Mõõtmestamine ja mõõtühikud (0)

Mõõtmestamine ja mõõtühikud
Enne mõõtmestamise alustamist tuleb sageli ka mõõtmestamisstiile häälestada. See toimub käsuga DIMSTYLE. Käsk on käivitatav ikoonilatilt DIMENSION või siis rippmenüüst Format valikuga Dimension Style…. Igal mõõtmestamisstiilil on oma nimi. Algselt on olemas mõõtmestamisstiil nimega STANDARD, mida ei saa kustutada , küll aga ümber nimetada ja modifitseerida. Käsu DIMSTYLE käivitamisel tuuakse ekraanile vastav dialoogaken, millel on neli alamakent ja osal nendest omakorda terve rida vahekaarte.
Mõõt- ja distantsjoonte häälestamine toimub vahekaardiga LINES. Soovitatav on värv, joone tüüp ja joone paksus valida vastavalt kihile.
Nooleotste häälestamine toimub dialoogaknaga SYMBOLS AND ARROWS.
Seal saab määrata nooleotste kuju, noolepea suurust. Tsentre märke on võimalik valida 3 võimaluse vahel, ei ole seda märki, tsentrimärk näidatakse 2 joonega ning tsentrimärk näidatakse pikemate ristuvate joontega.
Tekstistiili ning teksti paigutus häälestatakse vahekaardiga TEXT.
Seal saab tekstistiili muuta, teksti värvi, teksti kõrgust, raami ümber teksti joonestada ja muuta tekstiasukohta.
Teksti ja noolte vastastikune vahekord häälestatakse vahekaardiga FIT. Seal saab muuta teksti sobivamaks, et see paremini ära mahuks.
Põhiühikud häälestatakse vahekaardiga PRIMARY UNITS .
Selle käsuga saab muuta pikkusühikute formaatik, pikkusühikute kümmendkohtade arvu ehk siis mitu kohta pärast koma kuvatakse, saab muuta ümardamistegurit, suffixi ja prefixiga saab panna erinevaid märke mõõtude ette või siis taha.
Alternatiivühikud (erinevalt põhiühikutest kirjutatakse need nurksulgudesse) häälestatakse vahekaardiga ALTERNATE UNITS. Seal saab näiteks muuta meetrid, jalgadeks või tollideks.
Tolerantse häälestatakse vahekaardiga TOLERANCES .
Tolerantside meetodeid saab muuta ning saab anda ka ülemisi ja alumisi piirväärtusi.
Seal käsus saab samuti muuta kohti pärast koma.
Mõõtmestamist on mugavaim käivitada ikoonilati DIMENSION ikoonidelt, seetõttu on kasulik, et vähemalt mõõtmestamise ajaks on ikoonilatt avatud.
Tavaliselt esineb joonistel kõige rohkem horisontaalseid ja vertikaalseid lineaarmõõtmeid. Nende mõlema mõõtmesta¬ mise jaoks on kasutusel üks ja sama käsk DIMLINEAR. Valik horisontaalse ja vertikaalse lineaarmõõtme vahel toimub automaatselt – hiire liigutamise kaudu. Lineaarmõõtme lisamine joonisele saab toimuda kahel viisil:
Näidata järjekorras kolm punkti – esimese ja teise distantsjoone baaspunktid ning mõõtjoone nivoopunkt. Pärast tühisisestust valida mõõdetav objekt (sirglõik, kaar, ringjoon , polüjoone lüli) ning näidata mõõtjoone nivoopunkt nagu eelmisel juhul.
Kaldmõõtmete pealekandmiseks on kasutusel käsk DIMALIGNED. Siin on analoogilised kaks valikuvõimalust nagu lineaarmõõtmestamisel. Kaldmõõtme mõõtjoon kantakse joonisele paralleelselt mõõdetava objekti otspunkte ühendava joonega.
Nurkade mõõtmiseks kasutatakse käsku DIMANGULAR. Ka see käsk on kahel viisil kasutatav nagu kaks eelmistki: võib valida kas kaare, ringjoone (lisaks küsitakse tema teist punkti) või sirgjoone ( lisana küsitakse teist sirget); tühisisestuse järel näidata kolm punkti (nurga tipp ja haarade otspunktid).
Ringjoone diameetri märkimiseks joonisele on kasutusel käsk DIMDIAMETER. Valida tuleb ringjoon või kaar. Pärast seda tuleb näidata diameetri ühe otspunkti asukoht. Diameetri väärtuse ette kirjutatakse automaatselt läbimõõdumärk. Kui mõõde kantakse ringjoonest väljapoole, tähistatakse ka ringjoone tsentripunkt (nagu käsuga DIMCENTER).
Küllalt sarnane diameetri väärtuse tähistamisega on ringjoone raadiuse mõõtme pealekandmine . Tehakse seda käsuga DIMRADIUS. Läbimõõdumärgi asemel kirjutatakse mõõtarvu ette nüüd täht R. See on siis lühiülevaade mõõtmestamisest ja mõõtühikutest.