50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Daniel Sildva
Õppematerjali autor
· Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad nahk, kindlustavad liikuvuse lihased, luud, tagavad toidu seedimise magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid sünteesivad valke · Tsütoplasma täidab raku, seob rakuosad ühtseks tervikuks · Tsütoplasmavõrgustik teised ained sünteesivad · Rakutuum juhib raku elutegevust ja paljunemist · Mitokondrid varustavad energiaga
Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri- toidab, kaitseb. 2) Lihaskude- kokkutõmbumisvõimelised rakud. - Silelihaskude- paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. Rakud on ühe tuumaga. Tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda kokkutõmbunuks, ei väsi kiiresti. Ei allu inimese tahtele. - Vöötlihaskude- koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest. Palju tuumi. Tõmbuvad kiiresti kokku, lõtvuvad inimese tahtele, väsib kiirest. - Südamelihaskude- ainult südames, kokkutõmme ja lõtvumine automaatne. 3) Närvikude koosneb närvirakkudest, lühikesed jätked juhivad erutust rakukehasse sisse, pikad jätked aga välja. Pikad jätked moodustavad närve. Võtavad vastu erutusi,
*Lihased annavad kehale kuju *Osa lihaseid kaitseb siseelundeid, nt kõhulihased *Lihased on vee ja valkude omalaadne tagavara, mida organism hakkab tarvitama nälja korral *Lihased aitavad säilitada khetemperatuuri 19. Kuidas mõjutab treenimine lihaseid? Treenides paraneb lihaste verevarustus, luustik muutub tugevamaks ja skeletilihased suurenevad 20. Lihaste liigid *Skeletilihased e. vöötlihased- nende tähtsaim ülesanne on liigutada luud, need talitlevad inimese tahte järgi, võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda ja väsivad suhteliselt kiiresti *Südamelihased- sarnanevad ehituselt skeletilihastega. Südamelihased talitlevad meie tahtest sõltumata, töötavad automaalselt, töötavad väsimatult, pidevalt *Silelihased- koosnevad silelihasrakkudes. Silelihased talitlevad meie tahtest sõltumatta, tõmbuvad aeglaselt kokku ja ei väsi nii kiiresti kui skeletilihased 21. Millest sõltub lihaste töövõime?
Igal närvirakul on keha, millel on tavaliselt üks pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket. Närvirakkudest väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve. Lihaskoe- mood. kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud ja tänu ellele koele saab organism liikuda. Inimeses on kolmetüüpi lihaskudet. Vöötlihaskude- moodustab skeletilihased. See kude koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, mille rakkudes on palju tuumi. Vöötlihaskude moodustab põhilise osa inimese lihastest. Need lihasrakud tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele ning väsivad kiiresti. Südamelihaskoe- rakud meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke, kuid on omavahel ühendatud. See lihaskude esineb vaid südames. Rakkude kokkutõmbed ning lõtvumised toimuvad automaatselt ja rütmiliselt inimese tahtest olenemata. Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes. Selle rakud on ühe tuumaga. Silelihaskoe rakud
ja kehaõõnsusi katva kihi. Epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, seega paranevad pindmised vigastused kiiresti. Epiteelkoest moodustunud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal) 6. Sidekudedele iseloomulikud tunnused. Erinevad sidekoed, nende ülesanded. Vastus: Seob organi tervikuks ja moodustab toese. Selle koe eripäraks on see, et tal on rohkesti rakuvaheainet. Inimese organismis on seda mitut tüüpi. Rasvkude, luukude, kõhrkude, veri. Rasvkude- seal talletuvad varurasvad, hoiab temperatuuri ja polsterdab mõningaid elundeid. Luukude- täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes ehk luustik. Kõhrkude- täidab tugiülesannet ja see moodustab osa keha toesest. Veri- tal on nii toite- kui ka kaitseülesanne. 7. Lihaskudede tunnused. Erinevate lihaskudede paiknemine ja ülesanded.
*SÜDAMELIHASKOE RAKUD meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke. *NÄRVIKUDE koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. *Mitut eri tüüpi kude moodustavad elundid. Igal elundil on inimkehas kindlad ülesanded. *ELUNDID on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid . *Elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid, moodustavad elundkonna. Näiteks tugi- ja liikumiselundkond, mille moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. *Erinevate elundkondade talitust juhivad ja kontrollivad närvisüsteem ja hormoonid. *HINGAMISELUNDKOND kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. *SEEDEELUNDKONNAS toimub toidu lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine. *ERITUSELUNDKONDA kuuluvad elundid eemaldavad kehast gaasilised,vedelad ja tahked jääkained.
luuüdi on rasvade tagavara. 11. Skelett- ehk luustik, koosneb omavahel seondunud loudest. 12. Liiges- kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. 13. Selgroog- moodustab keha keskse toese, mis koosneb tavaliselt 33 lülist. 14. Kolju- on aju- ja näokolju luud, ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ümbrise ning näokolju loudest on tähtsamad üla- ja alalõualüü. 15. Vöötlihased- ehk skeletilihased, talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning väga kiired. 16. Südamelihased- talitlus ei alla meie tahtele ning need töötavad automaatselt. 17. Silelihased- tõmbuvad kokku aeglaselt ja meie tahtest sõltumata. 5. Tugi- ja liikumiselundkond- kaitseb inimese keha ja võimaldab liikuda. Hingamiselundkond- kindlustab gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda jääkainetest. Seedeelundkond- toidu lõhestamine väiksemateks osadeks ja jääkainete
luuotste vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab liigesekihn. Joonis lk 29 all Lihas lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudes põhjustab kehaosade liigutusi Lihaste ülesanded : 1. liigutavad kehaosi 2. annavad kehale kuju 3. kaitsevad siseelundeid 4. aitavad säilitada kehatemperatuuri 5. vee ja valkude omalaadne tagavara Lihaste liigid: Skeletilihased : organismis on kõige rohkem, talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning väga kiired Südamelihased : sarnanevad ehituselt ja talitluselt skeletilihastega, ei allu meie tahtele, nad töötavad automaatselt, pidevalt ega ei väsi Silelihased : koosnevad silelihasrakkudest, tõmbuvad kokku aeglaselt ja meie tahtest sõltumata Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastandliku toimivate paaridena, kui üks lihastest tõmbub kokku, siis teine lõtvub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid