Mill J-S Vabadusest (1)

Ühiskonna võimu piiridest…
Autori püstitatud küsimused:
Kui kaugele ulatub üksikisiku suveräänne õigus ise enda üle otsustada?
Kust algavad ühiskonna õigused?
Milline osa inimelust peaks kuuluma üksikisikule ja kui suur osa ühiskonnale?
Seminaris: Milline osa elust kuulub üksikisikule ja milline osa kuulub ühiskonnale?
Antud artikli põhiväide on:
Üksikisik võib oma tegudega teisi kahjustada või ebapiisavalt teiste heaoluga arvestada ka siis kui ta seadusega fikseeritud õiguste rikkumiseni ei lähe.
Seminaris:
V1 Kui inimese käitumine puudutab vaid teda ennast, siis ühiskond ei tohiks sekkuda.
V2 Kui tegude tagajärjed kahjustavad teisi, siis tuleb seaduslikult sekkuda.
Põhilised argumendid väite kinnituseks:
Nii pea kui midagi inimese eluviisis kahjustab teiste huve, on ühiskonnal õigus kohut mõista ning asuda arutama küsimust kas üldine heaolu asjasse sekkumisest võidab või ei.
Inimesed on kohustatud üksteist abistama hea halvast eristamisel ning üksteist julgustama seal, kus tuleb valida üks ning hoiduda teisest.
Kuid ühelgi inimesel ega kuitahes suurel inimeste hulgal pole õigust keelata teisel täisealisel inimesel talitada omaenese hüvanguks nii, nagu ta ise tahab.
A1: Täisealisel täie mõistusega inimesel peab olema valikuvabadus.
Inimesele võib esitada või isegi peale suruda kaalutlusi, mis teda otsustamisel abistavad , manitseda teda tugevdama oma tahet; aga lõplikult otsustab tema ise.
Me võime teisi temale eelistada sõbralike teenete osutamisel, ehkki mitte sel juhul, kui need võivad teda muuta paremuse suunas.