50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
youzee88
Õppematerjali autor
- Pääsukeste ilmumine enne jüripäeva kuulutab head aastat. - Lehekuu vihm puistab kulda põllule. - Tuulise mai järgi tuleb vaikne suvi. - Külm lehe- ja märg jaanikuu täidavad keldrid ja aidad laeni. - Soe aprill, vilu mai ja niiske juuni tõotavad viljarikast aastat. - Jaanipäeva vihm toob märja lõikusaja. - On juuni esimene pool kuum ja põuane, siis on teine pool ja osa juulitki vilu ja vihmane. - Lõpetab kägu kukkumise enne jaani, tuleb talv varakult; kui pärast jaani, siis hilja. - On juuli algus põuane, siis lõpp vihmane. - Soe ja kuiv juuli külm ja selge jaanuar, vilu ja vihmane juuli soe ja sajune jaanuar. - Kõige tugevamad äikesed esinevad juuli lõpus. - Põhjatuuled ja udused ilmad augustis tähendavad sooja ja kuiva septembrit. - Kui august tuuline, siis sügis lühike ja talve esimene pool käre. - Kui augustis palju äikest, siis talve teisel poolel palju tuisku.
Kutsub kell, ja algab tund. Tuisune õhtu Öö läheneb. Me väikeveli veel istub tares ja ei maga, ta kuulab iga häält ja heli, mis kostab õuest akna taga. Säält kostab tuule laul ja vile, torm vastu akent tuiskab lume, lööb lakaluugi ripakile, ning korstnas vingub ulung tume. Vastlasõit Ruudi tõmbas mütsi pähe, ruttas õue kelguga, aga häda: lund on vähe. Kuidas saab nüüd liuelda? Vastlasõitu tarvis teha, roniks hangeseinale. -- Talv on soe, et võta reha, mine metsa heinale! Ruudi rongis keldrilaele õnneliku mõttega: istus libedale paele, liugles alla rõõmuga. Lumelell Ma teen täna lumelelle, kauni kübaraga pääs; voolin vahva vastlavelle, kepiks luuavars tal käes. Silmakulmud lepaurvast, kasekäsnast ninaluu, habeme teen rabaturbast, porgandist saab pruntis suu. Kuusekäbist kuuenööbid, püksipannal pihlakaist, kaeraõlest käisevöödid, uurikett on ubinaist. Mis sa, veli, arvad sellest,
Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosfäär maad ümbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal
Pilet nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt teguritest. Negatiivne bilanss aasta lõikes on aladel, kus aluspind on aastaringselt kaetud lume või jääga (Gröönimaa, Antarktika jne). Suurim on ta ekvaatoril. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Kiirgusbilanss läheb positiivseks mõni aeg pärast päikese tõusu ja läheb tagasi negatiivseks mõni aeg enne päikese loojandut. Maapinnale langevad kiirgused: 1. päikese otsekiirgus 2. hajukiirgus 3. atmosfääri vastukiirgus Maapinnalt lahkuvad kiirgused: 1. aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus 2. maakiirgus 3. tagasipeegeldunud pikalaineline
Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine. Tsüklonite vahe olev antitsüklon on väiksem, lühiajalisem. Tsüklonite seeriat lõpetav antitsüklon on suur, võib kesta nädal või kaks. Suvel toob Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud kaasa sooja ilma ja vähese pilvituse. Keskosas on nõrgad tuuled, äärtes tugevamad. Päeval tuulehood, mis ööseks vaibuvad. Võib esineda energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S’ + D + EA + Rk + EM – (1- δ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see äikest. Talvel on vähese pilvitusega, pakasene ilm või pilves ilm kiht- või rünkpilvisusega. Antitsüklonis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (man
Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S' + D + EA + Rk + EM (1- ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatiivne enne päikeseloojangu
Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ........................................................................................ 25
tava. See akt oli nähtavasti läbinisti lubaduslik, sümboolne ja puhtsõnaline, tegelikku kinkimist ei toimunud. Nende mõistuvormelite hulgas on kümmekond sellist, kus on kasutatud mõistatustest laenatud kujundeid. Enamasti viitasid need mõistukõned küll pigem nooriku eesseisvaile hooltele ja muredele, nt. lapsehoidmisele ja hällile (kuivamaa laev), põrandapühkimisele (lammas, keda iga päev kolm korda niidetakse) või ahjule, mis nõuab kütmist (kui suvi, siis külm, kui talv, siis soe), kuid sümboolsete kingituste hulgas tuleb ette ka loomi, nt. kana (see, mis tagurpidi äestab), kukk (kuldtäkk, hõbelakk, särjesapist saba), kass (siidikera, niidikera), lammas (heinamaa, mis neli korda niita annab). Mõistatamine pole olnud alati lihtsalt meelelahutusmäng, vaid ka võistlusmäng, vaimne duell. Ka mõistatusjuttudes oli lahendaja jaoks ikka midagi tõsist kaalul. Häid äraarvajaid on tegelikkuseski hinnatud ja premeeritud, halbu karistatud ja pilgatud
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid