satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, eeldatavalt valguse kiirusel, ja sealt siis saab ka kauguse. GPS kasutab signaalide saatmiseks kaht sagedust: L1 (1575,42 MHz) ja L2 (122,60 MHz ). Seoses GPS-i moderniseerimisega on tulemas ka uus sagedus L5 (1176,45 MHz ). L1 on moduleeritud nn C/A koodiga ja P koodiga. L2 kannab ainult P koodi. Need koodid on iga satelliidi kohta veidi erinevad, see annab vastuvõtjale võimaluse satelliitidel vahet teha, kuna vastuvõtja teab, milliseid koode mingi satelliit väljastab. Lisaks saadavad satelliidid välja ka infot enda kohta: almanac, mis sisaldab kellaaega (UTC aeg), infot oma korrasoleku kohta ja jämedalt orbiidi andmeid ning ephemeris-t, mis sisaldab täpseid orbiidi andmed. Maapealsed kontrolljaamad monitoorivad pidevalt satelliite, uuendavad neid andmeid regulaarselt (ephemeris uueneb iga 2 tunni tagant) ning vajadusel ka korrigeerivad satelliitide orbiite. Kui vastuvõtja teab oma kaugust vähemalt kolmest satelliidist, arvutab ta oma
Tallinna Polütehnikum Modem REFERAAT Juhendaja: Õpilane: Tallinna Polütehnikum Sisukord Tallinna Polütehnikum Sissejuhatus Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. Sõna "modem" on tuletatud inglise keele sõnadest modulate ja demodulate, mis tähendavad vastavalt "moduleerima" ja "demoduleerima". Modem kuidas toimib Modemite tuntuim näide on kõnesagedusala modem, mis muudab personaalarvuti digitaalsed andmed modelleeritud elektrilisteks signaalideks.Modelleeritud elektrilised signaalid on häälsageduse piires telefoni kanalil. Neid signaale saab edastada telefoni liinide kaudu ja vastuvõtja modem saab d
Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa - ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jaga
Lisaks on projekti kaugemaks eesmärgiks Eesti kosmose- ja kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamine, koolitades eksperte ja levitades teadmisi kosmosetehnoloogia vallas. Samuti loodetakse, et satelliidiprojekt omab märkimisväärset rolli avalikkuse harimisel ja inspireerimisel ning toob kosmoseteaduse avalikkusele lähemale. Geograafiliselt laiali hajuvas keskkonnas töötamine oli meeskonnale väljakutsuv katsumus, aga kõik raskused seljatati ja pühenduti täielikult eesmärgile saata satelliit kosmosesse. Projekt on saanud rahvusvahelised mõõtmed - satelliidil tehtava eksperimendi loomist koordineeris Soome Meteoroloogia Instituut. Projekti neljas ehk D etapp, mille tulemuseks oli satelliidi valmimine ja selle orbiidile lennutamine, sai viidud lõpule. Satelliidi orbiidile lennutamine toimus 7. mail. Töö põhiosa ESTCube-1 missiooni peamised eesmärgid: · Testida kümnemeetrise juhtme väljalaskmist, mis on osaks elektrilise päikesepurje arendamise juures.
Kooli nimi Enda nimi klass NORRA Referaat Juhendaja: vanemõpetaja ......... Koht ja aastaarv 2 SISUKORD Sissejuhatus 4 1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5 1.2. Pealinna Oslo asend 5 2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3. Info ja sidetehnoloogia 18 4.4. Kalandus
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME TEE Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3 1. TEE AJALUGU ............................................................................................................ 3 1.1 HIINA MÕJU .................................................................................................................. 3 1.2 JAAPANI MÕJU.................................................
sealhulgas just ilmainfo saamist. Töö käigus kasutan kirjandusteost ja mitmeid internetiallikaid. Satelliidid mängivad meie igapäevaelus tähtsat rolli. Kasutame neid pidevalt iseenesele teadmata. Homne ilmateade, uudised maailmas toimuvast, kaugekõned ning internetiühendused saavad teoks tänu satelliitidele. 3 1. Üldinfo Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. Tegelikult peetakse satelliitidest rääkides tavaliselt silmas inimese valmistatud aparaate, mis saadetakse kosmosesse Maa ümber tiirlema. Satelliite lahutavad meist sajad kilomeetrid pimedust ja tühjust. Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Rahvusvaheline äri-ja tööstusmaailm vahetab satelliitide abil igas sekundis miljardeid uudiseid.
aasta septembrist on GPS-süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis tiirlevad oma orbiitidel maapinnast umbes 20 000 kilomeetri kõrgusel. GPS- vastuvõtja mõõdab oma asukoha määramiseks kaugusi neljast teadaolevate koordinaatidega satelliidist. Mõõtes kauguse esimesest satelliidist, määratakse vastuvõtja võimalike asukohtade kerapind. Mõõtes kauguse teisest satelliidist kitseneb vastuvõtja võimalike asukohtade hulk kahe kerapinna lõikumisel tekkivaks ringjooneks. Kolmas satelliit eraldab sellest ringjoonest kaks punkti ning neljanda satelliidi kauguse mõõtmine valib neist kahest välja "selle õige". GPS vastuvõtja asukoha määramise täpsus sõltub kahest faktorist: satelliitide koordinaatide ning vastuvõtja ja satelliitide vaheliste kauguste mõõtmise täpsusest. Iga
annaabi.ee 
50 punkti
~ 16 lehte
19 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid