Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaldakivimite retsensioon (0)

1 Hindamata
Punktid
Sügis - Värvikirev metsatukk, langevad tammelehed ja mädahõng - sügiselised luuletused
Mare Ikojani fotonäitus “Kaldakivimid”
Läksime ühel kolmapäeval pärast kooli Eesti Rahvusraamatukokku näitusele “Kaldakivimid”. Eelnevalt olime ka paarilt tuttavalt kuulnud , et tegemist on väga kaunite fotodega, mida tasuks kindlasti vaatama minna. Jõudes sinna sattusime me ka kontserdile. Kontserd oli Noorte Meistrite Akadeemia õpilaste poolt esitatud, “ Kammermuusika pooltund”, mis toimub kord kuus igal kolmapäeval. Sel kolmapäeval toimus Rein Roosi löökpilliklassi kontsert “Marimbafoonia vol. 4”. Esitamisele tulid ka selliste tuntute heliloojate looming nagu J.S. Bach , M. Schmidt , E.Glennie. Tore oli seal muusika saatel pilte vaadata, sest see muutis õhkkonna veelgi mõnusamaks. Pildid olid raamatukogu fuajee seinale riputatud, kahte ritta . Fotod olid kõik kividest, täpsemini öeldes kaldakivimitest Pirita rannas. Kunstnik ise on informatsiooniks teadetetahvlile kirjutanud, et pildid tegi ta oma fotoobjektiiviga hommikustest jalutuskäikudest Pirita rannas. Mare Ikojan on Tartu Kunstikooli lõpetanud kunstnik ning looduspiltidega on ta tegelema hakanud viimastel aastatel. Peale kaldakivimite on ta korraldanud ka näituse maastikufotodest 2008. aastal.
Pildid olid tõeliselt kaunid , silm jäi päris pikalt peale. Alguses tekkis küsimus, et kas need ikka on fotod või on tegemist maalidega. Esile olid tulnud kenasti looduses leiduvad puhtad värvid, roheliste vetikate all olevate kivimite värvus, samuti kivimite ebatasane pind, kivimid kaugelt vaadatuna mererannas, kivid rannaääres rannataimesitkuga kaetuna.
Pildid merest on alati inimestele toonud rahuliku meeleolu, nüüd olen veendunud selles, et ka pildid kividest võivad seda luua.
Mulle endale meeldis foto, kus oli suhteliselt madalas vees seisev suur kivi. Kivi ees seisis valge paat . Samuti märkimist vääriks pilt, kus kunstnik on suutnud jäädvustada pildi, kus kivi peal oleks kui inimese kuju. Endale meeldisid kõige rohkem kivid vees, vetikate ja muu meretaimestikuga kaetuna. Need olid ka näituse kõige esimesed pildid. Neist fotodest ei olnud esialgu üldse lihtne välja lugeda, mida kujutatakse, kuid terasemalt jälgides olid vetikate all näha kivimeid.
Mulle meeldis see näitus, sest olen ka ise taaskord leidnud oma tee maalimise juurde. Selle näituse külastamine andis mulle päris palju inspiratsiooni, mida oma tulevastel joonistustel kujutada. Ainukene asi, mis mind häiris oli see, et kunstnik ei olnud ühelegi pildile lisanud nime või teksti, kuidas antud pilt sündis, mis aastal või ajahetkel see oli jäädvustatud. Olin meeldivalt üllatunud ka selle üle, et tasuta näitustel pakutakse samuti väga häid asju.
Soovitan kõigil seda vaatama minna, sest avatuks jääb näitus Rahvusraamatukogus kuni 27. oktoobrini. Näitus on olnud seal juba 13. oktoobrist alates.
  • Tooksin ka mõned mõtted välja kuulsalt maastikufotograafilt Terry Hope:
...suurepärased fotod sünnivad ainulaadsete tingimuste ja maagilise valguse kombinatsioonidest.
...kaamera on fotograafi jaoks üks töövahenditest, nagu pintsel maalikunstnikule.
...kunsti loomine jääb ikka kunstiku, mitte tema töövahendi ülesandeks.
...huvitav on olla juhtunu tunnistaja ja jäädvustada midagi, mis ei pruugi enam kunagi sarnasel viisil aset leida.
...päikesetõus võib olla väga tänuväärne aeg rannafotodele. Päikeseloojanguid tulevad paljud vaatama, kuid vaid vähesed ärkavad nii vara, et nautida päevatõuse.
...maastiku fotograafil peab jaguma kannatust, et millegi erilise toimumine ära oodata.
...kõik sõltub valgusest ja aastaajast, sest fotograaf maalib valgusega.
...looduse nägemise oskus aitab inimesel kasvatada endas ka hingevalgust.
...me oleme kõik siin maailmas külalised, tulnud vaid hetkeks. Nautigem siis looduse poolt loodut.
...maastikufotograafias ei tohi alahinnata vedamise rolli, mida rohkem aega väljas veedad , seda rohkem kipub vedama.
... fotograafia on võimalus nähtut edasi anda neile, kes kohal ei viibi.
Kaldakivimite retsensioon #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mustikakakass Õppematerjali autor
Põhajlik ülevaade kaldakivimite retsensioonist, millel sai käidud sügisel Tallinna Rahvusraamatukogus. Fotonäitus, pildid kivimitest.

Sarnased õppematerjalid

Ann Jõerase näitus   Ruhnu radadel
1
odt

Ann Jõerase näitus ''Ruhnu radadel''

Näituse retsensioon Käisin Kuressaare Raegaleriis vaatamas Ann Jõerase näitust Ruhnu radadel, mis on avatud kaheksandast septemberist kungi kaheksanda oktoobrini. Seda näitust toetab Eesti Kunstnike Liit. Lähemalt aurotist: T lõpetas 1966ndal Kunstiinstituudi, pärast seda suunati ta kirjastusse ,,Eesti Raamat". Pärast seda on ta ka töödanud Eesti Televisioonis kunstikuna, juhendajana Kunstiinstituudi ettevalmistuskursusel ning ühel suvel õpetajana laste suvelaagris. Kunstnike liitu võeti ta vastu 1972. aastal. 1969ndal aastal ostis ta maja Ruhnu, kus ta on vabakutseline kunstnik. Sellest tuleb ka tema näituse pealkiri: ,,Ruhnu radadel". Näitus oli minu meelest väga kena, mulle meeldisid väga paljud pildid. Minule väga meeldib kui autorid kujutavad oma piltidel merd, see on väga kaunis ja eriline minu jaoks. Autor oli väga palju kujutanud enda piltidel merd ja see kindlasti üks põhjus miks mulle see näitus väga meel

Kunstiajalugu
KUNSTI RETSENTSIOON
1
odt

KUNSTI RETSENTSIOON

Retsentsioon Käisin 15. veebruaril Saaremaa kunstistuudio kunstigaleriis, Erakunstikool ''Annes'', vaatamas moe-ja disainiosakonna kompositsiooniõpetaja Anu Hindi näitust pealkirjaga AEG MAHA III osa. Autor on 49-aastane naine, kes on lõpetanud ERKI moeeriala ja EKA õpetajakoolutse magistriõppe. Enamasti on ta töötanud tekstiilikunstnikuna, kui hetkel töötab EKAS's moe ja disainiosakonna I kursuse vormi ja kompositsiooniõpetajana. Tegu oli Hindi näituse kolmanda osaga, kus kujutatakse omavalmistatud moefotosid ja ehteid. Iga järgneva näitus on autori poolt omandanud uue välimuse. Seekord lisandusid rahvuslike ornamentide ja käsititsi punutud paeltega tekstiililised ehted. Hint intepreteerib Wiiralti teemal, pakkudes ehtena trükitud ja stiliseertud gradmente vasegravüürist ''Põrgu''. AEG MAGA III osas on mustvalgete fotode objektiks ataljee AH disaini valminud autorimudelid, mille vaheluduvatest

Kunst
Loodusloomuuseumi külastus
3
doc

Loodusloomuuseumi külastus

TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT LOODUSTEADUSTE OSAKOND Sirli Tooming Eesti Loodusloo muuseumi külastus Essee. Maateaduste alused Õppegrupp: LB-1 Lektor: Jaan Jõgi Tallinn 2009 Ühel külmal ja lumisel novembrikuu kolmapäeval seadsin oma sammud vanalinna, et külastada Eesti Loodusmuuseumit. Kohale jõudnud, märkasin, et parasjagu valmistutakse uue näituse avamiseks nii, et mul oli võimalus olla esimeste seas kes näeb näitust ,,Eesti kalad". Alustasin oma ringkäiku esimeselt korruselt ,,Eesti geoloogia" väljapanekuga. See näitus toob ilusti välja osa meie planeedi kujunemisest ja ajaloost. Ning samuti tutvustab Eesti geoloogilist ehitust ja maavarasid. Teisel korrusel alustasin ,,Maailma loomastik" näitusest. Kuigi väga pisike, oli väga oskuslikult väl

Bioloogia
Talv eesti maalikunstis
3
doc

Talv eesti maalikunstis

Talv eesti maalikunstis. ,,Jõulu- ja nääriaeg ­ pere on koos, ehted ja pidulaud, käbid ja kuuseokkad, küünlad ja kingipaberi krabin. Pildid. Mitte ainult fotod albumist või pühadekaardid, vaid ka mälestuskillud." Need võõrad mõtted-mõtisklused tundusid nii armsad ja sobivad, et ei raatsinud paberile panemata jätta. Talvine maastik seostub meie inimeste teadvuses lahutamatult ikka jõuluajaga. On ju rõhuv halli talvepäeva hämarus, hing ihkab valgust ja veidi sära. Värvilisi aastaaegu on kindlasti rohkem maalitud, aga paljude kunstnike loomingus on just talvel oluline koht ­ eks see ole ka väike väljakutse, valget on raske maalida. Ja jõulud on valged ja värvilised. Novembris avas Tartu kunstimuuseum talveteemaliste maalide näituse ,,Talvevalgus". Detsembris kaunistasid fragmendid maalidest Tartu Raekoja akendel avanevat advendikalendrit. Igal õhtul avati üks aken, jutustati maali lugu ja siis... näitusele, mis vii

Kategoriseerimata
Näituse retsensioon-Iseolemise tahe
2
doc

Näituse retsensioon "Iseolemise tahe"

Näituse retsensioon Külastasin näitust ,,ISEOLEMISE TAHE. 90 aastat Eesti Vabariiki" Eesti Ajaloomuuseumis, mille kontseptsiooni autor on Mariann Raisma ja peakuraator Ivar Leimus. Näitus oli jagatud nelja teemablokki ­ Võim ja valitsus, Vaimu jõud, Võitlus ja Vastupanu ning Hea elu. Eksponeeriti ohtralt fotosid, filmikaadreid, unikaalseid esemeid, audioklippe, ajaloolisi materjale ja interaktiivseid detaile. Esimesel silmapaistval fotol kujutati Vabadussõja ajal toimunud punase terrori ohvreid Rakveres. Nähes pilti, jäin ma mitmeks minutiks eksponeeritavat silmitsema. Foto oli väga liigutav, kuid samas ka õõvastav ­ kõigepealt haarasid mu pilgu valge lume peal lebavad eestlased, kes olid punaste poolt teise ilma saadetud, seejärel märkasin ka ümber nende seisvaid ja leinavaid ellujäänuid. Jäädvustus tekitas minus väga segaseid ja erinevaid emotsioone. Esimeseks emotsiooniks oli viha, mis tekkis mõrvarite vastu, teiseks aga kurbus, mis tekkis kaastundest h

Kunstiajalugu
Ado Lill – Tüdruk-naine
2
docx

Ado Lill – Tüdruk, naine

Ado Lill ­ Tüdruk, naine Selles näituses on välja pandud 18 tööd, millel on kujutatud naisfiguurt erinevates poosides. Pildid on aastatest 2006-2009. Näituse tutuvustes on kirjutatud, et tema looming ei ole surnud või seiskunud. Pigem alles algab see sealt, kus sõnad on lausutud. Ja liigub tagasi mingi algse, ürgse ja neitsiliku oleku suunas, kus kõik on alles ütlemata. Lill on eelkõige süütuseotsija ­ mis teeb temast ühtlasi vastuvoolu ujuja, sest kaasaeg taotleb kõiges pigem suuremat kogemust, laialdasemat teadlikkust, kõrgemat pädevust, sügavamat rikutust. Ado Lille tööde puhul räägitakse nii muuhulgas, aga samas ilmtingimata erootikast. Ado Lillel on Teise maailmasõja järgse eesti modernismi arenguloos kaalukas positsioon. Maalides ei huvita Lille niivõrd ruumi konstrueerimine, kuivõrd värvide omavahelistest suhetest kujunev intriig, mida võiks nimetada rütmiks. Värv on kõik, värvi on Lill ruumile alati eelistanud, hoolimata selles

Kultuur



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun