Arseen (0)

Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium
Kaisa Koppel
10 e klass
Arseen
Referaat

Sisukord

Sisukord 2
Ajalugu 3
Kokkupuude arseeniga 3

Ajalugu

Sõna arseen on laenatud Pärsia sõnast Zarnikh, mis tähendab „kuninga kollast”. Sõna laenajateks olid kreeklased , kes selle arsenikon’iks muutsid. Arseeni on teatud ja kasutatud nii Pärsias kui ka mujal juba väga ammustest aegadest . Kuna arseeni sümptomid kattuvad kohati mõne levinud haigustega, kasutati seda tihti mõrva otstarbel kuni Marsh ’i testi, tundliku keemilise testi, mis tuvastab arseeni esinemise väga tõhusalt, leiutamiseni. Teine, veidi vähem tundlik, on Reinsch’i test.
Tänu oma tugevusele, diskreetsusele ning laialdasele levikule kõrgklassi seas üksteise mõrvamiseks on arseen troonitud Kuningate Mürgiks ning Mürkide Kuningaks.
Pronksiaja vältel leidus arseeni laialdaselt kõiksugustes pronksisulamites. Üllatuslikult oli sellel sulamitele tugevdav mõju. Arvatakse, et Albertus Magnus oli esimene, kes 1250 . aastal puhtakujulise arseeni elemendina eraldas. 1649 . aastal avaldas Johann Schroeder kaks viisi kuidas puhast arseeni valmistada.
Araabia alkeemik Jabir sai 700. Aasta paiku esimeseks, kes suutis arseentrioksiidi valmistada. Keemilisest ühendist, mis on valge, maitsetu ja lõhnatu, sai ideaalne mürk, mida oli tol ajal võimatu tuvastada. Arseenist sai keskaja üks levinumaid mõrvarelvi, eriti Itaalia kõrgklassi seas. Kuna selle mürgi sümptomid sarnanevad tol ajal laialdaselt levinud kooleraga, jäid salamõrvad tihtipeale tuvastamata. Ühed märkimisväärsemad arseeni-surmad on näiteks Suurbritannia Kuningas George III, Napoleon Bonaparte ning ameeriklasest maadeavastaja Charles Francis Hall.

Kokkupuude arseeniga

Inimesed kohtuvad tavaliselt arseeniga tarbides reostunud vett, õhku või toitu. Ohtlike jäätmekäitlusalade ning looduslike arseenileiukohtade läheduses elamine omab märkimisväärset ohtu ning ilmselt võib saaste eest vastutava persooni või firma kohtusse kaevata. Suuremates kogustes on anorgaaniline arseen surmav , väiksemates kogustes võib see tekitada iiveldust ning oksendamist, punaste ning valgete vereliblede tootmist, südame rütmihäireid, veresoonekahjustusi ning käte ja jalgade „suremist” (torkiv tunne). Pikaajaline väiksemate kogustega kokkupuutumine võib põhjustada nahavärvuse kadumist ja väikeste konnasilmade ning tüügaste ilmnemist jäsemetele ja torsole. Uurimustööd on näidanud, et anorgaaniline arseen võib tõsta kopsu-, naha-, põie-, maksa-, neeru- ja neeruvähi tekkimise võimalust. Õlemaailmsed organisatsioonid on kuulutanud arseeni kantserogeeniks. Nagu ajaloo sektsioonis mainitud , on üheks raskendavaks asjaoluks arseenimürgituse puhul selle tuvastamine kuna sümptomid kattuvad paljude tavaliste haigustega.
4