Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

G. W. Leibniz. Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
G. W. Leibniz . Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal.
Autori põhiväide antud tekstis on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta.
Kuna mitte midagi ei sünni siia ilma küllaldase põhjuseta, siis on vaja küllaldast põhjust, mis ise enam muud põhjust ei vajaks, vaid oleks ise nende põhjuste alge. Selleks põhjuste algeks, põhjuste põhjuseks, nimetatakse Jumalat.
Jumal on loonud kõik oleva. Selleks, et luua, peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Põhjus, mis on lasknud asjadel Jumala kaudu olevaiks saada, laseb neil ka oma olemises ja tegudes temast sõltuda, saades Jumalalt pidevalt seda, mis võimaldab neil mõningat täiuslikkust omandada. Ebatäius tuleneb algupärasest piiratusest.
Jumal on maailma luues valinud parima kõigist võimalikest plaanidest - ühendades suurima mitmekesisuse ja suurima korrapära, ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt,et kõigil oleks võimalik püüelda täiuslikkuse poole. Kuna Leibnizi arvates on Jumal ülim, siis on ka tema loodud maailm meie jaoks parim võimalikest variantidest.
Antud tekstiga üritab autor tõestada, et kõik asjad on saanud ja saavad alguse Jumalast. Ta peab Jumalat kõige loojaks ja me kõik oleme osake temast ning meie kõigi saatus on tema poolt ette määratud. Kui väita, et Jumal on ülim ja loonud parima maailma võimalikest, siis jääb mulle arusaamatuks miks on meie maailmas nii palju ebaõiglust. Kui “tänu” roolijoodikule saab surma teine inimene, siis tekib paratamatult küsimus, kas Jumal ikka on olemas ja kas ta on ikka loonud võimalikult parima maailma?
G-W-Leibniz-Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkairik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kokkuvõte Gottfried Wilhelm Leibniz LOODUSE JA JUMALA-ARMU ALUSED MÕISTUSE PÕHJAL
6
docx

Kokkuvõte Gottfried Wilhelm Leibniz LOODUSE JA JUMALA-ARMU ALUSED MÕISTUSE PÕHJAL

LOODUSE JA JUMALA-ARMU ALUSED MÕISTUSE PÕHJAL Gottfried Wilhelm Leibniz 1) Teksti teema ja autori uurimisprobleem Mis on põhjuse allikas? UP:Mispärast miski on olemas, kui pole eimiskit? 2) Väited *V: Küllaldase algpõhjuse tõttu, /milleks on kõikvõimas Jumal. Sündmused toimuvad et põhjused on . 1) Kindlasti peab lihtsubstantse olema kõikjal, sest lihtsateta ei saaks olla liitseid, ning seetõttu ongi kogu loodus täis elu 2) Monaadi tajumuste ja kehade liikumiste vahel olemas täielik harmoonia, mis vallandavate põhjuste

Kombed
Gottfried Wilhelm Leibniz
1
docx

Gottfried Wilhelm Leibniz

Gottfried Wilhelm Leibniz "Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal" Antud teksti põhiväiteks on: Mitte miski siin ilmas ei sünni ilma küllaldase algpõhjuseta. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii voorust kui ka headust ­ see kõik tuleneb looduslike asjade endi korrapärast, Jumala kehtestatud harmoonia väel. Maailma olemasoluks on vaja küllaldast põhjust, mis enam muud põhjust ei vajaks vaid oleks ise põhjuste alge ­ selleks põhjuseks nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva

Kirjandus
Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal
2
doc

Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal

Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine ­ kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta. Jumala täiusl

Eetika
Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal
2
doc

Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal

Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine ­ kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta. Jumala täiusl

Filosoofia
Looduse ja jumala-armu alused mõistuse põhjal
1
docx

Looduse ja jumala-armu alused mõistuse põhjal

Looduse ja jumala-armu alused mõistuse põhjal Gottfried Wilhelm Leibniz 1.Antud teksti põhiväiteks on: Mitte miski siin ilmas ei sünni ilma küllaldase algpõhjuseta. 2.Maailma olemasoluks on vaja küllaldast põhjust, mis enam muud põhjust ei vajaks vaid oleks ise põhjuste alge ­ selleks põhjuseks nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Et Jumal saaks luua, selleks peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Jumal on ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt, et kõigil oleks võimalik

Filosoofia
Leibniz-Looduse ja jumala-armu alused mõistuse põhjal
3
doc

Leibniz, Looduse ja jumala-armu alused mõistuse põhjal

3. seminar, Leibniz, Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal. Akadeemia 6/1990. Abistavad küsimused Selle seminari põhieesmärgiks on meil tutvuda metafüüsilisele filosoofiale omase stiiliga, mis on küllaltki omapärane. Üritage lugedes kriitiliselt vaadelda, kuidas on põhjenduskäigud üles ehitatud, millised on argumendid, kas autor põhjendab oma eeldusi või ei. Proovige autorile vastu vaieldes konstrueerida filosoofilisi argumente, mitte tõrjuda teda argimõistuse või teaduse kilbi abil. 1.Substantsi ja monaadi mõisted (1-2) 2

Filosoofia
Gottfried Wilhelm Leibniz
9
docx

Gottfried Wilhelm Leibniz

Kuigi Leibnitzi doktriin oli heterodoksne, uskus ta siiralt Jumalasse ja kirjutas kaitsekõne Kolmainsuse õpetusele. Ta astus ägedalt vastu Descartes´i ja Spinoza vaadetele. Ta püüdis edutult leida ühist alust katoliiklikule ja protestantlikule ning hiljem luterlikule ja reformeeritud kirikule nende liitmiseks. Leibnitz uskus jumalikku ettemääratusse. Referaadis tutvustan täpsemalt Gottfried Wilhelm Leibnitzi elulugu, loomingut ja vaateid. ELU JA LOOMING Gottfried Wilhelm Leibniz sündis 1. Juulil 1646 Leipzigis advokaadi ja moraalifilosoofia professori pojana. Juba lapsena paistis ta silma andekuse poolest.Kaheksa-aastaselt valdas ta ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid. Järgnevalt haris ta end mitmes valdkondades. Viieteistkümneaastaselt alustas ta Leipzigi õlikoolis filosoofia-ja juuraõpinguid. 1663.aastal jätkas neid Jenas ja 1666.aastal kaitses õigusteaduse doktori kraadi

Filosoofia
Sissejuhatus filosoofiasse
4
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

silm on loodud eesmärgiga et me näha saaksime ning ta ei saanud juhuslikult kokku saada aineosakeste tasemel. Charles Darwin- Sarnasus kavanduga võib tekkida ka loomuliku valiku tagajärjel. Sellised silmalaadseid aga nägevaid molekulaarseid moodustusi on küll ja küll aga evolutsiooni käigus on välja selekteeritud mitte funktsioneerivad funktsioneerivatest. · ,,eelhäälestuslik" tõestus Darwin- ,,Jumal lõi looduse selliselt, et jumal areneb loodusliku valiku teel." Selleks et orgaaniline elu oleks võimalik, pidi Suure Paugu hetkel olema loodud sellised füüsikalised konstandid, nagu nad täna on. Muidu poleks olnud võimalik molekulaaride teke. · Eksistentsiaalne tõestus Pascal- Paradiisi müüt on parim seletus inimesele inimese loomulikule nostalgiale. (Loomulik nostalgia- loomupärane inimese tung, iha millegi suurema, kõrgema ja ülema järgi (keegi elab igavesti, keegi on absoluutselt võimas.

Sissejuhatus filosoofiasse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun