50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
97 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
huntliba
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Rene Descartes`i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" raamat ilmus esimest korda 1641. aastal. Selles referaadis on kasutatud kolme osa esimest, teist ja kuuendat meditatsiooni. Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel
Kõik õpiobjektis käsitletud tehnikad olid mulle tuttavad v.a. teksti liigendamine alateemadeks, see oli mulle uus, kuid hetkel tundus, et ka kõige ebamugavam ja kõige vähem kasulikum. Pärja Bärg Maakorralduse magister I Filosoofia vahearvestus II osa- Struktureeritud kriitiline kokkuvõte 1. Põhiväide: ,,Ma mõtlen järelikult olen" · Ja ma märkasin, et selles lauses: ma mõtlen, järelikult ma olen - on veenvat tõde ainult niipalju, et ma väga selgesti näen, et kui mõtelda, siis peab ka olema · Kuid kohe seepeale panin tähele, et sel ajal, kui ma nii tahtsin mõtelda, et kõik on väär, oli paratamatult tarvilik, et mina, kes seda mõtlesin, ka
Olles kas siis unes või ärkvel on kaks pluss kolm ikka viis. Need nii ilmsed tõed satuvad siin kahtluse alla. Ka kõikvõimas Jumal on vaid paha vaim kes kõige üle valitseb. Kõik mida tunnen- näen on ekslik ja ei ole ilmsi. Selline ettevõtmine kõike kahtlustada viib selleni, et keegi kes arvab, et ta magab kardab, et teda äratatakse. Ja nii on ka autor seda meelt, et antud ettevõtmine on vaevaline, langedes tagasi vanade harjumuste juurde. II meditatsioon Mõeldes eelneva meditatsiooni peale ja jätkates seda sama teemat on autor ikka arvamusel, et kõik mida ta näeb on võlts. Tõde on see, et mitte miski pole kindlalt teada. Samas, kui on keegi kes mind pidevalt ja sihikindlalt eksitab, siis pean olemas olema ka mina on autor arvanud. Ehk siis inimene kel on keha, kes toitub, kõnnib, aistib ja mõtleb. Kui aga ka see on kõik väljamõeldis jääb üle vaid mõtlemine. Kujutlemine mõtlemises aga peaks samuti tõene olema, kui kujutlusvõime ise moodustab osa mõtlemisest
Descartes'i ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" René Descartes oli prantsuse matemaatik, loodusteadlane ja filosoof, kes oli 17. sajandi ratsionalismi loojaks. Tema teos ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" on üks kuulsamaid filosoofilisi teoseid. Esimeses meditatsioonis arutleb ta selle üle, millistes arvamustes on võimalik kahelda; teine meditatsioon keskendub inimvaimu loomusele ning kuuendas meditatsioonis räägitakse materiaalsete asjade olemasolust ning vaimu ja keha seosest ja erinevustest. Descartes usub, et kui tahta teaduses midagi korda saata, tuleb kõik olemasolev enne maatasa teha. Seega alustab ta puhtalt lehelt. Ta leiab, et kuigi kõik, mida ta senini on tõeseks pidanud, on saadud meelte kaudu, võivad meeled meid vahel petta asjade puhul, mis on väga väikesed või meist kaugel. Pette näiteks toob ta une. Kuid on ka selliseid meeltest tulenevaid asju, milles ei saa mitte mingil juhul kahelda, need on tõelised. As
Descartes Descartes väidab, et me saame oma meeltelt tihti petta, on palju kaheldavat ja ebausaldusväärset, mida meeled meieni vahendavad. Küll aga on ka selliseid asju, mis on võetud meeltest ning milles ei saa kahelda, näiteks sellised põhialused, et mina loen praegu seda teksti, või istun siin toolil. Need on esmapilgul iseenesest mõistetavad põhitõed, kuid samamoodi need muutuvad kaheldavaks, kui me kogeme seda unes. Kunagi ei saa kindlate tunnuste järgi ärkvelolekut eristada unest ning kui me näeme unes seda, et me istume ja loeme seda kirjutist, osutub see ebatõeseks kuna tegelikkuses me magame linade vahel. Descartes esimesed meditatsioonis seab kahtluse alla kõik arvamused, mis koosnevad kokku paljudest lihtsatest ja üldistest tõestest arusaamadest. Ehk siis need lihtsad ja üldised arvamused on kõige aluseks ning neis ei saa kahelda. Nii näiteks ei saa kahelda aritmeetikas ja geomeetrias, sest need koosnevad
läbitungimatus pimeduses. "AKADEEMIA" 8/1996, lk 1642-1665 Tõ1kinud Marju Lepajõe TEINE MEDITATSIOON Inimvaimu loomusest: et ta on tuntum1 kui keha Sattusin eilse meditatsiooni peale2 sedavõrd suurtesse kahtlustesse, et ma ei suuda neid enam unustada, ometi ei näe ka, kuidas neile lahendust leida; otsekui oleksin ootamatult langenud sügavasse veekeerisesse ja nii segaduses, et ei suuda jalga põhja panna ega mitte ka pinnale välja ujuda. Üritan siiski ja püüan uuesti minna sama teed mis eilegi seega jättes kõrvale kõik, mis vähimalgi määral kahelda laseb, täpsele nii, nagu oleksin teada saanud, [1642] et see on üldse vale;
Filosoofia vahearvestus I osa 1a) Eelnevalt olen pidevalt kasutanud olulisema allajoonimist ja lühikokkuvõtte kirjutamist. See aitab mul kiirelt vajaliku info ülesse otsida. Olen ka teisi meetodeid kasutanud, kuid nendest kõige rohkem sobisid mulle olulisema allajoonimine ja lühikokkuvõtte kirjutamine. 1b) Hermeneutiline ring on minu jaoks uus. Pole seda kunagi kasutanud. Loen harva mitu korda teksti läbi, pigem enne aeglaselt ja mõttega. II osa 2) 1. Väide ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on kindel, sest isegi selles väites kahtlemine tõestab selle väite tõesust. 2. Väites ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on vähe informatsiooni ja seegi info on brutaalselt lihtsustatud. 3. Kahtlemine tähendab seda, et ei olda täiuslik. Kui ollakse täiuslik, siis teatakse kindlalt. Kaheldakse asjades, mida ei tunnetata. 4. Kui inimene teab, et ta pole täiuslik, siis ta võrdleb end kellegag
alustada teadmiste ülesehitamise päris nullist. Kas ma olen olemas? Millisel kujul ma eksisteerin? Kas see mida ma näen, kuulen ja tunnen, on tegelikkus või kõigest meelepete? Kas need samad meeled ja mõistus, mis on võimeline meile unes kujutama ükskõik mida ja looma ka tunde, et see kõik on tõelisus, võib seda teha ka näiteks ärkvel olles? Koguaeg? Need on peamised küsimused, mida Descartes endalt küsis ja millele asus vastust otsima. Descartes alustas oma meditatsiooni täiesti algusest. Iseendast. Jättes kõrvale kõik muu, kõik teadaoleva, selleks et oleks võimalik mõista enda olemust ja võimalik loogiliselt ning selgelt asuda oma mõttemaailma uuesti üles ehitama. Descartes alustas selles, et seadis kahtluse alla oma mõistuse ja selle, mida see talle ütles, milliseid tundmusi tekitas. Me oleme saanud kõik, mida senini pidanud tõeseks, kas oma meeltest või meelte kaudu, samas aga oleme nii mõnigi kord taibanud, et meeled võivad meid ka petta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid