Aega läinud teenima noormehelt ei võetud ainult võimalus valida, vaid võeti ka tema lapselt lapsepõlve mälestused koos isaga. Arusaadav on, et iga enesest lugupidav noormees läheb aega teenima, kuid tal peaks olema õigus valida, kuna ja kuhu. Tuleks leida kompromiss riigi ja tulevaste ajateenijate vahel. Me oleme planeedi kõige targemad isendid, meil kõigil peaks olema õigus valida ja luua enda tulevik ise. Pole õige, et otsustajaks võib olla inimene, kellel on võim. Meie ühiskonnas on kahjuks sajandeid otsustajate rollis olnud võimukad inimesed, kes panevad paika paljude saatuse. Öeldakse, et lootus sureb viimasena. Loodame meiegi, et selline pilt meie ühiskonnast kaob ja asendub pildiga, kus igaüks on oma tuleviku sepp. Merit Terras 12b
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ADIDAS VERSUS NIKE ANALÜÜS Situatsioonülesanne Õppejõud: Mõdriku 2016 ADIDAS VERSUS NIKE ANALÜÜS Adidase turuosa vähenemist põhjustasid väga pinnapealsed ostsustused. Ilmselgelt 1970-ndatel oli otsustajaks üks isik või siis pisut enam ja kõik tehti selle järgi, mida nemad ütlesid. Adidas valmistas ainult võistlussportlastele mõeldud varustust, mis on küllaldki väike osa kogu võimlikust turust. Üks suurim viga sellel ajal oligi liiga kitsalt mõtlemine. Näha oli, et inimesed tahtsid niisama spordijalanõudega käia ja samuti ka sörkjooksu harrastada. Adidas ei teinud inimeste soovidest absoluutselt välja. Eiras potentsiaalseid uusi kliente ja turuosa
Teatud juhtudel võib vanglakaristus olla halvemaks variandiks kui tingimisi vangistus. Seda näiteks juhul, kui inimesel on töökoht ja perekondlikud sidemed, mida võimaldatakse seeläbi säilitada, mis on retsidiivsuse vähendamiseks väga oluline. Tingimisi vangistus võib olla mõnes mõttes ka karmim kui tavaline vangistus, sest tähendab inimesele paljusid piiranguid ja kohustusi. Ei tohi ka unustada, et kohtunik olla on raske ja vastutusrikas, sest just tema on otsustajaks sellele, kuidas jõuaks kurjategijani teenitud karistus aga samas ta ka õpiks enda tehtud vigadest. Kuni 2013 aastani riigikohtu esimees Märt Rask on öelnud, et alati pole vaja ja pole ka otstarbekas inimest kasvatamiseks vangi panna, sest karistus põhiolemuselt peab kokku langema õiglustundega. Seda kinnitavad ka mõned kaasaegsed uuringud, et vanglakaristus ei ole korduvkuritegevuse vähendamiseks parim lahendus. Rask tunnistas ka seda, et on pikk tee
saavuta häälte enamust, siis hakkab kõik algusest peale uute kandidaatidega. Viimased Eesti presidendi valimised just nii läksid. Ehk Riigikogu ei jõudnud otsusele ning seetõttu tuli kokku kutsuda valimiskogu. Presidendiks sai inimene kellest varem ei mainitud midagi ning üldiselt olid valimised lihtsale kõrvalt vaatajale väga segased. Leian, et presidendile võiks siiski jääda esinduslik roll ning seetöttu on hea, et otsustajaks on parlament, sest Riigikogu liikmed peavad tihedalt koostööd presidendiga tegema. Riigipea valimise õigus võiks olla rahval seljuhul, kui president oleks rahva esindaja ja suurema otsustusõigusega. Arvan, et Eestis rahvale otsustusõiguse andmine ei ole põhjendatud. Seevastu tuleks muuta valimissüsteemi toimumist ehk kaotada ära võimalus, et iga ringis saab esitada uusi kandidaate. Kui jätta kolme ringiline valimissüsteem, siis viimases ringis
II VABARIIK Riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigi võimu teostamisele. Kõrgemad riigorganid täidetakse valimiste teel, tegu on esindusdemokraatiaga. A) Presidentaalne vabrariik Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus ei allu parlamendile vaid presidendile. N: USA, Venemaa, Indoneesia, Prantsusmaa B) Parlamentaarne vabrariik Kõige tähtsamaks otsustajaks on parlament. Riigipeal on esindusfunktsioon. Valitsuse määrab ametisse parlament ja valitsus on aruande kohustuslik parlamendi ees. N: Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa 4. Mida tähendab võimude lahususe põhimõte Horisontaalne lahusus · Seadusandlik võim Riigikogu · Täidesaatev võim Valitsus · Kohtuvõim Vertikaalne lahusus · Keskvõim · Kohalik omavalitsus Personaalne lahusus 5. Nimeta valimissüsteemid ja iseloomusta neid
Pythagoras (~570-496/97) rajas helide matemaatilise ja füüsikalise õpetuse. Tema arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust. Platon (427-347) jätkas Pythagorase õpetust ning kaitses muusikas ranget korda. Aristoteles (384-322) eristas kombelist ja meelelist muusikat ning omistas viimasele suurt tähendust. Ühe tähtsaima vanakreeka muusikaõpetlase Aristoxenose (354 - ~300) jaoks oli kõrgeimaks otsustajaks muusikas kõrv, mitte mõistus. Rooma impeeriumi muusika lähtus vanakreeka muusikapärandist.
6päike pöörleb ja seda tõestab see et laigud liiguvad.seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva,pooluste lähedal 10 päeva pikem. 7.päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest-vesinikaatomi tuumade(prootonite) ühinemisest heeliumi tuumaga- 8.päikeselaiguks nim tumedaid laike,temp. on madalam kuid magnetväli tugevam 9.tähesuurus on tähe heledus..suurem tähesuurus vastab nõrgemale tähele 10.fotograafilised tähesuurused erinevad visuaalsest..kui otsustajaks on inimene nim. vastavat tähesuurust visuaalseks..kui fotoplaat siis siis räägitakse fotograafilisest tähesuurusest. 11.värviindeks on erinevates spektripiirkondades määratud tähesuuruste vahe(tavaline skaala on punane-kollane-valge) 12.doppleri efekt-sageduse muutus sõltuvalt laineallika liikumisest vaatleja suhtes. 13.temperatuuriga on seotud tähtede kiirgusvõime. 14.tähe läbimõõtu saab hinnata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu,kui tähel on kaaslane siis leiame tema massi
gümnastika keha. Pythagoras (~570-496/97) rajas helide matemaatilise ja füüsikalise õpetuse. Tema arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust. Platon (427-347) jätkas Pythagorase õpetust ning kaitses muusikas ranget korda. Aristoteles (384-322) eristas kombelist ja meelelist muusikat ning omistas viimasele suurt tähendust. Ühe tähtsaima vanakreeka muusikaõpetlase Aristoxenose (354 - ~300) jaoks oli kõrgeimaks otsustajaks muusikas kõrv, mitte mõistus. Rooma impeeriumi muusika lähtus vanakreeka muusikapärandist
a Norra) ja Balti. Kahekojalisus jaguneb kaheks ülem-ja alamkoda. Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Põhiroll on kinnitada ja viia sisse parandusi alamkojas vastu võetud otsustele. Kaitseb vabariigi õigusi/vabadusi(USA) Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament. 4. Riigikogu struktuur: poliitiline ja formaalõiguslik, riigikogu ülesanded, seaduseelnõu menetlemine Formaalõiguslik struktuur- on fikseeritud seadusega. OSAD:parlamendi juhatus (esimees, aseesimees)ja komisjonid Politiiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. OSAD: fraktsioonid, koalitsioonid, opositsioonid
Vana Maailm Inimkonna teadmised muusikast pärinevad allikatest: Vana Testament, väljakaevamistel leitud pillid, kalju- ja muude joonistuste põhjal. Muinasajal hakkasid tekkima esimesed pillid. Vanimad instrumendid: Flööt(Egiptus)luust nikerdatud, sõrmeaukudega. Sümboliseeris elu ja öeldi, et flöödi mängija ''puhub elu hingust'', löökpillid-trummid, puhkpillid-loomasarv, keelpillid-vibust välja arenenud, nt harf (Mesopotaamia), lüüra(mesopotaamia). Pilli valmistamiseks kasutati luud, nahkasid jms. Erinevates maades sarnased, aga erinevate nimetustega pillid. Muusika roll vanades kõrgkultuurides: Muusika saatel peeti jumalateenistusi, tantsiti, mängiti söömaaegade saateks. Muusika oli seotud maagiaga. Algselt kasutati muusikat signaalvahendina, religioosse puhastuse vahend, oluline inimese kasvatamisel-haridus, mõjutusvahend. Tänu muusikale tekkis ka tantsu- ja teatrikunst. Maagilised numbrid 5&7. (nt keelpillid olid 5 või 7 keelega) P...
kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Kohuse-eetikas eeldatakse, et tegu on hea, kui see on kooskõlas normiga ning ei ole paratamatus seoses teo tagajärjega. Siin tehakse panus käitumise subjekti enda omadustele ja võimetele. Iga tegu on moraalses mõttes unikaalne ja mingite üldiste põhimõtete rakendamine on küsitav. Inimene peab ise selgusele jõudma, mis on õige, mis mitte. Teodeontoloogia alavormiks on intuitsionism, mille kohaselt on otsustajaks intuitsioon või südametunnistus. Teodeontoloogilsed teooriad näevad iga tegu kui unikaalset eetilist olukorda ja usuvad, et meie ise peame igas olukorras otsustama, mis on õige ja väär, lähtudes oma südametunnistusest. · Siinkohal aga kohe esimene asi oleks see, et kõik inimesed on ju erinevad, seega ka moraalinormid ja südametunnistused on erinevad. Kõiki ei saa üheselt võtta. On kaht tüüpi teodeontoloogilist eetikat: intuitsionism ja detsiosinism
03, juhiks jaan poska, kõrgemad valitsuskohad eestlastele.Maanõukogu-kõrgeim dem.valitud võimuorgan, täidesaatev võim maavalitsusel.enamlaste poopulaarsuse kasv-võidud narvas ja tallinnas, lubadused, 27.11 võim kingissepa kätte, võimu korraldamine kommunistide reeglite järgi,kõrgeim täidesaatev võim eestimaa nõukogude täitevkomitee.Isesesvumine-teema tõsteti alles 1917.a lõpus, maanõukogu istung 15.11.1917(kõrgeim võimuorgan, ei tunnista enamlaste võimu, kõrgeimaks otsustajaks ) iseseisvumine saksa armee pealetungi tingimustes(eestimaa päästmise komitee-päts, konik, vilms)23.02 manifesti ettelugemine pärnus, 24.02 tallinnas, moodustati ajutine valitsus, peaminister päts, 25.02 algas saksa okupatsioon, ajutise valitsuse võim taastus 21.11. Vabadussõda 27.11.1918-20.02.1920. Põhjused *riigipööre Venemaal *Brest- Litovski rahulepe ümerlükkamine * kommunistliku maailmarevolutsiooni idee. Narva lahing 28.11 *Saksa-Eesti ühisvägede taganemise algus
Ta maksis kaladele kätte selle eest, et nad talle ei maitsenud. Laura- telerisõltlane. Töötas ise telefonivõrgus, aga tehnikast polnud aimugi. Laura oli umbes kolmekümneaastane. Ta elas kõige ülemisel korrusel, koos pojaga. Lavatöölises ametit pidanud mehest läksid nad lahku. Laura tegelane tundus kuidagi tuim või õigemini naiivne. Ta ei mõelnud tegelikult üldse suurt selle maailma peale kus ta elama oli suunatud. Ta ei pidanud ennast otsustajaks. Ta ei võtnud maailma ilmaasjata suud täis, sest teadis, et ta maailmast suurt midagi ei tea. Laura poeg Peeter oli lasteaialaps. Ta alles kohanes maailmaga mis teda ümbritses. Ta ei uskunud Jumalat, aga ta uskus Kuradi olemasolu. Theo oli restoranišveitser. Ta ei pidanud oma šveitseritööd oma põhitööks. Theo oli segaduses enda paigutamisega kaasaegsesse sotsiaalsesse hierarhiasse. Theo oli hooramees. Talle meeldisid naised ja oli väga julge nendega. Theo oli huvitav mees
Nii on kindlasti mõelnud enamus veinisõpru, kasvõi korra ja eriti tõsiseks muudab see küsimus neid, kes on üksi või kaksi ... või seltskonnas, kus mitte keegi teine, peale minu, veini ei hinda ... või kui jagada nagu ei tahaks, sest võib-olla olen vahest kade ka natuke ... või on lihtsalt tuju juua ainult pisike klaasike veini. Mõnikord on nii, et veini hind ega kvaliteet ei ole ainus, mis otsustajaks saab, kui leti ees seista ja kaalutleda, kas osta või mitte, vaid kogus sunnib kahtlema, kas pudelitäis on korraga tarbimiseks palju või mitte. Kaalutlev iseloom ja praktiline meel, mis reeglina ei salli raiskamist, sunnivad järele mõtlema ja otsima kinnitust sellele, et koju ostetud või keldrist väljavalitud vein pakuks maitsenaudinguid võimalikult pikemaks ajaks. Lahtikorgitud veinidel on erinev säilivusvõime. Kuldreegel on selline: mida noorem,
armukade/ ei salli pinnapealsust tema naine/ usub, et inimeses pole täiust/ kartis kurbust vältis kõike, mis võiks teda kurvaks teha, eelistas näha head Laura töötab telefonivõrgus aga ei taipa tehnikast suurt midagi/ teleka katki minekul paanika telekafanatt/ komekümneaastane/ kartis harva maavärinat kartis/ ei mõelnud üldse maailma peale, ei tea sellest õieti ei pea ennast otsustajaks/ kartis näha välja vanamoodne ja vanatüdrukulik/ kartis aukartust kogemustega inimeste ees/ ei olnud sõbrannasid tööl/ ei tüdi televisioonist armastab vaadata teiste kannatusi ja võitlusi/ suhtumine: kõrge koha peal mehi ei tohi tõsiselt võtta nad ei tee nalja ega poes, ei võta last kukile/ Theo restoranisveitser ei pidanud seda oma põhitööks/ intellektuaal või hooramees?/ psühhoanalüütiline enda suhtes/
• Rahvakoosolek sai rohkem õigusi • Deemos sai õiguse osa võtta kohtumõistmisest • Reformide tulemused • Kergendas lihtrahva olukorda ja elu • Aastal 507 e. Kr kehtestati Ateenas demokraatia Ateena • Ateena Mereliidu kujunemine • Võimsaim Kreeka linnriikide ühendus • Eesmärgiks Aasias asunud Kreeka linnriikide vabastamine • Muutus kiiresti Ateena ülemvõimuks oma liitlaste üle • Demokraatlik Ateena • Hiilgeaeg riigimees Periklese ajal • Otsustajaks rahvakoosolek • Kuulusid täiskasvanud kohaliku päritolu mehed • Võisid töötada riigiametites ja kohtunikena • Valiti ametisse loosi teel • Kodanikeks ei saanud võõramaalased ja orjad • Oli 5. sajandiks Kreeka kuulsaim ja rikkaim linn Elu Ateenas • Tähtsamad kohad • Agoraa – turu- ja koosolekute plats Ateenas sees • Pireuse sadam • Akropol • Elanikkond jagunes: • Käsitöölised • Eriti kuulsad olid pottsepad
Renessansi ajal oli sarkastiline suhtumine vaimulikku ellu, seega ei olnud enam ilmalike sanrite ilmumine enam teisejärguline. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks.Religioon ei kontrollinud enam teadust. Teaduse areng ning haridus oli väga oluline, nt nootide mitte tundmine oli häbiasi. Renessanssi ajastu üheks väga oluliseks saavutuseks on nooditrüki leiutamine ( 15-16 sjand ) ja selle leiutas Pretucci( itaallane). Veel üks väga oluline asi on see, et otsustajaks saab nüüd kõrv, ehk inimene ise otsustab mis on ilus kuulata. Maailmavaadete avardumine, merereisid ( Ameerika avastamine ). Renessanssi ajastusse on jätnud oma jälje Prantsuse ja Itaalia 100 aastane sõda. Renessanssmuusika üldiseloomustus: on mitmed eri koolkonnad, muusika kõlab kirikus,aadlike õukonnas on vaimulik ja ilmalik, enamasti saateta vokaalmuusika, ansamblile või koorile, polüfooniline või homofooniline, modaalsete laadide asemele
Adidas hakkas konkurentsivõitluses maha jääma." Samuti ,,1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%- ni." Adidas hakkas oma positsiooni kaotama teisele konkureerivale kaubamärgile. Probleemi valdkond Otsustamiseda seotud teemad. Probleemi sõnastus Kuidas Adidas oleks pidanud käituma, et mitte lasta käest oma liidripositsiooni? Milliseid otsuseid nad oleks pidanud vastu võtma? Olukorra analüüs Tuleks lähtuda juhtimise otsustamisprotsessist, kus juht on otsustajaks planeerimisel (lk 52). Juht peab otsustama, millised on organisatsiooni pikaajalised eesmärgid. Adidas ei oleks tohtinud loorberitele puhkama jääda vaid oleks pidanud panema rohkem rõhku sellele kuidas saavutatud edu hoida ja edasist tegevust planeerima. Samuti oleks nad pidanud mõtlema, kuidas oleks võimalik turuosa veelgi suurendada. ,,Olles kindel oma turu-liidri positsioonis ei hakanud Adidas sörkjooksukingade turule aktiivselt püüdlema." Adidas küll uuendas
harjunud, et otsused tehakse tema eest ära. 2) Kuidas otsusekindluse ja mehisuse puudumise korral oleme ise süüdi selles, et me ei kasuta iseseisvalt oma aru ehk selgitage milles seisneb inimese laiskus ja argus? Inimese laiskus ja argus seisnevad selles, et kõigile meeldib, kui mõeldakse nende eest ning tehakse head otsused nende eest. Ning kui midagi peaks minema halvasti siis ei pea ka ennast süüdistama, sest otsustajaks oli keegi teine. Põhjuseks pole mitte aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta. 3) Selgitage miks ja kuidas teeb vabadus publiku enesevalgustuse peaaegu vältimatuks ja miks ei ole vabanemine saavutatav üksnes revolutsiooni teel? Pigem on võimalik, et publik end ise valgustab, niipea kui vabadus antakse, ongi see peaaegu vältimatu. Leidub ikka mõni isemõtleja, kes heidab endalt alaealisuse ja
riigiteataja.ee/akt/81146 Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine / Vastu võetud 13.12.1999 nr 82 Ettevõttes peab olema koolitatud esmaabiandja ning kergesti ligipääsetavas kohas esmaabivahendid. Esmaabi korralduse puhul tuleb järgida põhimõtet, et igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud esmaabiandja ja esmaabivahendite olemasolu. Esmaabivajadus võib tekkida igaühel ja igal ajahetkel. Ükskõik, kui heal tasemel on kiirabi, võime kannatanu tegeliku saatuse otsustajaks olla ükskõik kes meist! See, mida teeb mõni pereliige, kolleeg või sõber esimestel minutitel pärast õnnetust võib otsustada kannatanu saatuse. Tihti aga ei osata või kardetakse esmaabi anda, sest puuduvad sellealased teadmised ja oskused. Esmaabikoolitus on hea võimalus vajalikud teadmised omandada ja praktiliste harjutuste käigus oskusi lihvida. Eesti Vabariigi õigusaktid nõuavad esmaabi andmise koolituse läbimist ettevõtte/asutuse
TROOJA SÕDA, PROLOOG, PARISE OTSUS Trooja oli üle 3000 a rikkaim ja võimsaim linn maa peal. Sõda sai alguse 3 jumalanna vaidlusest. Riiujumalannat Erist, keda keegi ei eriti ei sallinud, jäeti kutsumata kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma. Eris viskas piduliste hulka kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud 'Kõige ilusamale' Lõpuks jäid 3 jumalannat võistlema: Hera, Aphrodite, Pallas Athena. Zeus ei tahtnud end asjasse segada ning otsustajaks valiti Trooja prints Paris, sest too pidi Z sõnutsi olema asjatundja iluasjades. Paris karjatas kitsi, kuna tema isale oli öeldud, et Paris toob tema riigile hukatust. Sel ajal elas Paris koos nümf Oionega. 3 jumalannat lubasid Parisele hiilgavaid asju, kuna selle järgi pidi prints kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi
Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Vähemtähtsam! Põhiroll on kinnitada ja viia sisse parandusi alamkojas vastu võetud otsustele.Võib panna veto, kuid sellest on võimalik üle sõita. Kinnitab ametisse tähtsamaid riigiametnikke.Kaitseb osariikide vabadusi õigusi. Parlamentide ülemkojad kaitsevad vabariigi õigusi, vabadusi ( USA ). Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament. 3. Formaalõiguslik struktuur- on fikseeritud seadusega. Politiiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ( esimees, aseesimehed) ja komisjonid: poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opostisoonid. 4. Parlamendi ülesanded
ülemkoda. Alamkoda määrab riigi põhi poliitilised jooned seadusandliku tegevusega. Seadusega on kojad võrdsed ja seadusakt jõustub kui mõlemad on selle kinnitanud. Alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste (rahva) üldvalimiste teel. Ülemkoda moodustatakse kas tsensuslikul v. territoriaalsel põhimõttel; Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament. 5. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte: Tsensuslik- Õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Ülemkoja moodustamiseks valimisi ei korraldata. Nt Suurbritannia Territoriaalne- Ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlike (nt osariikide huve). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Nt valivad USA kodanikud igast osariigist Senatisse 2 esindajat. 6
Päikese laik kutsub maal esile magnettorme ning virrmalisi, selgesti on eristav 11-aastane periood. Tähesuurus iseloomustab tähe heledust, kõige heledam on 1 tähesuurus, mida suurem number, seda tuhmim täht. Tähtede heleduste määrangud sõltuvad sellest, millise aparatuuriga heledust mõõdetakse. Erinevate numbrite (ja ka järjestuse) saamise põhjuseks on see, et eri tüüpi kiirgusvastuvõtjad on tundlikud erinevas lainepikkuste piirkonnas. Kui otsustajaks on inimene, tema nägemismeel, nimetatakse vastavat heledust (tähesuurust) visuaalseks. Värvusindeksi saame värvust füüsikaliselt hinnates, selleks mõõdetakse tähe heledust erinevates spektripiirkondades, määratakse vastavad tähesuurused ning nende erinevused annavadki indeksi. Tähe läbimõõtu saab määrata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu, massi aga kaksiktähe- gravitatsiooni kaudu. Värvus-heledusdiagramm (Hertzsprung-Russelli, HR-diagramm)
tema reformid. Millisesse rolli aga Nõukogude Liidu ajaloos panna temale eelnenud Leonid Brežnev ja tema 18-aasta pikkune valitsemisaeg? Oma kirjatöös püüan analüüsida Brežnevi aega, samal ajal kõrvutades seda valitsenud ideoloogiaga. Kuna vaadeldav teema on üpris lai, siis võtan tähelepanu alla olulisemad sisepoliitilised ja välispoliitilised arengud. 1964. aastal peale Hruštšovi langust tõusis võimule kollektiivne juhtkond, kus ajapikku Brežnev juhiks ja otsustajaks tõusis. Nõukogude Liit oli aga selleks ajaks jõudnud punkti, kus liidriteks sai uus põlvkond – kõrged prominendid olid kõik süsteemi enda produktid, kes olid teinud karjääri partei organisatsioonides ning polnud kogenud 1917. aasta revolutsiooni.1 See oleks eeldanud justkui uut algust Nõukogude Liidule, kuid kahjuks näitas edasine, et režiim osutus siiski tagurlikuks ning pigem läheneti Stalini aegsete tendentsidele.
minevikuihaluse üle, mida ta ei mõista. Tunnetab, et tühjal ristteel funktsioneeriv valgusfoor on märk inimeste hoolivusest.meeldib uudsus ja modernsus vastupidiselt Augustile * Laura – töötab telefonivõrgus – aga ei taipa tehnikast suurt midagi/ teleka katki minekul paanika – telekafanatt/ komekümneaastane/ kartis harva – maavärinat kartis/ ei mõelnud üldse maailma peale, ei tea sellest õieti – ei pea ennast otsustajaks/ kartis näha välja vanamoodne ja vanatüdrukulik/ kartis aukartust kogemustega inimeste ees/ ei olnud sõbrannasid tööl/ ei tüdi televisioonist – armastab vaadata teiste kannatusi ja võitlusi/ suhtumine: kõrge koha peal mehi ei tohi tõsiselt võtta – nad ei tee nalja ega poes, ei võta last kukile/ elab koos oma pojaga ja vaatas pidevalt seriaale, ta elas neile kaasa rohkem kui oma elule,
keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. / refereering 3:§1/ Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsusetegijate abistamiseks, nii et nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuste tagajärgi./3:4/ Otsustajaks on sõltuvalt tegevusest KOV keskkonnateenistus, maakondlik keskkonnateenistus, Keskkonnaministeerium või muu selleks määratud institutsioon. Keskkonnamõju hindamine, on arendustegevust suunavate demokraatlike otsustusprotsesside üks element. /1/ KMH kaugemaks eesmärgiks on tulevikus minimiseerida mõjusid keskkonnale andes võimaluse otsustamisprotsessis kaasarääkida kõigil huvitatud osapooltel.
EL eksam European Institutions Council of the European Union – Euroopa Liidu Nõukogu (ministrid) - Legislative ja budgetary - Peab läbirääkimisi õigusaktide üle ja võtab need vastu (väga oluline otsustaja) otsustajaks vaja majorityt - Koordineerib liikmesriikide poliitikaid (majandus, haridus, kultuur, tööhõive jne) - Arendab EL ühist välis- ja julgeolekupoliitikat - Sõlmib rahvusvahelisi lepinguid (annab komisjonile volitused pidada EL nimel läbirääkimisi) - Võtab vastu eelarve (koos parlamendiga) - Liikmeteks valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale st esindab riike; permanent representaties (COREPER)
jõul ning muutub vaatamata on Hiinale kasulik; arengukiirusele suurriigiks leidsid, et vaatamata välissuhtlusele säilitab Hiina oma omapära · Mao Zedongi surma järel 1976.a. tõrjuti radikaalid võimu juurest kõrvale ja Hiina RV uueks liidriks sai Deng Xiaoping (loobus hiljem kõigist ametikohtadest, ent oli kuni 1990-ndate alguseni riigi tegelikuks juhiks ja otsustajaks). · Deng Xiaoping alustas Hiinas ulatuslikke majandusreforme loosungiga "pole tähtis, mis värvi on kass, peaasi et ta hiiri püüab": likvideeriti kollektiivmajandid ja taastati talud ning talupoegade õigus oma saadusi müüa (põhjuseks kartus, et ei suudeta kasvavat rahvastikku toita) hakati likvideerima majanduse tsentraliseeritud juhtimist ning suurendati ettevõtete tegevusvabadust lubati eraettevõtlust (peamiselt teenindussfääri väikeettevõtted)
armukade/ ei salli pinnapealsust – tema naine/ usub, et inimeses pole täiust/ kartis kurbust – vältis kõike, mis võiks teda kurvaks teha, eelistas näha head Laura – töötab telefonivõrgus – aga ei taipa tehnikast suurt midagi/ teleka katki minekul paanika – telekafanatt/ komekümneaastane/ kartis harva – maavärinat kartis/ ei mõelnud üldse maailma peale, ei tea sellest õieti – ei pea ennast otsustajaks/ kartis näha välja vanamoodne ja vanatüdrukulik/ kartis aukartust kogemustega inimeste ees/ ei olnud sõbrannasid tööl/ ei tüdi televisioonist – armastab vaadata teiste kannatusi ja võitlusi/ suhtumine: kõrge koha peal mehi ei tohi tõsiselt võtta – nad ei tee nalja ega poes, ei võta last kukile/ Theo – restoranišveitser – ei pidanud seda oma põhitööks/ intellektuaal või hooramees?/
Platon kaitses muusikas Pythagorase korrastatust, kritiseeris meelelisust ja subjektiivsust. Oma teostes tõhustas Platon muusika kasvatuslikku mõju. Aristoteles eristas “kombelist” ja “meelelist” muusikat ning omistas esimesena suurt tähendust esteetilistele väärtustele. Aristoxenos, üks tähtsamaid vanakreeka muusikaõpetlasi, koondas helilaadid ja rütmiõpetuse täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. Kuid vaatamata sellele polnud tema jaoks “kõrgemaks otsustajaks” mitte mõistus, vaid kõrv. Boethius oli sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel. Ta edastas, kuigi mitte kõiges päris täpselt, vanade autorite õpetuse ning tema kirjutised jäid kogu keskaja vältel muusikaõpetuse kõige autoritaarsemateks eeskujudeks, pannes seega sisuliselt aluse Euroopa muusikateooriale. 23. Varakristlik muusika Kristlus sündis Palestiinas (mis oli meie ajaarvamise alguseks), levis Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses, Põhja-Aafrikas
juustega, naeratava näoga/ armukade/ ei salli pinnapealsust tema naine/ usub, et inimeses pole täiust/ kartis kurbust vältis kõike, mis võiks teda kurvaks teha, eelistas näha head Laura töötab telefonivõrgus aga ei taipa tehnikast suurt midagi/ teleka katki minekul paanika telekafanatt/ komekümneaastane/ kartis harva maavärinat kartis/ ei mõelnud üldse maailma peale, ei tea sellest õieti ei pea ennast otsustajaks/ kartis näha välja vanamoodne ja vanatüdrukulik/ kartis aukartust kogemustega inimeste ees/ ei olnud sõbrannasid tööl/ ei tüdi televisioonist armastab vaadata teiste kannatusi ja võitlusi/ suhtumine: kõrge koha peal mehi ei tohi tõsiselt võtta nad ei tee nalja ega poes, ei võta last kukile/ Theo restoranisveitser ei pidanud seda oma põhitööks/ intellektuaal või hooramees?/ psühhoanalüütiline
Platon kaitses muusikas Pythagorase korrastatust, kritiseeris meelelisust ja subjektiivsust. Oma teostes tõhustas Platon muusika kasvatuslikku mõju. Aristoteles eristas "kombelist" ja "meelelist" muusikat ning omistas esimesena suurt tähendust esteetilistele väärtustele. Aristoxenos, üks tähtsamaid vanakreeka muusikaõpetlasi, koondas helilaadid ja rütmiõpetuse täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. Kuid vaatamata sellele polnud tema jaoks "kõrgemaks otsustajaks" mitte mõistus, vaid kõrv. Boethius edastas, kuigi mitte kõiges päris täpselt, vanade autorite õpetuse meie aegadesse, pannes seega sisuliselt aluse Euroopa muusikateooriale Kristlus sündis Palestiinas (mis oli meie ajaarvamise alguseks), levis Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses, Põhja-Aafrikas. Kujunes välja universaalne kristlik kultuur, kus oli palju jooni nii vanematest Lähis-Ida maadest kui ka Vana- Kreeka kultuurist. Suured muutused toimusid Rooma-Impeeriumi lagunemise ja
kogemuste põhjal. ........................................................................................................... 16 2.1.3 Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola................................................................16 Peretütar Maie on kaunis, haritud, pisut edev ja tundetuhinaline neiu. Nii kindel oma armastuses, et enne hüppaks jõkke, kui läheb vastumeelsele mehele. Aga seekordki on õnne üle otsustajaks isa, kes algul tütre heaolust teps mitte ei hooli. Minu arvates on tema olukord väga sarnane ,,Saaremaa onupojas'' oleva Miinaga, kes pidi ka abielluma vastumeelse mehekandidaadiga ja enesel polnud selles mingit sõnaõigust, samas oma tulevasele julgesid mõlemad oma vastakaid tundeid tunnistada. Maiel oli rohkem vedanud, sest tal oli ema, kellele võis alati loota. Kuna neiu ei julgenud isale vastu
Suurem tähesuurus vastab heledamale/nõrgemale tähele. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Kui mõõtmisvahendiks on fotoplaat, räägitakse fotograafilistest; kui inimsilm, siis visuaalsetest. Tähtede heleduste määrangud sõltuvad sellest, millise aparatuuriga heledust mõõdetakse. Erinevate numbrite (ja ka järjestuse) saamise põhjuseks on see, et eri tüüpi kiirgusvastuvõtjad on tundlikud erinevas lainepikkuste piirkonnas. Kui otsustajaks on inimene, tema nägemismeel, nimetatakse vastavat heledust (tähesuurust) visuaalseks. 13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks on erinevates spektripiirkondades määratud tähesuuruste vahe. Sõltub tähe pinnatemperatuurist. 14. Kuidas leida tähe ruumkiirust? Tähe tegeliku ruumkiiruse saab leida, kui on teada tähe kaugus ning vaatesuunaline kiirus. Viimast saab määrata spektrijoonte nihke järgi (Doppleri efektist)
Millise tervist arendava tegevusega tegeleb perekond regulaarselt? Kas taoline käitumine on iseloomulik kõigile pereliikmetele või on tervisliku käitumise mudelid pereliikmete vahel suuresti varieeruvad? Mis eesmärgid on perekonnal tervisega seoses? 24.2. Perepoolne tervise-haiguse lähem määratlemine ja vastavate teadmiste tase: Kuidas määratletakse peres iga pereliikme puhul tervist ja haigust? Millistele tõenditele taoline mulje tugineb ja kes on siinkohal otsustajaks? Kas perekond oskab jälgida ja ära tunda olulisi haigussümptomeid ja muutusi oma tervises? Millistest allikatest saavad pereliikmed tervisalast informatsiooni ja nõuandeid? Kuidas nimetatud informatsiooni ja nõuandeid pereliikmetele edastatakse? 24. 3. Perekonna tajutav tervislik seisund ja kahtlused võimalike haiguste suhtes. Kuidas see perekond hindab oma praegust tervislikku seisundit? 9
Millise tervist arendava tegevusega tegeleb perekond regulaarselt? Kas taoline käitumine on iseloomulik kõigile pereliikmetele või on tervisliku käitumise mudelid pereliikmete vahel suuresti varieeruvad? Mis eesmärgid on perekonnal tervisega seoses? 24.2. Perepoolne tervise-haiguse lähem määratlemine ja vastavate teadmiste tase: Kuidas määratletakse peres iga pereliikme puhul tervist ja haigust? Millistele tõenditele taoline mulje tugineb ja kes on siinkohal otsustajaks? Kas perekond oskab jälgida ja ära tunda olulisi haigussümptomeid ja muutusi oma tervises? Millistest allikatest saavad pereliikmed tervisalast informatsiooni ja nõuandeid? Kuidas nimetatud informatsiooni ja nõuandeid pereliikmetele edastatakse? 24. 3. Perekonna tajutav tervislik seisund ja kahtlused võimalike haiguste suhtes. Kuidas see perekond hindab oma praegust tervislikku seisundit? Millised on praegused terviseprobleemid perekonna enese poolt määratletuna?
Päikeseõigus kodakondsuse saamine sündides mingil kindlal territooriumil; nt USAs kehtiv Vereõigus kodakondsuse andmine lähtudes vereliinist e kui vähemalt üks vanematest on mingi riigi kodanik, saab ka laps antud riigi kodakondsuse (Eesti riigis kehtiv) Võimalused EV kodakondsuse saamiseks 1) sünnijärgselt (vereõigus) EV kodanik (vähemalt 1 vanem Eesti Vabariigi kodanik) 2) eriliste teenete eest Eesti riigile (Dave Benton Eurovisiooni võit) otsustajaks EV valitsus ning kuni 10 inimest 1 aasta vältel 3) naturalisatsiooni (õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks) korras 10 Tingimused EV kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni korras 1) on vähemalt 15-aastane 2) registreeritud elukoht Eestis 3) omab püsivat legaalset sissetulekut 4) omab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisluba
· Õiguskantsler annab Riigikogu ees aru (ombudsman - sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes) Olukorrad, mil igaühe õiguseid võib piirata: 1) Riikliku julgeoleku tagamine 2) Avaliku korra tagamine 3) Teiste inimeste õiguste tagamine 4) Looduskeskkonnakaitse 5) Nakkushaiguste leviku piiramine (nt liikumisvõimaluste piiramine) 6) Liiklusohutuse tagamine Otsustajaks on põhiseaduslik organ: Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President Erakorraline olukord peab vastama 4 põhitunnusele: 1) Peab hõlmama kogu riiki 2) Tavapäraste vahenditega ei saa ohtu kõrvaldada 3) Kriis või oht on ajutise iseloomuga 4) Erakorraline olukord kuulutatakse välja ametlikult (see, kellel on õigus seda välja kuulutada) ja piiratud ajaks
Merel, piiriveekogudes ja piiriületava mõjuga tegevuste (maksumuselt) ebareaalsed 2) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete riskide hindamisel looduskeskkonnale ja inimese korral on otsustajaks Keskkonnaministeerium, lokaalse alternatiivsete võimaluste kirjelduse; tervisele keskkonnamõju hindamisel, keskkonnamõju mõjuga tegevuste korral aga ka kohalikud omavalitsused jt. selleks volitatud institutsioonid. Näiteks Maanteeamet. 3) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
(3) Keskkonnamõju hinnatakse täiendavalt, kui: 1) soovitakse muuta keskkonnamemorandumis kirjeldatud tegevust; 2) on ilmnenud uued asjaolud, mida ei oldud arvesse võetud; 3) see on seaduses sätestatud muudel juhtudel nõutud. KMH on vajalik, kui kavandatava tegevusega kaasneb oluline mõju keskkonnale (s.h. elanikkonnale). KMH nõudmine igal konkreetsel juhul on otsustaja pädevuses. Merel, piiriveekogudes ja piiriületava mõjuga tegevuste korral on otsustajaks Keskkonnaministeerium, lokaalse mõjuga tegevuste korral aga ka kohalikud omavalitsused jt. selleks volitatud institutsioonid. Näiteks Maanteeamet. 5. Keskkonnamõju hindamise põhimõisted ja terminid KMH: kavandatava tegevuse (projekt, programm, strateegiline arengukava, planeering jne.) poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ja igakülgne hindamine leidmaks keskkonnkaitseliselt optimaalset lahendust, mis oleks aga ka majanduslikult vastuvõetav.
Õiguskantsler annab Riigikogu ees aru (ombudsman - sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või –asutuste suhtes) Olukorrad, mil igaühe õiguseid võib piirata: 1) Riikliku julgeoleku tagamine 2) Avaliku korra tagamine 3) Teiste inimeste õiguste tagamine 4) Looduskeskkonnakaitse 5) Nakkushaiguste leviku piiramine (nt liikumisvõimaluste piiramine) 6) Liiklusohutuse tagamine Otsustajaks on põhiseaduslik organ: Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President Erakorraline olukord peab vastama 4 põhitunnusele: 1) Peab hõlmama kogu riiki 2) Tavapäraste vahenditega ei saa ohtu kõrvaldada 3) Kriis või oht on ajutise iseloomuga 4) Erakorraline olukord kuulutatakse välja ametlikult (see, kellel on õigus seda välja kuulutada) ja piiratud ajaks
maailma kasvanud. Trend on see, et hariduse tase muutub järjest kõrgemaks. On ka olemas ebavõrdsus. Erinevates klassides on haridustaseme klass erinev kõrgemates klassides toimub hariduslik ekspansioon kiiremini. · Haridusotsused Raymond Boudon-i järgi on haridusotsus see kas õppida edasi või mitte. Inimese haridustee sisaldab punkte kus tuleb teha haridusotsus. Otsuse langetab inimene ise või tema vanemad. Nooremates vanustes on otsustajaks tema ema või isa. Haridusotsus langetatakse lähtudes edasiõppimise oodatavast kasust. · Õpilaste grupeerimine koolis ebavõrdsuse tekitamine jätkub. Üks moodus kuidas see võib tekkida on õpilaste grupeerimine koolis. Paigutatakse erinevatesse klassidesse, mõnikord lähtudes õpilaste oletatavatest võimetest. Mõnikord saavad erinevad paralleelklassid erinevat õpetust. Mõnikord loovad paralleelklassid erinevaid eeldused edasiõppimiseks.
On isalamiusulisi jne. I DEMOKRAATIA- rahvavõim. Sõna demoraatia tuleb kreeka keelest, milles demos täh rahvast ja kraatos võim. Demokraatia võib olla mitmesugust: 1. Otsene demoraatia- selline riigikorraldus kus rahvas osaleb otseselt riigi asjade otsustes(nt Vana- Ateenas). Võimalik väike riikides. Tp praktiliselt riigi valitsemises tava inimene ei osale. 2.Esindus demokraatia-valitakse rahva esindus kes vahendavad omaniku huve ja võivad neid riigi organites ellu. Siin on otsustajaks rahvapoolt valitud esindajad. Nt eestis valitakse kord 4a tagant riigiametnikke riigikogusse. 3.Osaldus demokraatia-toimib pikaaegse demokraatia kogemusega riikides.Lisaks esindajate valimisel parlamenti on valiatel pidev kontakt aselle inimesega keda ta valis. St kõrgemates riigiesindusse valitud isikud annavad oma valiatele pidevat aru oma töödest ja tegemistest. II MONARHIA-riigi valitsemise võim. Võimuesindaja on valitavad. Riigipeaks on president, kes valitakse tabaliselt 4-5a.
struktuuriga Seotud majanduse erasektori või Avalike teenuste osutamisega Vabatahtlikud ühendused Sots.org. bürok tunnusjooned 9 1 Tööjaotuse süv.2 Täistööaeg, piir 3töövahendite 4 Püramiidjas hierarhia 5 fiks. reeglitega 6 salvestatakse 7 Töörollid ametlikud, 8 Kasvab andmin.personali 9 Karjääri struktuur Bürokraatliku võimu alused 4 1 koostöö produktiivsust Juhtidel -> võim 2 Võimeline võimu määratlema, jagama Piirama, kontrollima ;organiseeritute üle 3 info; Otsustajaks 4 Sankts./ Reegl isik. Erandk. Bürokraatia negat.jooned 10 1 Võimetus tavatutel 2 Eesmärgi nihe (2) 3 Bür.laien.Parkinsoni seadus (3) tähtaeg;raha , kasvav juht. dok. 4 Peteri printsiip edutamine 5 Info, keska. vead 6 Kafka sündroom –pime 7 Komiteede p.-liidrite 8 Korruptsioon r. eiramine 9 Hierarhiline ebav. 10 Bürokr. isiksuse Ritualism, õpitud abitus, Bürokr.endal pole vahendeid nende v. võitlemiseks. Solidaarsuse käsitlus mehh- sarnas.tungil Orgn.solid. tööjaotusel
Lisaks eristatakse: - reaalpädevus: haldustegevuse ala, haldusülesannete sisu (nt haridus, sotsiaalteenus jne); - territoriaalpädevus: haldusorgani pädevuse ruumiline/territoriaalne ulatus, kus haldusorgan saab oma ülesandeid täita (nt KOV vaid oma territooriumil). HMS § 9 sätestab asja alluvuse määramise reeglid juhuks, kui eriseadusega ei ole sätestatud konkreetsemalt. 4.3. Erapooletus Üheks õiguse üldpõhimõtteks on: „keegi ei või olla otsustajaks oma enda asjas” (ld. k. nemo judex in causa sua). See põhimõte kehtib kõikides menetlustes, sh haldusmenetluses. Erapooletust tagatakse kahel viisil: 1) üldised ametikohaga seotud piirangud, mida kohaldatakse n.ö abstraktselt (nt kõrvaltegevusega tegemise keelud): vt ATS ja KVS; 2) taandamisinstituut, kust tulenevad piirangud peavad tagama erapooletuse konkreetsel juhtumil: vt HMS § 10.
Eesti ja maailma näitel? EDUKAS EESTIS: TEHTUD PROJEKTIDE PRESENTEERIMINE SOTSIAALMEEDIAS Bole Eestis asuvas tehases toodetakse maailmas unikaalsel tehnoloogial puidust põrandaid, terrasse ja muid tasapindu, milles kasutatud lauad järgivad puu kasvukuju, säilitades seega oma looduslikud kurvid. Nagu ka kaks eelmist näidet, müüb Bole oma tooteid läbi edasimüüjate võrgustiku. Kuna tegemist on väga eksklusiivse tootega, siis üheks peamiseks sihtgrupiks või otsustajaks on Bole puhul disainerid ja sisearhitektid. Seega sotsiaalmeedia roll on jääda silma, näidata tehtud töid, inspireerida ja tekitada huvi. Samuti on Bole puhul oluline brändi tuntuse kasvatamine ja edasimüüjatele toetava turundusmaterjali tootmine. Klientidega tuleb suhelda kanalites, kus nad peamiselt aega veedavad, seega Bole jaoks on olulised just visuaalile rõhuvad sotsiaalmeedia kanalid Instagram ja Pinterest, kus disainerid ja arhitektid inspiratsiooni otsivad
vasallide maapäev ja vasallide kogu. Eestimaa pealik koos maanõukoguga oli kõrgeim kohapealne kohtuinstants. Maapäev arutas maksustamise, kaitse (kindluste ehitamine), kohtuniku valimise j.t tähtsamaid küsimusi 6. Võimukorraldus ordu maadel. Peab eristama 2 ajajärku: 1) 1208-37 Mõõgavendade ordu (loodi piiskop Albert algatusel, sihiks: kaitsta ja vallutada maid kristluse levitamiseks). Ordu kõrgeim esindaja väljaspool, juht siseelust ordumeister. Tähtsamates küsimustes oli otsustajaks ordu kapiteel, otsustusel osalesid kõik orduvennad hiljem hakkasid otsustama kõrgemad võimukandjad kindralkpiitel. Maa-ala jaotatud foogtkondadeks, juhib foogt koos kohaliku magistriga. Ülesandeks maksude võtmine, kohtumõistmine, sõjajõudude korraldamine. 2) Peale Saksamaa võitu Teutooni e. Saksa ordu kuni 1561 a. Ordupeaks ordu kõrgmeister, kes asus Marienburgas ( Ida- Preisimaa). Ordu Liivimaa osa võimukandjaks maameister (eluaegne amet)
≈ Päikese laik kutsub maal esile magnettorme ning virrmalisi, selgesti on eristav 11-aastane periood. ≈ Tähesuurus iseloomustab tähe heledust, kõige heledam on 1 tähesuurus, mida suurem number, seda tuhmim täht. ≈ Tähtede heleduste määrangud sõltuvad sellest, millise aparatuuriga heledust mõõdetakse. Erinevate numbrite (ja ka järjestuse) saamise põhjuseks on see, et eri tüüpi kiirgusvastuvõtjad on tundlikud erinevas lainepikkuste piirkonnas. Kui otsustajaks on inimene, tema nägemismeel, nimetatakse vastavat heledust (tähesuurust) visuaalseks. ≈ Värvusindeksi saame värvust füüsikaliselt hinnates, selleks mõõdetakse tähe heledust erinevates spektripiirkondades, määratakse vastavad tähesuurused ning nende erinevused annavadki indeksi. ≈ Tähe läbimõõtu saab määrata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu, massi aga kaksiktähe-gravitatsiooni kaudu. ≈ Värvus-heledusdiagramm (Hertzsprung-Russelli, HR-diagramm)
VI Erakondade rahastamise kontrollikomisjon EkS §1210; kk loodi 6 aastat tagasi, enne esitati aruanded valimiskomisjonile. Saadud hinda peab võrdlema erakondade deklareeritud arvetega. VII Erakondlik rahastamine Riiklik: otsene (riik kannab oma kontolt üle raha erakonnale aastas 5,5 milj) ja kaudne (maksusoodustus riigipoolne, nt annetus; NB! Ära kaotatud al. 2004 ja sellega kadus huvi deklareerida makse). Mitteriiklik: 1200 eurot aastat. Rahastamine peab olema läbipaistev, kuid otsustajaks on inimesed, kelle enda huvid mängus. 6 ptk Kohtud Kohtuniku ametisse nimetamine §42 I Kohtunikule esitatavad nõuded Kohtute S §47: eesti kodanik, akadeemilise õigusteaduse akrediteeritud õiguskava, eesti keel kõrgtasemel, kõrged kõlbelised omadused, ei tohi olla süüdi mõistetud kuriteos, pankrotivõlgnik. I aste: KS §50 kohtuniku ettevalmistus teenistus, kohtuniku eksam KS §§66 jj. II aste: KS §51 kogenud ja tunnustanud jurist, kohtuniku eksam.
annaabi.ee 
