Antonio Scarpa (0)

Antonio Scarpa
Antonio Scarpa sündis vaeses peres Itaalias Motta di Livenzo linnas 1752. aastal. Ta ei olnud oftalmoloog, kuid kirjutas väga mõjuka raamatu just sellel teemal. Tema hea ladina keele oskus oli võtmeks, et läbida sisseastumiseksamid Padua Ülikoolis olles ise vaid viieteistkümne aastane. Tema õppejõuks sai Giovanni Baptista Morgagni, kelle nimi on ka kae tüübil. Scarpa sai meditsiinilise kraadi üheksateistkümne aastaselt.
Kaks aastat kestnud õppetuuril Euroopas külastas ta Prantsusmaad, Austriat ja Inglismaad. Sellel reisil oli suur tähtsus – kõige suurem kasu oli ilmselt sõlmitud sõprus Austria riigijuhi peakirurgi Alessandro Brambillaga tänu kellele sai Scarpa kutse võtta endale ohjad Pavia Ülikooli anatoomia õppetoolis. Pavia ülikool (asutatud 1361) on üks Euroopa vanimaid ja auväärsemaid ülikoole. Scarpa teened selles ülikoolis töötades olid läbirääkimised riigipeaga, et kõik riigi haiglates surnud inimeste surnukehad toimetataks ülikooli õppevahendeiks ning et õppuritel oleks piisavalt vahendeid (sealhulgas mikroskoope ja muid instrumente ). Need saavutused koos uute ülikooli hoonetega tõid sellesse ülikooli õppureid 2000 ringis tervest Euroopast. Scarpa loengud olid ülimalt populaarsed .
Selles ülikoolis ja Scarpa käe all õppis ka Tartu ülikooli esimene silmapaistev kirurg Johann Christian Moier, kes viis Tartu ülikoolis läbi harjutused nii operatiivkirurgias kui ka silmaoperatsioonides. Moier oli andekas ja virtuoosne kirurg, kes suutis üliõpilastes äratada huvi oftalmoloogia vastu. Moierit võib lugeda Tartu kirurgiakoolkonna loojaks.
Scarpa kirjutatud suur teos oftalmoloogia jaoks oli peamistest silmahaigustest ja see avaldati aasta 1801. Tema huvi silmade vastu oli pärit tema esimesest juhendajalt Morgagnilt, kuid Scarpat ei saa lugeda silma spetsialistiks. Tema teoste populaarsusel oli kindlasti ka seos tema kunstiandega, sest kõikidele oma teostele tegi ta ise ka vapustavalt detailsed ja kvaliteetsed illustratsioonid. Scarpa arvamus kae ravi kohta jäi mõjuma järgmiseks 50 aastaks ning seda võib näha pea kõikides silmaoperatsioone puudutavates teostes terve 18nda sajandi esimese poole. See oli aeg mil oftalmoloogia hakkas arenema eraldi erialana.
Scarpa edu raamatute kirjutamisel ja kirurgina andsid talle võimaluse elada head elu, kuid ta kasutas ära sõdu haaramaks võimu ülikooli rektorina 1813 . Tema halastamatus kolleegide suhtes, aga polnud parim tee, mida valida. Aastaks 1832 oli ta üksik ja pime ning suri samal aastal põie infektsiooni.
Teda austati hiljem tema teoste tõttu, kuid inimesena oli ta vihatud. Tema matustel öeldi sõnad: Scarpa is dead and I should care. He lived like a hog and died like a dog. Ehk tõlkes: Scarpa on surnud ja ma peaksin olema puudutatud. Ta elas kui orikas, ahnitseja ja suri kui koer. Tema assistent kaevas hiljem ta surnukeha hauast välja ning viis sellel läbi detailse lahkamise, mis oli võibolla sobiv punkt tema elule.