Poolringjoonele (või diameetrile) toetuv piirdenurk on täisnurk. Kaks täisnurkset kolmnurka on võrdsed, kui ühe kolmnurga hüpotenuus ja kaatet on vastavalt võrdsed teise kolmnurga hüpotenuusi ja kaatetiga. Sirget, millel on ringjoonega ainult üks ühine punkt, nimetatakse ringjoone puutujaks. Puutuja ja ringjoone ühist punkti nimetatakse puutepunktiks. TEORingjoone puutuja on risti puutepunkti tõmmatud raadiusega. TEOKui sirge läbib raadiuse otspunkti ringjoonel ja on risti raadiusega, siis see sirge on ringjoone puutuja TT Sirge on ringjoone puutuja parajasti siis, kui see sirge läbib raadiuse otspunkti ja on risti raadiusega TT Puutujate lõikepunkt M on puutepunktidest P ja Q võrdsetel kaugustel: MP=MQ
Tabel 1 Ülesanne 2 Töö eesmärk:Lahenda geodeetiline pöördülesanne, s.t. leida määratud joonte otspntide ristkordinaatide järgi joonte pikkused ja võrrelda arvutatud joonepikkuisi laboratoorses töös nr. 1 mõõdetud joonepikkus. Töövahendis: Arvuti, taskuarvuti, pliiats, paber Metoodika:Joonte pikkused ristkoordinaate kasutades: kasutasin tabelis 1. x ja y koordinaate. Selleks, et saada joonte otspunkti vahelist kaugust, lahutan ühe punkti x koordinaadist teise x koordinaadi ja vahe võtan ruutu liites omakorda sellele esimese ja teise punkti y-koordinaadi vahe ruudu, saadud arvust võtan ruutjuure mis ongi vahekaugus kahe otspunkti vahel. Kaugused on toodud tabelis 2. Joontepikkused Geodeetiliste koordinaatide järgi arvutatud: kasutasin tabelis 1. B ja L koordinaate, sisestades need alljärgnevale internetiaadressile:tp://www.ngs.noaa.gov/cgi-bin/Inv_Fwd/inverse2.prl . Saadud kaugused
5 Koostanud: Ene Ilves Punktide geodeetiliste koordinaatide järgi saab arvutada joonte pikkused alljärgneval internetiaadressil: http://www.ngs.noaa.gov/cgi-bin/Inv_Fwd/inverse2.prl või http://www.ga.gov.au/geodesy/datums/vincenty_inverse.jsp Andmete sisestamise järjekord esimesena toodud veebilehel: 1. ellipsoid on GRS-80, ekvatoriaalraadius 6378137,000m ja polaarraadius- 6356752,3141m 2. sisesta joone ühe otspunkti nr ja tema põhjalaius ja idapikkus 3. sisesta joone teise otspunkti nr ja tema põhjalaius ja idapikkus 4. arvuta pikkus ja asimuut Se Arvutatud joonte pikkusi võrreldakse laboratoorses töös nr. 1 mõõdetud vastavate joonte pikkustega. Tulemused koonda tabelisse 2.2. Tabel 2.2. Mõõdetud ja arvutatud joonepikkuste võrdlus Plaanilt Ristkoordi-naatide Geodeetiliste mõõdetud Smõõd järgi arvutatud Sarvut koordinaatide järgi
8.Täisnurkse kolmnurga konstrueerimine Ül.1087 (ringjoone kaudu) - kui on antud hüpotenuus Antud sirglõik AB. Selgitada, kuidas on ja üks kaatetitest; joonestada ringjoon, mille võimalik ainult nurklaua abil leida punkte, mis diameetriks on kolmnurga hüpotenuus; võtta asetsevad ringjoonel diameetriga AB. kaateti pikkus sirkli haarade vahele, sirkli Joonestada diameeter AB, asetada nurklaud teravik panna diameetri ühte otspunkti, (kolmnurk) nii, et täisnurga haarad lähevad tõmmata poolringjoont lõikav kaar; saadud läbi diameetri otspunktide, märkida punkt punkt ongi kolmnurga kolmas tipp täisnurga tippu. NB kasutada Thalese teoreemi 9.Jooniselt nurkade arvutamine (kesknurk, Ül.1073,1086 piirdenurk, kolmnurk) - piirdenurk on pool Leida nurk . temaga samale kaarele toetuvast Kesknurk on 98°, on piirdenurk, toetuvad
Kolmnurga joonestamine kolme külje järgi (Kolmnurga joonestamiseks läheb vaja mõõtejoonlauda ja sirklit) On antud kolmnurga kolm külge: KL = 35 mm; ML = 40 mm; KM = 50 mm 1. Joonesta kolmnurga üks külg KM = 50 mm K M 2. Võta mõõtejoonlaualt sirkli haarade vahele kolmnurga kolmas külg KL = 35 mm 3. Pane sirkli teravik külje KM otspunkti K ning joonesta ringjoone kaar. K M 4. Võta sirkli haarade vahele kolmnurga kolmas külg ML = 40 mm L 5. Pane sirkli teravik punkti M ning tõmba teine ringjoone kaar. Nende kaarte lõikepunkt ongi kolmnurga kolmas tipp L 6. Ühenda see tippudega K ja M ning vajalik kolmnurk ongi valmis.
Nurkade mõõtmiseks kasutatakse käsku DIMANGULAR. Ka see käsk on kahel viisil kasutatav nagu kaks eelmistki: võib valida kas kaare, ringjoone (lisaks küsitakse tema teist punkti) või sirgjoone (lisana küsitakse teist sirget); tühisisestuse järel näidata kolm punkti (nurga tipp ja haarade otspunktid). Ringjoone diameetri märkimiseks joonisele on kasutusel käsk DIMDIAMETER. Valida tuleb ringjoon või kaar. Pärast seda tuleb näidata diameetri ühe otspunkti asukoht. Diameetri väärtuse ette kirjutatakse automaatselt läbimõõdumärk. Kui mõõde kantakse ringjoonest väljapoole, tähistatakse ka ringjoone tsentripunkt (nagu käsuga DIMCENTER). Küllalt sarnane diameetri väärtuse tähistamisega on ringjoone raadiuse mõõtme pealekandmine. Tehakse seda käsuga DIMRADIUS. Läbimõõdumärgi asemel kirjutatakse mõõtarvu ette nüüd täht R. See on siis lühiülevaade mõõtmestamisest ja mõõtühikutest.
Silmadioptri külge on kinnitatud luup. Eklimeeter(liht, optiline) on geodeesiainstrument kaldenurkade mõõtmiseks ~0,2o täpsusega või kalde mõõtmiseks 1% täpsusega. Kasutatakse kalde määramiseks topograafias. Prisma reflektor,mille saadetakse elektromagnetilisi laineid.Absoluutne jooneline sulgemisviga kaugus punktide A ja A' vahel, mis mõõdetakse plaanilt ja avaldatakse meetrites. Otseülesannejoone teise otspunkti koordinaatide arvutamine. Pöördülesannejoone kahe otspunkti koordinaatide järgi arvutatakse joone pikkus ja direktsiooninurk. Kinnisne käik. 1) nurkade teoreetiline käik Sulgemisviga tasandatakse kõigi nurkade vahel ära. 2) nurga parandid Kontrollimiseks liidetakse kokku tasandatud nurgad, mis peab võrduma nurkade teoreetilise summaga. 3) direktsiooninurkade arvutamine. 4) kontroll kas on sama direktsiooninurk, mis lähtedirektsiooninurk oli
8.Täisnurkse kolmnurga konstrueerimine Ül.1087 (ringjoone kaudu) - kui on antud hüpotenuus Antud sirglõik AB. Selgitada, kuidas on ja üks kaatetitest; joonestada ringjoon, mille võimalik ainult nurklaua abil leida punkte, mis diameetriks on kolmnurga hüpotenuus; võtta asetsevad ringjoonel diameetriga AB. kaateti pikkus sirkli haarade vahele, sirkli Joonestada diameeter AB, asetada nurklaud teravik panna diameetri ühte otspunkti, (kolmnurk) nii, et täisnurga haarad lähevad tõmmata poolringjoont lõikav kaar; saadud läbi diameetri otspunktide, märkida punkt punkt ongi kolmnurga kolmas tipp täisnurga tippu. NB kasutada Thalese teoreemi 9.Jooniselt nurkade arvutamine (kesknurk, Ül.1073,1086 piirdenurk, kolmnurk) - piirdenurk on pool Leida nurk . temaga samale kaarele toetuvast Kesknurk on 98°, on piirdenurk, toetuvad
(0-90o) Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o) Tabelinurk teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Taandamine toimub analoogiliselt rumbiga. 10. Geodeetiline otseülesanne. Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi. Antud Punkt A(XA, YA), joonepikkus s ja rumbiline nurk R. Leida T(XT, YT), X, Y. Lahendus XT = XA + X, X = s * cos R X: I +, II , III , IV + YT = YA + Y, Y = s * sin RY: I +, II +, III , IV 11. Geodeetiline pöördülesanne. Joone direktsiooninurga ja joone pikkuse arvutamine otspunktide ristkoordinaatide järgi. Antud Punktid A(XA, YA) ja B(XB, YB)
(0-90o) · Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o) · Tabelinurk teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Taandamine toimub analoogiliselt rumbiga. 10. Geodeetiline otseülesanne. Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi. Antud Punkt A(XA, YA), joonepikkus s ja rumbiline nurk R. Leida T(XT, YT), X, Y. Lahendus XT = XA + X, X = s * cos R X: I +, II , III , IV + YT = YA + Y, Y = s * sin R Y: I +, II +, III , IV 11. Geodeetiline pöördülesanne. Joone direktsiooninurga ja joone pikkuse arvutamine otspunktide ristkoordinaatide järgi. Antud Punktid A(XA, YA) ja B(XB, YB)
pikkuste vahe dL on positiivne, siis on ka meridiaanide koonduvus positiivne, ja kui see vahe on neg., siis on ka meridiaanide koonduvus negatiivne. 14. Geodeetiline otseülesanne Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi. Antud Punkt A(XA, YA), joonepikkus s ja rumbiline nurk R. Leida T(XT, YT), X, Y. Lahendus XT = XA + X, X = s * cos R X: I +, II , III , IV + YT = YA + Y, Y = s * sin RY: I +, II +, III , IV 15. Geodeetiline pöördülesanne Joone direktsiooninurga(rumbilise nurga) ja joone pikkuse
leida mingi üldisem seletus (mis ei ole tavaliselt lihtne). Näiteks esimene peakomponent Landsat TM kuuest kanalist (1-5, 7) näitab üldist heleduse taset läbi algse ülesvõtte kõikide kanalite. Käivitage peakomponentide protseduur PCA ( Principal component analysis) 19. Kuivemad alad On kaardil heledamad, kui märjemad alad 19. IrDA (Infrared Data Association) infrapunaühendus i.e. lihtne kahe otspunkti vaheline lähisideühendus, mis toimib samal põhimõttel nagu teleri kaugjuhtimispult. Muuhulgas on infrapunaühenduse jaoks vajalik otsenähtavus seadmete vahel (kasutatakse meditsiiniliste instrumentide, test- ning mõõteriistade, sülearvutite ja mobiiltelefonide puhul) 19 Mis on IRDI vi IDRI? 20. Mis on maxlike? See on meetod millega saab algoritmidele anda näidisobjekte, mille jägi üritatakse
1 Auto CAD käsklused ZOOM suurendamine, kujutise mõõtkava muutmine, mingi joonise osa suurendamine Käsk ZOOM ise ei suurenda objekti mõõtmeid, vaid töötab suurendusklaasi põhimõttel. Kui kirjutada Command ribale (käsuribale): ZOOM Kuvatakse vastuseks tekst- Specify corner of window, enter scale factor or [All/Center/Dynamic/Extens/Previous/Scale/ Window] Seega küsitakse vaikimisi ,,akna" diagonaali esimest otspunkti A. Kui see on sisestatud, küsib arvuti selle aknadiagonaali teist otspunkti B. Seejärel suurendatakse kogu nelinurka jääv ala joonestusvälja suuruseni. Teised võimalused on: A (All) kogu määratud ala toomine joonestusväljale C (Center) suurendamine etteantud keskpunkti järgi D (Dynamic) käsitsi/hiirega juhitav sujuv suurendamine E (Extens) kõik, mis on joonisel, tuuakse joonestusväljale P (Previous) tagasiminek eelmisele suurendusele
Kõik, mis transpordikiht annab võrgukihi kätte, see läheb võrgukihi paketi andmeosasse ja võrgukiht paneb päisesse juurde omakorda 2 aadressi (saatja arvuti IP aadress ja vastuvõtja arvuti IP aadress). Vastuvõtja IP aadressi järgi marsruuditakse ja leitakse üles teine arvuti. Kõik see omakorda läheb kanalikihi kätte ning see lisatakse kanalikihi andmeosasse ning ühe konkreetse kanali piires pannakse ka siia päis juurde. Lokaalvõrgu puhul võib olla tegemist teise otspunkti aadressiga ning kui ei ole lokaalvõrk, siis pannakse näiteks kontrollsumma või muu juhtinformatsioon. Iga kiht võib ülevalt poolt saadud paketi omakorda tükeldada, sest erinevatel kihtides on erinevad pakettide pikkuse piirangud. Hiljem saab päisest saadava info abil paketid uuesti kokku panna. Nendest kokku saadakse signaalid, mis liiguvad mööda füüsilist kihti edasi. Kui need on pärale jõudnud, siis kanalikiht saab aru, et see on temale mõeldud. Kui kõik on korras, siis päis
Teravnurk, mida mõõdetakse meridiaani lähimast (põhja või lõuna) suunast kuni antud jooneni. Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Tabelinurkade leidmine: I veerand: aT = a1 II veerand: aT = 180°- a2 III veerand: aT= a3 -180° IV veerand: aT=360°-a4 14. Geodeetiline otseülesanne Geodeetiline otseülesanne on joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi. Antud: Punkt A (Xa, Ya), joonepikkus d(AB) ja rumbiline nurk alfa (AB) Leida: B(Xb, Yb), X, Y (koordinaatide juurdekasvud). Lahendus: Xb= Xa+X, X=d(AB) * cos alfa(AB) Yb= Ya+Y, Y= d(AB)*sin alfa(AB) x ja Y märk oleneb sellest millise veerandi nurgaga on tegemist. X: I+, II -, III- , IV + Y: I+, II +, III-, IV - 15. Geodeetiline pöördülesanne
mõõtevahendiga, vaid ta projekteeritakse silmaga mõõtevahendi skaalale. Sel juhul oleneb lugemi suurus silma asendist. Parallaks on vaatlusobjekti asukoha näiv muutus, mida põhjustab vaatleja silma asukoha muutumine. Parallaktilise vea vältimiseks tuleb võtta lugem nii, et vaatesiht oleks risti mõõteskaalaga. Sellist vaatlust hõlbustab mõõtevahendi peegelskaala. Skaalalt lugemi võtmisel peab silm asetsema sirgel, mis läbib objekti otspunkti ja tema kujutist peegelskaalal. Arvude esitamine Maa mass on 5 980 000 000 000 000 000 000 000 kg ehk 5,981024 kg Prootoni läbimõõt on 0,000 000 000 000 001 m ehk 10 15 m Mugav on suuri ja väikesi arve esitada 10 astmetena. Arvude sellisel esitamisel tuleb korrutamisel ja jagamisel astmenäitajaid liita või lahutada. 100 x 100 = 10 000 või 102 102 = 10 2+2 = 10 4 0,000 000 000 55 x 2400 = ( 5,5 10 10 ) ( 2,4 10 3 ) = ( 5,5 2,4 ) 10 10+3 = 13,2 10 7 =
süsteemimuutuja `PELLIPSE väärtusest. Nimelt on süsteemimuutuja `PELLIPSE väärtuseks tõelise ellipsi puhul 0, polüjoonest ellipsi puhul aga 1 (algselt vaikimisi 0). Käsu ELLIPSE käivitamise järel tekib käsureale viip Specify axis endpoint of ellipse or [Arc/Center]: Sisestades punkti, loetakse seda ellipsi ühe telje otspunktiks. Seejärel küsitakse viibaga Specify other endpoint of axis: sama telje teist otspunkti, mis tuleb anda. Nüüd hargneb valik kaheks: Specify distance to other axis or [Rotation]: Sisestades arvu, määratakse sellega kindlaks ellipsi teise pooltelje pikkus. Arvu asemel võib sisestada hoopis punkti selle kaugus ellipsi keskpunktist ongi nõutav pikkus. Kui aga sisestada täht R, küsitakse seejärel, kui suur pöördenurk ümber ellipsi peatelje tuleb võtta (teatavasti ringjoone kaldprojekteerimine annabki ellipsi). Pöördenurga lubatud väärtus on 0O kuni 89
vastuse saamist: (kas kustutada algsed objektid? Vaikimisi – EI) ↵ (või Y ↵ , kui soovitakse esialgset kujutist kustutada) 2 3 a b 1 c 1 – peegeldustelje esimene otspunkt; 2 – peegeldustelje teise otspunkti vahepealne asukoht; 3 – peegeldustelje teine otspunkt peegelduse vahekujutise tragimine (kaasajooksmine) peegeldustelje teise otspunkti määramisel kursoriga: a – esialgne kujutis; b – vahekujutis (kriipsjoonega, asukoht siis, kui kursor on tragimisel punktiga asendis 2; c – peegeldunud kujutis Märkus. Joonise osade peegeldusel peegelduvad ka kõik need pealkirjad ja tekstid, mis on kas
l 2 x 3 ml 2 I = x 2 dx = = . l 12 12 - 2 dx C x dm = dx Iseseisvalt tõestada nii integreerimise kui Steineri lause abil, et varda inertsimoment tema otspunkti suhtes on ml 2 I = . 3 6.7b Ketta inertsimoment Iseseisvalt tõestada, et homogeense ketta inertsimoment masskeset läbiva telje ja ketta tasandiga ristuva telje suhtes on mr 2 I = , 2 kus m on ketta mass ja r raadius. Vt. I. Saveljev. Füüsika üldkursus I, lk. 109-110. 6.8 Pöörleva keha kineetiline energia. Tuleme tagasi alapunktis 6.4 käsitletud lõplike mõõtmetega pöörleva keha juurde ja
A=U×q=(-)q (pinge ja laengu suuruse korrutis) Ekvipot.pinnal = Kui pot võrdsed, siis vahe on 0 Laengu ümberpaigutamisel ekvipot.pinnal tööd ei tehta. A=FxxSx A=Fsxcos=0 Laeng liigub risti jõu mõjumissuunaga. Elektrivälja jõujooned on ekvipot pinnaga isti. Juhipind on ekvipot pind. Kui paigutame laengud ümber juhi pinna, siis tööd ei tehta. VÄLJATUGEVUSE JA PINGE VAHELINE SEOS- Väljatugevust mõõdame pinge laenguga pikkusühiku kohta. E=U/d (V/m ) E=1V/m=1N/C Pinge sõltub otspunkti kaugusest. Mida kaugemal, seda suurem on pinge. Elektrivälja olemasoluks peab olma pinge ehk pot. vahe. Väljatugevuse ühik on 1V/m. Potentsiaali ja pinge ühik on 1V, kui lanegu 1C viimisel ühets punktist teise tehakse tööd 1J. JUHID ELEKTRIVÄLJAS Kristallilised tuumad. Seotud kristallvõresse kristallid liikuda ei saa, aga elektronid võivad liikuda. Vabad elektronid hakkavad elektrivälja toimel likuma. Pinnale kogunenud laengute vahel tekib lisa elektriväli
avaldis Õõnes silinder või peenike rõngas (raadius R), I=mR2 sümmeetriatelje suhtes Täis silinder või ketas, sümmeetriatelje suhtes Õhuke ketas, telg ketta tasandis läbi masskeskme Peenike varras (pikkus l), telg risti läbi masskeskme Peenike varras, telg risti läbi otspunkti Sfäär Kera Ristkülikukujuline plaat (küljed a, b), telg risti läbi masskeskme Inerts leiab kasutamist tehnikas näit. hoorattana ja küroskoobis (horisontaaltasapinna määramilel). Loeng 7 - Rõhk kui skalaarne suurus. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: , kus p on rõhk, F on jõud ja S on pindala. Rõhu
ruumala. - Keha Inertsimomendi avaldis Õõnes silinder või peenike rõngas (raadius R), sümmeetriatelje suhtes I=mR2 Täis silinder või ketas, sümmeetriatelje suhtes Õhuke ketas, telg ketta tasandis läbi masskeskme Peenike varras (pikkus l), telg risti läbi masskeskme Peenike varras, telg risti läbi otspunkti Sfäär Kera Ristkülikukujuline plaat (küljed a, b), telg risti läbi masskeskme Inerts leiab kasutamist tehnikas näit. hoorattana ja küroskoobis (horisontaaltasapinna määramilel). Loeng 7 - Rõhk kui skalaarne suurus. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: , kus p on rõhk, F on jõud ja S on pindala
tähetorni observaatorina ning aastatel 1820–1839 tähetorni direktorina, ühtlasi oli ka professor astronoomia ja geodeesia alal. Fr. G. W. Struve juhtimisel toimus aastatel 1816–1855 meridiaanikaare mõõtmine, mille eesmärgiks oli maakera kuju ja suuruse kindlaksmääramine. Võivere ja Avanduse küla vahelisel 5 tasasel väljal mõõtis Fr. G. W. Struve 1827. aastal 4,5 km pikkuse baasijoone, mille ühte otspunkti püstitati mälestusmärk. Omal aja saavutas ta mõõtmise eksimuse alla 20 meetri, mis oli tolle aja kohta fenomenaalne tulemus. Fr. G. W. Struve oli Pulkovo observatooriumi üks rajajaid ning aastatel 1839–1862 selle direktor. Ta oli 1845. aastal üks Vene Geograafia Seltsi asutajaid ning alates 1853. aastast Eesti Looduseuurijate Seltsi auliige. Fr. G. W. Struve järgi on nime saanud kaks mäge Teravmägede saarestikus ja mägi Antarktikas Kuninganna Maudi maal
Terminid külgekraan – профильная плоскость vasakultvaade – 1. вид сбоку, проекции 2. профильная проекция nurgapoolitaja (vt bisektor ) – биссектриса vasakultvaade – вид слева Sirglõigu kaksvaade Et tuletada sirglõigu AB ristprojektsioonid kahel ekraanil, leitakse selle lõigu mõlema otspunkti ristprojektsioonid kummalgi ekraanil (sele 13a ja 13b). Lõigu otspunktide samanimeliste projektsioonide ühendamisel tekib ekraanil ε1 punktide A' ja B' vahel lõigu AB pealtvaade ning ekraanil ε2 punktide A'' ja B'' vahel eestvaade. t on sirglõiku AB esiekraanile projekteeriv tasapind, ehk sirglõiku esiekraanile projekteerivate kiirte tasapind. Sele 13. a – sirglõigu projekteerimine ekraanile; b – sirglõigu kaksvaade Sirglõigu kolmvaade
avaldis Õõnes silinder või peenike rõngas (raadius R), I=mR2 sümmeetriatelje suhtes Täis silinder või ketas, sümmeetriatelje suhtes Õhuke ketas, telg ketta tasandis läbi masskeskme Peenike varras (pikkus l), telg risti läbi masskeskme Peenike varras, telg risti läbi otspunkti Sfäär Kera Ristkülikukujuline plaat (küljed a, b), telg risti läbi masskeskme Inerts leiab kasutamist tehnikas näit. hoorattana ja küroskoobis (horisontaaltasapinna määramilel). Loeng 7 · Rõhk kui skalaarne suurus: ühik ja dimensioon. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: , kus p on rõhk, F on jõud ja S on pindala
nurk on positiivne sel juhul, kui püsttelg kaldub meridiaanist paremale (itta) ning negatiivne, kui püsttelg kaldub meridiaanist vasakule (läände). Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. 14. Geodeetiline otseülesanne Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi. Antud Punkt A(XA, YA), joonepikkus s ja rumbiline nurk R. Leida T(XT, YT), X, Y. LahendusXT = XA + X, X = s * cos R X: I +, II , III , IV + YT = YA + Y, Y = s * sin RY: I +, II +, III , IV 15. Geodeetiline pöördülesanne Joone direktsiooninurga ja joone pikkuse arvutamine otspunktide ristkoordinaatide järgi. Antud Punktid A(XA, YA) ja B(XB, YB) Leida X, Y, s, R
meridiaani vahel, kusjuures see nurk on positiivne sel juhul, kui püsttelg kaldub meridiaanist paremale (itta) ning negatiivne, kui püsttelg kaldub meridiaanist vasakule (läände). Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. 14. Geodeetiline otseülesanne Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi. Antud Punkt A(XA, YA), joonepikkus s ja rumbiline nurk R. Leida T(XT, YT), ∆X, ∆Y. Lahendus XT = XA + ∆X, ∆X = s * cos R ∆X: I +, II –, III –, IV + YT = YA + ∆Y, ∆Y = s * sin R ∆Y: I +, II +, III –, IV – 15. Geodeetiline pöördülesanne Joone direktsiooninurga ja joone pikkuse arvutamine otspunktide ristkoordinaatide järgi. Antud Punktid A(XA, YA) ja B(XB, YB) Leida ∆X, ∆Y, s, R
Ühenduseta andmeedastus (UDP protokoll): ● Sama eesmärk: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel ● UDP - ebausaldusväärne andmete transportimine ● Voo- ega ummistuskontrolli pole ● Kasutavad nt: HTTP (web), FTP (file transfer), Telnet (remote login), SMTP (email) 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommunikatsioon (circuit switching) - sidetehnoloogia, kus kahe seadme vahel moodustatakse kahe otspunkti vahel ühendus vajalikuks ajaks (traattelefonid). Sobib andmeedastuseks, kui on vaja edastada andmeid kiiresti ja reaalajas. Kanal reserveeritakse täielikult ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine, see tagab kindla edastuskiiruse. Ühendusele orienteeritud andmeedastus (TCP). Suure kanali korral saab kasutada aja (erinevatel hetkedel kasutavad kanalit eri kliendid) või sageduse (erineval sagedusel edastatakse eri infot) järgi tihendamist. Ei sobi arvutitevaheliseks
o Tipu v aste ehk valents on tipuga v intsidentsete servade arv. Tähis d(v). o Kui d(v) = 1, siis nimetatakse tippu v rippuvaks tipuks. o Kui d(v) = 0, siis nimetatakse tippu v isoleeritud tipuks. o Maksimaalne võimalik tipu aste n-tipulises graafis on n-1. Tipuastmete teoreem o Teoreem. Igas graafis on kõigi tippude astmete summa võrdne servade arvu kahekordsega. 32 o Tõestus. Iga serv suurendab oma kummagi otspunkti astet (ja seega ka astmete summat) kahe võrra. o Järeldus. Igas graafis on paaritu astmega tippe paarisarv. 35. Ahel, ahela otstipud ja sisetipud. Lihtahel. Teoreem lihtahelast. Kaugus. [2] Ahel, otstipud, sisetipud, lihtahel o DEF: Ahelaks nimetatakse graafi tippude järjendit v0, v1, …, vk, kus iga kaks järjestikust tippu on servaga ühendatud. o Tipud v0 ja vk on ahela otstipud, ülejäänud tipud on sisetipud.
Parameetrid: suurim lubatud alalisvool (IFmax on pärivoolu suurim keskväärtus; suurim lubatav alalisvastupinge URmax on dioodi siirdele rakendada lubatav vastupinge suurim väärtus; sagedusala piirdesagedus. Pingevoolu tunnusjoon: (pütsepp:lk 48) 42. Ühefaasilised alaldid Ühefaasilises ühetaktilises alaldis vool läbib dioodi ja tarvitit trafo sekundaarpinge poole perioodi ulatuses, st kuni sekundaarmähise otspunkt a on positiivne otspunkti b suhtes. See vool on pulseeriv, muutudes amplituudiväärtusest nullini. Alaldatud vooli alaliskomponent kujutab endast perioodi vältel tarvitit läbiva voolu keskväärtust Id=0,45 I2. Poolperioodalaldi peamiseks puuduseks on väljundpinge tugev pulsatsioon ja trafo võimsuse ebapiisav kasutamine (pulsatsioonitegur q=1,57). Kõige parem on ühegaasilie sildlülituses alaldi, kus dioodid töötavad paariti
omavõngete sagedusega 0. §44. Samasihiliste võnkumiste liitmine. Mitme ül. lahendamine, nt. samasihiliste võnkumiste liitmine, osutub palju lihtsamaks ja piltlikumaks, kui kujutada harm. võnkumisi graafiliselt, vektoritena tasapinnal. Nii saadud skeemi nim. vektordiagrammiks. Valime telje ning tähistame selle tähega x. (joon.7) Teljel võetud punktist O joonest. vektori pikkusega a, mis mood. teljega nurga . Kui panna see vektor pöörlema nurkkiirusega 0, siis liigub vektori otspunkti projektsioon teljel x mööda telge punktide a ja +a vahel ning selle projektsiooni koordinaat muutub ajas seaduse x=a cos( 0t+a) järgi. Järelikult võngub vektori otspunkti projektsioon teljel harm.-lt. Selle võnkumise amplituud on võrdne vektori pikkusega, nurksagedus vektori pöörlemise nurkkiirusega ja algfaas võrdne nurgaga, mille vektor moodustas teljega aja arvest. alghetkel. Öeldust järeldub, et harm
A(235,185) G B(235,65) F Kärpimise lõpetamiseks teeme „tühivaliku”: ↵ Arvuti ootab uut käsku. Nüüd järgnevad sirglõikude joonestamised, ja muudame kasutatavaks kihi SIRGJOON. Edasiseks joonestamiseks peame tahes-tahtmatult kasutama veidi matemaatikat: Lõigu GF esimene otspunkti koordinaadid on (235+45, 65) ja teine teine otspunkt F asub esimesest X-telje suunas 45 mm kaugusel. Seega GF joonestamiseks anname algpunktiks (280,65) ja teiseks: punktiks @45,0. Ligikaudu samasuguset võtet kasutades leiame punkti C koordinaatideks (280,185) ja punkt D asukohaks sellest @0,-80 ning edasi saab ka leida punkti E asukoha, võrreldes punkti D asukohaga @45,0: Ülesanne II Tihend
kaldristi eemaldatava lõigu algusesse (kui aga nihutamine toimub P abil, siis – osa lõppu), ja alles siis valida B. Enter an option [ Next / Previous / Go / eXit ] < N >: (teha valik : [ järgmine / eelmine / mine (täitekäsklus) / väljumine ], vaikimisi – N (või P)) 4.3.1) P ↵ (või N ↵) Enter an option [ Next / Previous / Go / eXit ] < N >: (nihutada kaldrist eemaldatava liitjoone osa teise otspunkti – lõppu) 4.3.2) G ↵ (täitekäsklus – mine!) (tähistatud osa (see, mis jäi kahe viimase N või P vahele) kaob, väljutakse alam- alamkäsust tiputöötluse alamkäsku. Liitjoon on jaotatud kaheks omaette liitjooneks) Töö 3 Klamber 60 4.4) I ↵ Specify location for new vertex: (sisestada uue tipu asukoht) {punkt} ┐ (või ↵ )
korrektne SÕNASTUS on selline: Kui F(x) on PIDEVA funktsiooni f(x) MINGI algfunktsioon , siis on funktsiooni f(x) lõigul [a,b] määratud integraal rajades a-st b-ni võrdne funktsiooni F(x) väärtuse kohal b ja väärtuse kohal a vahega. Pannes nüüd muutuja t asemel muutuja x, saame Newton Leibnizi valemi mugavama kuju. On ju t samuti argument, samaväärne x-ga, me vahetasime ennist t x-i vastu, et seda mitte segamini ajada muutuva ülemise raja otspunkti x-ga. Sümbol x ei tähista ju konkreetset suurust, vaid kõiki suurusi, mis kaasnevad funktsiooniga... Niisiis mugavam kuju: b a b f(x) dx = F(b) F(a) = F(x) a 2) Muutuja vahetus määratud integraalis TEOREEM On antud integraal b a f(x) dx , kus funktsioon f(x) on lõigul [a,b] pidev. Kuna võib juhtuda ja väga tihti
Veerlemist vaadeldakse kahe liikumise summana: pöörlemine ümber massikeset läbiva telje ja kulgliikumine. Äärepunktide kiiruste keskmine on veeremise korral võrdne massikeskme kiirusega. Seega kineetiline energia: m vc I 2 Wk = + 2 2 Keha inertsimoment leitakse integreerimise teel, kuid seda õpitakse tehnilises mehaanikas, kuid loedeldes üles mõned juhud: 1) Pikk peenike varras pöörlemas ümber telje, mis on vardaga risti ja läbib selle otspunkti: 1 2 I= ml (valemite lehele) 3 2) Sama varras pöörlemas ümber telje, mis on vardaga risti ja läbib keskpunkti: 1 I= ml 2 (valemite lehele) 12 3) Peenike rõngas raadiusega R pööreldes ümber oma sümmeetriatelje: I = mR 2 (valemite lehele) 4) Silinder pööreldes ümber oma sümmeetriatelje: 1 I= mR 2 (valemite lehele) 2
läbib küll plaadi keskpunkti, kuid on kinnitatud plaadiga viltu (mitte risti)? Mööda ümarplaadi sümmeetriatelgi, lisaks plaadi sümmeetriatasapinnaga risti. 46. Kuidas asetsevad peainertsteljed ühtlase varda korral, mis on kinnitatud pöörlemistelje (z-telje) 5 külge viltu, kusjuures telg läbib varda otspunkti? keha tsentraalpeainertstelje igas punktis on peainertsteljed paralleelsed tsentraalpeainertstelgedega üks neist läheb piki varrast ja ülejäänud sümmeetriateljed läbivad varda tsentrit C ning peavad olema vardaga risti 47. Kus on peainertstelg (-teljed) sümmeetrilise keha korral? Kui ühtlasel kehal on sümmeetriatelg, siis on see ka üheks tsentraalpeainertsteljeks. 48. Kus on peainertstelg juhul, kui kehal on sümmeetriatasapind?
o Järelikult ei saa puu 1 kaal olla väiksem puu kaalust Primi algoritm vähima kaaluga aluspuu leidmiseks: o Valime graafist suvalise tipu v. Olgu 0 graaf ainsa tipuga v ja U=V{v}, st ülejäänud tippude hulk o Iga = 1, ... , - 1 korral leiame graafist vähima kaaluga serva , mis ühendab mingit graafi -1 tippu mingi tipuga Lisame alamgraafile -1 serva ja tema teise otspunkti . Eemaldame hulgast Primi algoritmi korrektsus: o Rakendatagu Primi algoritmi sidusale kaalutud graafile , milles on n tippu o Et on sidus, siis igal sammul leidub serv, mis ühendab alamgraafi -1 mõne veel ühendamata tipuga o Algoritmi rakendamise tulemus -1 on puu, sest pole tsükleid ja ta on sidus. -1 sisaldab graafi kõiki tippu, järelikult on toespuu o Tõestame, et toespuu = -1 kaal on minimaalne
jõud F , seega ka tema projektsioonid Fx, Fy, Fz, muutuvad suurused. Millest jõud võib oleneda? Eelkõige muidugi ajast t. Teiseks võib jõud oleneda punkti asuko- hast, s.t kohavektorist r ehk teisiti öeldes -- punkti koordinaatidest x, y, z. Näitena võib siin tuua elastsusjõu -- mida pikem on vedru, seda suurem on jõud, seega elastsusjõud oleneb tõepoolest vedru otspunkti koordinaatidest (või koordinaadist). Kolmandaks võib jõud oleneda punkti liikumise kiirusest, s.t vektorist v = r ehk teisiti öeldes tuletistest x , y ja z . Näitena võib tuua keskkonna viskoosse takistus-jõu, mille suurus on võrdeline kiirusega. Kokkuvõttes võib süsteemi (3.1) esitada siin kujul m x = Fx ( t ; x, y , z ; x , y , z )
Esemete võrdlemiselt minnakse üle sirglõikude võrdlemisele. Kui sirglõigud on hästi paigutatud ja nende pikkuse erinevus kül- lalt suur, on neid kerge võrrelda. Kui aga pikkuse erinevus on väike ja sirglõigud asetsevad teineteisest eraldi, on pikkuse võrdlemine keerulisem. 14 Sellisel juhul kasutame pabeririba. Asetame pabeririba nii, et selle üks tipp langeb kokku võrreldava lõigu ühe otspunktiga ning tõm- bame paberiribale lõigu teise otspunkti kohale kriipsu. Seega oleme märkinud ühe sirglõigu pikkuse. Kui me selle pabeririba nüüd tei- sele sirglõigule tõstame, saame võrrelda, kumb sirglõikudest on pi- kem, kumb lühem. Enne 6. ülesande lahendamist selgitab õpetaja, kuidas kaardil teid kujutatakse. Koos loetakse kaardilt linnade nimesid. Kõrgem, madalam Tööraamat lk 22 ja 23 Selleks tunniks palub õpetaja kaasa võtta mänguklotse. Tunni algu- ses laotakse erineva kõrgusega torne ja võrreldakse neid, kasutades
Transpordi kiht paneb kaasa checksumi headerisse, et vigasid avastada, aga neid ei parandata. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Arvutivõrgud, kus me näeme võrgukihi tasemel ühendusele oritenteeritud võrke (handshakinguga) nimetatakse virtuaalahelatega võrkudeks ja selliseid võrke, kus on võrgukihi tasemel ühenduseta võrgud (ilma handshaking'uta), nimetatakse datagrammvõrkudeks. Virtuaalahelatega võrgud kasutavad virtuaalahelaid, et kaks otspunkti omavahel ühendada. Virtuaalahelad koosnevad: 1)teekonnast, mis on lihtsalt ühenduslülide ja ruuterite jada 2)numbritest, mis tähistavad ära iga lingi teekonnal 3)sissekannetest marsruutimistabelites Toimib see järgnevalt: Luuakse kanal (VC setup), saadetakse andmed (data transfer) ja pannakse kanal kinni (VC teardown). Pakett, mis mööda kanalit liigub omab Virtuaalahela numbrit oma header'is, mis muutub iga lingi juures. Numbri
on võrgukihi tasemel ühenduseta võrgud, nimetatakse datagrammvõrkudeks. 3)Ühendusele orinteeritud teenus toimib võrgukihi tasemel teistmoodi kui transpordi kihi tasemel. Näiteks transpordi kihi tasemel nägime, et ühendusele orinteeritus implementeeritakse lõpp-punktides olevate süsteemide poolt, aga võrgukihi tasemel implementeeritakse see lõpp-punktide vahel olevates ruuterites ja ka lõpp-punktides. Virtuaalahelatega võrgud kasutavad virtuaalahelaid, et kaks otspunkti omavahel ühendada. Virtuaalahelad koosnevad: 1)teekonnast, mis on lihtsalt ühenduslülide ja ruuterite jada 2)numbritest, mis tähistavad ära iga lingi teekonnal 3)sissekannetest marsruutimistabelites Toimib see järgnevalt: Luuakse kanal (VC setup), saadetakse andmed (data transfer) ja pannakse kanal kinni (VC teardown). Pakett, mis mööda kanalit liigub omab Virtuaalahela numbrit oma header'is, mis muutub iga lingi juures. Numbri
ruudu korrutis. ml 2 Iz = + md 2 12 223. Mis on peainertsteljed? Mis on tsentraalpeainertsteljed? 224. Kuidas asetsevad peainertsteljed ühtlase ümarplaadi korral, kui see pöörleb ümber z-telje, mis läbib küll plaadi keskpunkti, kuid on kinnitatud plaadiga viltu (mitte risti)? 225. Kuidas asetsevad peainertsteljed ühtlase varda korral, mis on kinnitatud pöörlemistelje (z-telje) külge viltu, kusjuures telg läbib varda otspunkti? 226. Kus on peainertstelg (-teljed) sümmeetrilise keha korral? 227. Kus on peainertstelg juhul, kui kehal on sümmeetriatasapind? 228. Mis on tsentraalpeainertsteljed ja tsentraalpeainertsmomendid? 229. Mis on tsentrifugaalinertsmomendid? 230. Mis on tsentrifugaalinertsmomendid ja milleks neid üldse vaja läheb? 231. Mis on I xy ja kirjutada selle valem? Tsentrifugaalmoment xy-tasandi suhtes. Ixy = m x y
ruudu korrutis. ml 2 Iz = + md 2 12 223. Mis on peainertsteljed? Mis on tsentraalpeainertsteljed? 224. Kuidas asetsevad peainertsteljed ühtlase ümarplaadi korral, kui see pöörleb ümber z-telje, mis läbib küll plaadi keskpunkti, kuid on kinnitatud plaadiga viltu (mitte risti)? 225. Kuidas asetsevad peainertsteljed ühtlase varda korral, mis on kinnitatud pöörlemistelje (z-telje) külge viltu, kusjuures telg läbib varda otspunkti? 226. Kus on peainertstelg (-teljed) sümmeetrilise keha korral? 227. Kus on peainertstelg juhul, kui kehal on sümmeetriatasapind? 228. Mis on tsentraalpeainertsteljed ja tsentraalpeainertsmomendid? 229. Mis on tsentrifugaalinertsmomendid? 230. Mis on tsentrifugaalinertsmomendid ja milleks neid üldse vaja läheb? 231. Mis on I xy ja kirjutada selle valem? Tsentrifugaalmoment xy-tasandi suhtes. Ixy = m x y
datagrammvõrkudeks. 3. Ühendusele orienteeritud teenus toimib võrgukihi tasemel teistmoodi kui transpordi kihi tasemel. Näiteks transpordi kihi tasemel nägime, et ühendusele orienteeritus implementeeritakse lõpp-punktides olevate süsteemide poolt, aga võrgukihi tasemel implementeeritakse see lõpp-punktide vahel olevates ruuterites ja ka lõpp-punktides. Virtuaalahelatega võrgud: Kasutatakse virtuaalahelaid, et kaks otspunkti omavahel ühendada. Virtuaalahelad koosnevad: 1) Teekonnast, mis on lihtsalt ühenduslülide ja ruuterite jada 2) Numbritest, mis tähistavad ära iga lingi teekonna 3) Sissekannetest marstuurimistabelites Toimib see järgnevalt: Luuakse kanal (VC setup), saadetakse andmed (data transfer) ja pannakse kanal kinni (VC teardown). Pakett, mis mööda kanalit liigub omab Virtuaalahela numbrit oma päises, mis muutub iga lingi juures.
osaliselt satub aknasse; ala muutub heleroheliseks). Valikuakende piirjoote kuvamist (joonestamist) objektivalikul juhib põhimuutuja PICKAUTO = 1 – joonestab objektivalikul W- (või C-) aknaga valikuakna – ristküliku või hulknurga piirjooned; PICKAUTO = 0 – valikuakna piirjooni ei ei joonesta. ÜLESANNE I Pinnatükk 205 Arvuti küsib valikuakna diagonaali esimest otspunkti: ja siis selle teist otspunkti Valikuakna diagonaali esimese ja teise otspunkti sisestamiseks on kolm võimalust: {punkti koordinaadid} ↵ (arvuliselt või hiirega); {punkt täppismääramisega} ┐ (hiire vasak sõrmis); {nihutada kursori niitrist vajalikule kohale} ┐ (või ↵) (Valikuakna diagonaali teise otspunkti asukoht sisestada mõnel eelkirjeldatud moel) (leitud 4 objekti kirjutatakse alati lõppu ja edasi küsitakse uut objektivalikut . . .
9 Sellelt jooniselt ongi näha põhimõte, kuidas saab jõudude lahutamisel F1 F2 tulemusvektori otsekohe ära joonistada: tulemusvektor tuleb tõmmata vahe F1 F2 tagumise liikme (siin F2 ) otspunktist esimese liikme (siin F1 ) otspunkti. V. Jõu lahutamine komponentideks. Eespool nägime kuidas saab kahte jõudu kokku liita üheks, summavektoriks. Mitmete probleemide lahendamisel on mõnikord aga vaja teha just vastupidi: lahutada üks jõud komponentideks. Vaatame, kuidas näiteks saab jõudu lahutada kaheks komponendiks. Selleks võib kasutada kas rööpküliku või kolmnurga reeglit. Lihsam on siin rööpküliku reegel. Mis me siin sisuliselt teeme?
tipulise puu binaarkoodis 2(n-1) kahendkohta. Binaarkoodi põhjal saab puu üheselt taastada. *Erinevalt Prüferi koodist, ei ole mingi puu planaarkood üheselt määratud e. unikaalne, kuna puu juureks võib alati valida erinevaid tippe. [38]. Kooskõlad graafis. Berge'i teoreem. Kooskõlaks nimetatakse orienteerimata graafi G = (V,E) servade sellist alamhulka ME, kus mistahes kaks serva ei oma kahekaupa võetuna sama otspunkti. Kooskõlaline e. küllastunud tipp- tipu nimetatakse kooskõlastatuks, kui ta on mõne hulka M kuuluva serva otstipuks. Maksimaalne kooskõla- kooskõla on maksimaalne, kui mistahes täiendava graafi serva lisamisel hulka M ei oleks see enam kooskõla. Kooskõla määr- |M|, ehk kooskõlas sisalduvate servade arv. Maksimumkooskõla- kooskõla on maksimumkooskõla, kui Mi võimsus on kõigist võimalikest väärtustest suurim. (Alustades suvalisest servast saame maksimaalse kooskõla,
Astmerea (1) liikmeti integreerimisel või diferentseerimisel tema koonduvusraadius ei muutu. Samad omadused kehtivad ka astmerea (2) kohta tema koonduvusvahemikus (a - R; a + R ) . Teoreem (Abeli lemma). Kui astmerida (1) koondub koonduvusvahemiku (- R; R ) parem- poolses otspunktis R , siis selle astmerea summa S (x ) on vasakult pidev punktis R , st. S (R - ) = S ( R ) . Samasugune lemma kehtib ka koonduvusvahemiku vasakpoolse otspunkti - R kohta. 27 Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad) 3. Funktsioonide arendamine astmeritta Def. Kui iga x (a - R; a + R ) = X korral kehtib võrdus f ( x ) = a n ( x - a ) , siis öeldakse, et
pealtvaatesse. Vahendid, mille abil luuakse Sketch, on paigutatud Home lindil sektsiooni Draw. [joonis 2-6] joonis 2-6 Märgistamine Select Tool lubab märgistada ühe või mitu elementi ja vajadusel saab neid ka nihutada, juhul kui mõni määratud side ei tekita konflikti.. Jooned Line/Arc loob sirglõigu või kaare kahe otspunkti järgi. Et minna sirge joonestamiselt üle kaarele ilma vahendit vahetamata tuleb vajutada A. Peale kaare lõpp-punkti näitamist jätkatakse uuesti sirgega. Joon lõpetatakse vajutusega hiire parempoolsele klahvile. Point loob punkti etteantud kohta. Curve loob sisestatud punktide järgi avatud või kinnise kõvera.
valitud liikumissuunaga, siis lugeda elektromotoorjõud positiivseks. Sama on mingit tarbijat või vooluallikat läbiva vooluga. Kui selle suund ühtib meie valitud liikumissuunaga mööda suletud vooluahelat, siis tuleb vool lugeda positiivseks. 47. Tarbijate jadaühendus Iga elektron, mis lähtub negatiivse potentsiaaliga otspunktist, peab läbima järjest kõik tarbijad ja jõudma positiivse potentsiaaliga otspunkti. Et tingimused on võrdsed, peab iga elektron läbima selle tee ühesuguse ajaga. Järelikult peab ka kõiki tarbijaid läbima ühetugevune vool. Tarbijate jadaühenduse korral on voolutugevus igas vooluahela osas ühesugune. const = I . Et jadaühendusel peab iga ahelat läbiv laeng läbima järjest kõik tarbijad, siis peavad üksikute tarbijate takistused jadaühenduse korral liituma. Tarbijate jadaühendusel võrdub vooluahela kogutakistus üksikute tarbijate takistuste summaga
annaabi.ee 
