud päevane energiavajadus. Ülekaalulisus soodustab haigestumist suhkruhaigusse, kardiovaskulaar -, respiratoor- ja liigestehaigustesse. 
Ka seedetegevus jääb viletsamaks ning seetõttu on parem sööta vana koera spetsiaalse vana koera toiduga, mis on kiurikkam, et vältida kõhukinnisust. Samuti on sinna lisatud vitamiine ja vähendatud valgu osakaalu . Kes tahab tingimata oma lemmikule kodutoitu anda, pidagu meeles, et liha osakaal toidus peab olema alla 1/3 ja kondid ei sobi vanale koerale üldse, sest tekitavad sageli sooleummistust. Kodutoidule peaks lisama vitamiine, mida saate lemmikloomapoest või veterinaarapteegist. Vitamiinisüstide järgi pole mingit vajadust. Need on sageli üsna valusad ja tekitavad loomale asjatut stressi. 
Hambahooldus on samuti väga oluline. Paljud keskealised ja vanemad koerad kannatavad hambakivi ja sellest tuleneva igemepõletiku käes. Sageli on asi nii hull, et koer lausa lehkab ja hambad loksuvad ning kukuvad suust ära. Hambakivi tuleb eemaldada, hambad lihvida, sageli teha antibakteriaalset ravi ning edaspidi hambaid kas puhastada hambaharja ja pastaga või kasutada spetsiaalset hambakivi teket ärahoidvat kuivtoitu. Hambakivi ja igemepõletik on mitmete tõsiste tervisehäirete põhjustajad. 
Vanad koerad kannatavad ka sageli liigesehaiguste käes. Sageli on siin tegemist pöördumatute protsessidega ja ravimitega saab loomale vaid leevendust mitte aga tervist tagasi tuua. Oluline on koostöös loomaarstiga valida teie loomale sobivas doosis sobiv valuvaigisti (inimeste samalaadsed rohud reeglina ei sobi). Kui koer ei nuta, ei tähenda see sugugi , et ta valu ei kannata. Raskused ülestõusmisel, treppidest kõndimisel, liikumahakkamisel viitavad sellele, et teie loom vajab leevendust oma liigeseprobleemidele. Oluline on ka pidada koera kehakaal kontrolli all, tagada talle piisav ja stabiilne liikumine ning vältida tuleks järsku koormuse muutust. 
Vanade koerte hulgas on üsna palju pimedaid ilma, et omanik seda teaks . Kuna koeral on nägemine üsna teisejärguline haistmise ja kuulmise kõrval, siis saab ta tuttavas ümbruses väga hästi hakkama. Alles võõrasse kohta viies või kodus mööblit ümber paigutades, märkab omanik, et koer jookseb peaga vastu esemeid ja hakkab kahtlustama, et koer on pimedaks jäänud. 
Ka kuulmine nõrgeneb aastatega ja sellega on seletatav , miks koer kes vanasti aiavärava kriiksatuse peale teile vastu jooksis nüüd üllatunult unest üles võpatab, kui olete tema kõrvale jõudnud. 
Käitumuslikud muutused nt: orjentatsioonikadu, vähenenud aktiivsus, une ja ärkveloleku aegade ära vahetamine, mitte kuuletumine jne. 
Aastatega õpivad loomaomanikud oma lemmikut väga põhjalikult tundma, seega loomaga toimunud muutusi tuleks võtta äärmiselt tõsiselt, alati tuleks pidada nõu oma loomaarstiga, sest kõige taga ei pruugi olla vananemine. Vana looma puhul tuleks jälgida tema aktiivsuse taset, söögiisu, vedeliku joomist , urineermist, roojamist, kehakaalu. Arsti poole tuleks pöörduda viivitamatult kui esineb mingeid haiguslikke märke nt. oksendamine , kõhulahtisus, köhimine, aevastamine. 
Vaktsineerimine ja sise- ning välisparasiitide vastane profülaktika on niisama vajalik nii vanale kui noorele koerale. 
Nimekiri sagedamastest vana koera probleemidest , millega loomaarsti poole pöördutakse: 
1. nägemisprobleemid – võib viidata suhkruhaigusele 
2. suurenenud janu – emakapõletik, suhkruhaigus, maksa-, neeru – ja südamehaigused 
3. köha – südamepuudulikkus, kopsuhaigused 
4. isu muutus – hormonaalsed haigused 
5. äkiline kaalumuutus – hormonaalsed haigused, seedeprobleemid, kasvajad 
6. sagenenud või harvenenud urineerimine, veri uriinis – neeru-, põie- ja eesnäärmehaigused 
7. voolus tupest – emakapõletik 
8. uudismoodustised piimanäärmetes või kehal - kasvajad