50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
77 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
blissike
Õppematerjali autor
Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Probleem: Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus Väited 1. Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Kui mõelda siis peab ka olema. 3. Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. (tulenes sellest, et mõtted ei vasta loomusele) 4. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. (tulenes sellest, et loomus pole küllalt täiuslik siis peab olema selle jaoks keegi kõrgem) Argumendid 1a) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 2a) Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. 2b) Kui ei oleks keha siis on hing ikkagi see, mis ta on. 3a) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu. 3b) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse poolt (Jumal) 4a) Jumalas ei ole midagi, mis oleks ebatäiuslik 4b) Geomeetr
ja selle pärast inimesed kõivadki vanu sissetallatuid teid mööda. Küsimused: Teksti kohta ei jäänud mind mingi konkreetne küsimus vaevama, küll aga tekkis küsimusi autori kui inimese kohta. Peamiselt tema maailmavaate ja iseloomu kohta ning kindlasti otsin Descartese kohta lisainformatsiooni, mis aitaks veel paremini tema väiteid mõista ja argumentidest aru saada. 3) Descartes'i 2. meditatsioon + Arutlus meetodist võrdlus Ainult 2. Meditatsioonis: 1. Toitun, kõnnin, aistin ja mõtlen need tegevused omistasin küll hingele. 2. Meeli ei ole mul üldse; keha, kuju, ulatus, liikumine ja koht on kimäärid. 3. Kas pole olemas kedagi Jumalat või ükskõik mis muu nimi talle anda kes saadab minu sisse needsamad mõtted? Aga miks ma peaksin seda arvama. Mõlemas tekstis: 1. Siiamaani ma ei tunnista midagi muud minus olevat peale vaimu. 2
Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused (Arutlus meetodist) 1. Minu hinnang artikli põhiväited · Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt.. 2. Põhilised argumendid · Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile, et me ka praegusel hetkel ei unele ja võib-olla on kogu meie elu üks suur unelm. · Sellest üldistatult ka järeldus me mõtleme, järelikult oleme. Me võime oma teadvuse eksistentsis nii veendunud olla sellepärast, et me seda eksistentsi selgelt ja distinktselt tunnetame. · Meie ideed või mõisted, kuna nad on
Rene Descartes Arutlus meetodist 1.Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. 2.Me leiame end ümbritsetuna kehaliste asjade maailmast, millel on teatud omadused, ja see näib olevat küllaltki kindel tunnetus, milles üldiselt ei kahelda. Me teame seda enda meelte kaudu seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, kombime. Kuid võib-olla pole ühtegi asja,
Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused I Minu jaoks on kõige sobivamaks stiiliks allajoonimine, kuna see on kõige kiirem ning minu jaoks kõige lihtsam ning arusaadavam meetod. 1a) Tehnikad, mida eelnevalt kasutanud olen, olid allajoonimine, teksti liigitamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine. 1b) Tehnika, mida juurde õppisin, on Hermeutiline ring. Ei teadnud varem, kuidas see käib, ega sellest, et selline asi olemas on. II Väited 1. pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme a) Meeled võivad meid mõnikord petta 2. ma mõtlen, järelikult ma olen
Rene Descartes arutlus meetodist IV osa Antud artikli põhiteemaks on arutleda inimese ja Jumala hinge olemasolu üle, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine. Descartes leiab, kui mõelda, siis järelikult peab ka olemas olema. Sellest lähtuvalt, et ta on olemas, tekkis kohe järgmine probleem kes või mis ta on? Ta võis oletada, et tal pole keha ega üldse mingit maailma ega kohta, kus ta oleks olnud, kuid sellest hoolimata võis ta kindel olla, et ta ise on olemas. Ta mõtles ja kahtles, ta oli substants, kelle olemus sisaldus ainult mõtlemises. Ta ei vajanud selleks ühtegi kohta ega sõltunud ühestki materiaalsest asjast. Descartes leidis, et hing, kes ta oli, oli täiesti erinev kehast ja hinge oli isegi kergem tunnetada kui keha. Kuna Descartes kahtles, siis leidis, et ta pole küllalt täiuslik. Ja kuna tal puudusid mõningad täiuslikkused, siis ei olnud ta ainus eksisteeriv olevus. Seega pidi eksisteerima keegi veel peale tema, keegi täiuslik. Ta leidis, e
Arutlus meetodist Rene Descartes 1) Antud teksti põhiväide: Inimese ja jumala hinge olemasolu. 2) Descartes arvas, et leida tõestus inimese ja jumala hinge olemasolust, tuleb seada kõik kahtluse alla. Tema eesmärk oli leida kõige õigemad tõed, vastused milles ei ole võimalik kahelda, laused kus kahtlused on võimalikult tugevalt välja juuritud.Ta uuris ja mõtiskles inimese olemasolu üle, et kuidas teada ``Mis ma olen ``. Ta selgitas välja täpselt, et keha on vaimust erinev. Tõestamaks enda olemasolu maailmas je enda eksisteerimises, jõudis ta teadmiseni ma mõtlen, järelikult ma olen olemas. Midagi loogilisemat ja enam kergemat ei saakski selles lauses olla. Ta tunnetas, et ta on substants, mille kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises, mis oma oleluseks ei vaja kohta ega sõltu materiaalsetest asjadest. Samuti pööras ta tähelepanu hingele, mille tõttu me oleme ne
Filosoofia vahearvestus I osa- Teksti tõlgendamise tehnikad Olulise allajoonimine See tehnika on ka mulle kõige enam tuntud. See aitab hiljem kiiresti meelde tuletada millest tekst oli, kuna ma ei ole osav diagonaalis lugeja, aitab see mul olulisemad mõtted ja seosed välja tuua. Märkuste tegemist kasutan, aga vähem, nende kahe kombineerimine andis väga hea tulemuse, lisaks olulise märkimisele mõtlesin hoolikamalt läbi pikemad mõtted, et need lühemate märkustena kirja panna, aitas teksti paremini läbi mõtestada. Teksti liigendamine alateemadeks Sellist tehnikat ei ole ma enne kunagi kasutanud ning ei pidanud seda ka väga tulemuslikuks tantud teksti puhul. Mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine Ka seda tehnikat olen enne kasutanud, peamiselt võõrkeelsete tekstide lugemisel, antud teksti lugedes oli sellest samuti kasu, kuna paljud mõtted vajasid mitme kordset lugemist ning ,,lahti harutamist". Lühikokkuvõtte kirjutamine Seda metoodikat olen ma isiklikult
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid