) ..............................................................................4 MARŠRUUTTEHNOLOOGIA ...................................................................................................5 TEHNOLOOGILISED REŽIIMID JA ARVUTUSED ...............................................................7 Esimene paigaldus ................................................................................................................7 3.1.1 Otspinna freesimine..........................................................................................................7 3.1.2 Kontuuri freesimine..........................................................................................................7 3.1.3 Ava puurimine Ø11H10 mm ............................................................................................8 3.1.4 Ava puurimine Ø10,2 mm ........................................................................
Paigaldus Töödeldav Mida tehti Lõikeriist Lõikeriista pind materjal 1. 1. Otspind Otspinna lõiketöötlus Otsalõiketera Kuna koorvitöötlus on tehtud ( õppejõu sõnul on see "eelnevalt tehtud koos kaldenurkade ja raadiuste ära töötlemisega)
11.2009 Ülesanne 1 Hindan nõudeid töödeldavate pindade täpsusele ja pinnakaredusele. Töödelda on vaja pinnad 1 ja 2. Pindade töötlemiseks on vajalik arvestada nõutud pinnakaredusega, milleks on 3,2 µm ja sümbol ise näitab, vastav pinnakaredus tuleb saavutada laastu eraldamise teel. Täpsuse ja pinnakareduse saamiseks on mõistlik kasutada piki- ja otsatreimist. Treimist tuleb kasutada just seetõttu, et töödeldav pind number 1 on pöördpind ning treimine sobib ka otspinna viimistlemiseks (pind nr. 2). Pikitreimisel tuleb kasutada puhastöötlemist, mitte koorivat töötlemist, muidu oleks pinnakonaruste vahemik olnud liiga suur. Detaili mõõtmete tolerants on üsna suur, seega ei ole mõtet kasutada väga täpset tulemust andvat töötlemisviisi nagu näiteks lihvimist, hoonimist ja peentreimist. Valatud toorikul olev ava tuleb töödelda puurpingil, et tasandada kärni kasutamisel tekkinud ebatäpsusi.
Paigaldasime tooriku pingile ning kinnitasime tera terahoidjasse. Seadsime treipingi tooriku töötlemiseks valmis,kasutades valemeid,mida sisestasime läbi klaviatuuri ja ekraani ning panime spindli pöörete sageduseks 1000p/min,vabastasime teljed, võtsime maha automaatjuhtimise. Alustasime treimist otspindade töötlemisega.Kõigepealt võtsime maha ühelt poolt 1mm,et olla kindel,et valmistame õigepikkuses sõrm. Pärast otspinna töötlemist oli tooriku pikkus 131mm. Peale seda alustasime koorivtöötlemisega . Treisime esimese astme,mille pikkuseks oli 15mm ja läbimõõduks 10mm. Teise astme treisime pikkusega 41mm ja läbimõõduga 16mm. Kui koorivtöötlemine oli tehtud, alustasime siluvtöötlemisega. Seadsime spindlipööreteks 1400 p/min. Peale siluvtöötlemist alustasime faaside valmistamisega. Esimese astme faas oli 1,5*45 0 ning teine faas 1,0*45o
Kuna materjal on ümar toruprofiil siis leian tühja osa pindalda : 4 & =)×* =)× = 12,56 !" 2 Leian lõigatava osa pindalda: 19,625 !" -12,56 !" = 7,065 !" 14 kus, S- ristlõikepindala, !" r- lõigatava materjali raadius, cm Hülsi otspinna ja faasi töötlemine Tööriistahoidja: CoroTurn rigid clamp desigin DCLNR -1616H09 [4: A112] Teriku tüüp: CNMG 09 03 08 [4: A112] Terik: CNMG 09 03 08 PF GC4215 [4: A19] + = 1,50 mm [4: A408]
Paigaldasime tooriku pingile ning kinnitasime tera terahoidjasse. Seadsime treipingi tooriku töötlemiseks valmis,kasutades valemeid,mida sisestasime läbi klaviatuuri ja ekraani ning panime spindli pöörete sageduseks 1000p/min,vabastasime teljed, võtsime maha automaatjuhtimise. Alustasime treimist otspindade töötlemisega.Kõigepealt võtsime maha ühelt poolt 1mm,et olla kindel,et valmistame õigepikkuses võlli. Pärast otspinna töötlemist oli tooriku pikkus 141mm. Peale seda alustasime koorivtöötlemisega . Treisime esimese astme,mille pikkuseks oli 14mm ja läbimõõduks 22mm. Teise astme treisime pikkusega 25mm ja läbimõõduga 19mm.Kolmanda astme treisime pikkusega 14mm ja läbimõõduga 16mm. Kui koorivtöötlemine oli tehtud, alustasime siluvtöötlemisega. Seadsime spindlipööreteks 1400 p/min. Peale siluvtöötlemist alustasime faaside valmistamisega
2Fh ∙ l 2Mh Fwk = = d2 ∙ tan(αG + p′ ) + K ots d2 ∙ tan(αG + p′ ) + K ots Fw.k – keermeliite poolt arendatav jõud, 4 Fh – käsijõud, rakendatud käepideme või võtmega, d2 – keerme keskmine läbimõõt, αG – keermeniidi tõusunurk, ρ′ – redutseeritud hõõrdenurk, Kots – keermeelemendi otspinna kuju koefitsient; Mh – rakendatud käsijõu moment. Keermeniidi tõusunurk: p 1,5 tan (αG ) = π∙d = arctan π∙22,5 = 1°13′′ => 1,22 2 p′ = arctan μ Meeterkeerme redutseeritud hõõrdenurk keerme ja mutri vahel: p′ = arctan 0,1 = 5°43′′ => 5,72 Leian keermeelemendi otspinna koefitsiendi: 0,33 ∙ μ ∙ (D2 − d2 ) 0,33 ∙ 0,1 ∙ (0,0753 − 0,053 )
Fw kinnitusjõud 2 Fh l 2 Mh F wk= ' = d 2 tan ( G + p ) + K ots d 2 tan ( G + p ' ) + K ots Fw.k keermeliite poolt arendatav jõud, Fh käsijõud, rakendatud käepideme või võtmega, d2 keerme keskmine läbimõõt, G keermeniidi tõusunurk, redutseeritud hõõrdenurk, Kots keermeelemendi otspinna kuju koefitsient; Mh rakendatud käsijõu moment. Keermeniidi tõusunurk: p 1,5 tan (¿¿ G)= =arctan =1 ° 13' ' => 1,22 d2 22,5 ¿ p' =arctan Meeterkeerme redutseeritud hõõrdenurk keerme ja mutri vahel: ' p =arctan 0,1=5 ° 43' ' => 5,72 Leian keermeelemendi otspinna koefitsiendi: 0,33 (D 2-d 2 ) 0,33 0,1( 0,0753-0,053 )
paigaldus siir paigaldus ja rakised lõikeriis lõikekiiru ettenihe lõikesügavu spindl e siirde sisu t s (V) (S) s (t) pööret m/min mm/p mm arv (p/m) I 1. 1. otspinna 3 pakiline =90° 62,8 0,17 1 800 töötlemine isetsentreeruv Ø25->0 l=1mm padrun 2. kooriv 3 pakiline =90° 62,8 0,17 4,1 800 töötlemine Ø25- isetsentreeruv >16,8 l=20mm padrun 3
treimine Ope- paigaldus siir paigaldus ja rakised lõikeriist lõikekiirus ettenihe lõikesügavu spindli rats- e siirde sisu (V) (S) s (t) pööret ioon m/min mm/p mm arv (p/m) I 1. 1. otspinna 3 pakiline =90° 63 0,1 1 800 töötlemine isetsentreeru Ø25->0 v padrun l=1mm 2. kooriv 3 pakiline =90° 63 0,17 4 800 töötlemine isetsentreeru Ø25->17 v padrun l=20mm 3
osa. Paigalduste viis ja arv: I paigaldus detail kinnitatakse treipinki kolmepakilise isetsentreeruva padruni abil. Töödeldakse detaili sisepind (sisetreitera), 38mm diameeter, pinnakaredus 1,6 m. Samuti töödeldakse välispinda (nii 169 kui ka 80mm diameetriga osi) kui ka otspinda. Otspinna töötlemiseks kasutan otsatera, välispinna töötlemiseks aga astmetera. II paigaldus detaili kinnitan nüüd spetsiaalse torni abil. Otsateraga töötlen teise otspinna ja seni töötlemata jäänud välispinna (80mm) Välispinna töötlemiseks on vaja kasutada välistreitera ja soonetera (R5 raadiuse andmiseks üleminekul). Siseava töötlemiseks on vaja kasutada siseastmetera ja kui I paigaldusega ei
.................................................................................................5 1.1. Marsruuttehnoloogia valiku kirjeldus koos vahetöötlemismõõtmega. .....................................5 1.2. Tööpingi parameetrite kirjeldus. ...............................................................................................5 1.3. Tehnoloogiliste reziimide valik ja arvutused ............................................................................7 1.3.1. Otspinna freesimine............................................................................................................7 1.3.2. Faaside freesimine ..............................................................................................................7 1.3.3. Keerme freesimine .............................................................................................................8 1.4. Masin- ja operatsiooniaegade optimeerimine ........................................
......................................................6 3.Detaili valmistamise siiretel leitavad väärtused:.................................................................................6 4. Detaili valmistamisoperatsioonid:......................................................................................................7 5. Instrumentide kinnituste valimine:...................................................................................................10 5.1 Väliskontuuri terik (otspinna kooriv,väliskontuuri kooriv,väliskontuuri viimistlus): 10 5.2 Tsentripuur:........................................................................................................... 11 5.3 Puur:...................................................................................................................... 11 5.4 Soone teriku hoidik:.............................................................................................. 11 5.5 Siseviimistluse teriku hoidik:............
faas 1,0*45o. Pärast lihvisime pinna. · Kontrollisime nihiku ning kruvikuga mõõte. · Asetasime kasutatud töövahendid oma kohtadele. · Puhastasime pingi ning ümbruse. Kokkuvõte Praktilise töö tulemusena saime kogemusi ja oskuseid treimistööde valdkonnas . Samuti korra ning puhtuse hoidmise põhiprintsiipidest. Teadmiste ja oskuste abil oleme võimelised lõikama võlle vastavatesse pikkustesse , hiljem eemaldama üleliigse otspinna , koorivtöötlemisega eemaldama üleliigse pinna ning siluvtöötlemise ja lihvimisega tagama vastava täpsuse ja pinnakareduse.
Mõõtetulemus saadakse põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb liita lugemile mõõteharule märgitud parand. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. Kruvik: Kruvik kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind, kand, ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 0,5 mm või 1 mm. Kruviga on ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleva skaala mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on trummel varustatud friktsioonsiduriga.Mõõtepindu tuleb mõõtmisel teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Siis võib leida lugemi, kusjuures loetakse täis-ja poolmillimeetrid varrel
Seega kokku tuleb 2 siiret, aga 12 läbimit. Puurimist tasub alustada 6mm läbimõõduga puurteraga. Puurida täielikult läbi (14mm). Seejärel vahetada puuritera 10mm läbimõõduga tera vastu ning avardada 6mm läbimõõduga ava 10mm-ks, puurides 4mm alla. Töö etapp 5 Detail kinnitatakse freespinki. Kõvasulamite ISO 513 järgi kasutaks P30, sest puurava freesimine on raskes kohas, kuna puurava seinapaksus(töödeldav pind 4(H4)) on ~2mm. Otspinna 7 (H16) freesimine ei tohiks raskusi valmistada. Kasutatavad tööpingid. Treipink Vertikaalpuur Freespink Töö etapp 1 1 operatsioon 1 paigaldus 2 siiret 3 läbimit Töö etapp 2 1 paigaldus 3 siiret 4 läbimit Töö etapp 3 1 operatsioon 1 paigaldus 1 siire 1 läbim Töö etapp 4 1 paigaldus 1+1 siiret (1+1)x6 läbimit Töö etapp 5 1 operatsioon 1 paigaldus 1+1+1 siiret (1+1+1)x6 läbimit
töötlemiseks. Ümardetailide töötlemine(treimine, ümarlihvimine), Tasapindade töötlemine(freesimine, hööveldamine,tasalihvimine), siseavade töötlemine(puurimine, sisetreimine, siselihvimine, avade keermestamine. 6.Treimise protsessi üldkirjeldus. Treipinkide jaotus. Treiterade tüübid. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Treimise põhioperatsioonid: Silinderpinna treimine, otspinna treimine, soone treimine ja läbilõikamine, silindersisetreimine, sisepinna sisetreimine. Treipingid jagunevad: universaaltreipink, revolvertreipink, karusselltreipink, automaattreipink. Välistreitera, painutatud välistreitera, astmetera, otsatera, soontera, kujutera, keermetera, sisetreitera. 7.Freesimise protsessi üldkirjeldus. Freeside tüübid. Freesimisega töödeldakse horisontaal, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse
Koorivtöötlemisel on ettenihe vahemikus 0,25...1,8 mm, puhastöötlemisel võetakse määramise aluseks nõutav pinnakaredus ja ta on vahemikus 0,07...0,28 mm/p. Ül 4 1. Puurimisoperatsioon. Kõigepealt kinnitan detaili pinna 1 kasutades teripinki, et töödelda tsentraalava. Vaja teostada enne pinna 1 treimist, sest pind 1 on vaja kinnitada detail tsentraalava ja torni abil. 2. Treimisoperatsioon. 2.1 Esimene siire on otspinna (pind nr. 2) treimine. Vahepeal pole vaja detaili pakkidevahelt ära võtta. Töötlen otsateraga pinna 2. 2.2 Treimisoperatsiooni teine siire on pinna 1 treimine. Kinnitan detaili tsentraalavaga torni (kusjuures tsentraalava on eelnevalt puurimise teel töödeldud). Seejärel töötlen välistreiteraga pinna 1. Ül 5 Joonis 4 Pinna 2 töötlemine (esimene treimissiire) Joonis 5 Pinna 1 töötlemine (Teine treimissiire) Ül 6
Lubatud lõikepinge malmile on = 0.15 b kus b = 160MPa , seega = 0.15 160 = 24MPa := 24MPa P siit h := = 3.316 mm Dmut Võtame häk := 4mm 13. Spindli pööramiseks vajalik moment leitakse valemiga: f := 0.15 d := do dk 1 M := P tan ( + ') + P f d = 12.343 N m 2 3 kus d on keerme otspinna diameeter, d = do . 4 8.10.2012 Vello Lääts TA MAG. II 080387 14. Leiame käepideme vajaliku pikkuse Lp . M Lp := = 61.714 mm Rk Võtame Lpkp := 65mm 15
kombineeritud avardisüvisti (j). Puuritakse puuri pöörlemise (pealiikumine) ja sirgjoonelise liikumise (ettenihkeliikumine) koostoime tulemusena. Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink. 3 Koostas: Reppy 21.11.2012 7. Treimine Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades.
Lõikesügavus t=15 mm. 5 5. Ava freesimine, tasku freesimine. Ava freesimine: otsfreesiga freesida ava läbimõõduga Ød=80 mm. Lõikesügavus t1=37 mm. Tasku freesimine: otsfreesiga freesida tasku. Lõikesügavus t2=23 mm. 6. Ava siselihvimine. Lihvida ava nõutud pinnakareduseni Ra=0,63 µm. 7. Ava siselihvimine. Lihvida ava nõutud pinnakareduseni Ra=0,63 µm. 8. Ava siselihvimine, detaili otspinna lihvimine. Lihvida ava silinderpinnad ja põhi nõutud pinnakareduseni Ra=1,25 µm. Lihvida detaili otspind mõõduni t=60±0,04 mm Töötlemisvarude ja operatsioonimõõtude määramine. Freesimine: kooriv Zmin = 300 µm 6 puhas Zmin = 100 µm Puurimine: Zmin = 200 µm Avardamine: eelnev Zmin = 200 µm puhas Zmin = 100 µm Lihvimine: eelnev Zmin = 100 µm
Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu
Nihikuga saab mõõta ka detaili siseläbimõõtu. Enmasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on tema liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind-kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 mm või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vaja mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmisel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles siis võib leida lugemi
ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. -Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 3.2. Kruvik - Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol.Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keermesamm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe – 0,01mm.Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb
Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol.Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga
Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele
Ka kukaldamisel (hamba tagapindade kujundamisel tea-tud joonte, sagedamini Arhimedese spiraali, harvem logaritmilise spiraali või sirge järgi) tuleb tagada nõutavad taganurgad 82. Mis kujundavad hammaste esipinnad tigufreesimisel? Freesi saamiseks on teole lõigatud kruvijoonsed laastusooned, mis kujundavad hammaste esipinnad 83. Milline peab olema lõikeservanurk, et vältida kumerat otspinda otspinna treimisel? Otspinna treimisel mõjutab selle kuju riista lõikeservanurk r. Sõltuvalt viimasest võib otspind kujuneda tasapinnaliseks, nõgusaks või kumeraks. Kumera otspinna vältimiseks valitakse r > 90o 84. Sõltuvalt lõikeservanurgast võib otspind kujuneda kolmeks erinevaks otspinna tüübiks, milliseks? Tasapinnaliseks, nõgusaks või kumeraks 85. Mis kontuuri mööda kulgeb kontuurettenihkeliikumine? Kontuurettenihkeliikumine kulgeb piki töödeldud pinna kontuuri (lõikuri tipp on ümardusraadiuseta)
(tsentri tipu kõrgusel). Tera tipu kõrgust kontrollitakse tagatsentri järgi. Kui tera on liiga õhuke, siis pannakse tema alla pehmest terasest liistud. Neid peab olema võimalikult vähe, treitera tald aga peab toetuma liistule kogu ulatuses. Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui poolteist terakeha paksust. Tera kinnitatakse hoidikusse vähemalt kahe poldiga. Tasase otspinna ja astmete töötlemine. Tasastelt otspindadelt ja astmetelt nõutakse , et nad oleksid tasased ( st. nad ei tohi olla kumerad ega nõgusad) , teljega risti ja omavahel paralleelsed (rööbiti). Otspindu ja astmeid treitakse sirge ja painutatud välisteraga, astme ja otsatreiteraga. Madalate astmete treimisel töötab astmetera pikiettenihkega, kusjuures astmete treimine on
Sellistel juhtudel kasutatakse abrasiivtöötlemise viimistlusmeetodeid: hoonimine, superfinis, plankimine, poleerimine. 50.Puurimise põhioperatsioonid Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri e. treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), spiraalpuuri, Avardit kasutatakse avardamiseks puuritud silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine ava läbimõõdu suurendamisek, Hõõritsat kasutatakse (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse
Ainete määrdeomadused vähendavad soojuse teket hõõrdumisel, jahutav toime suurendab soojuse äravoolu ümbrusesse. Soojuse kahjuliku mõju vältimine. 7. Lõikuri summaarset tööaega lõikeprotsessis nim püsivusajaks. Treilõikuri püsivus on tavaliselt 7,5...15 min. 8. Lõikekiirus avaldab suurimat mõju püsivusajale. 9. Pealiikumine, ettenihkeliikumine, lõikesügavus??? 10. Treipinkides, freespinkides.... 11. 1) treipinkidel: (koorimist, silumist, peentöötlemist) silinderpinna ja otspinna treimine, läbilõikamine, keeruliste kujupindade töötlemine. Kasutada saab treiterikut, keerdpuuri ja avardit, kujulõikureid. 2) puurpinkidel: puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Kasutatkse puure, hõõritsaid, avardeid ja keermelõikureid. 3) höövelpinkidel: 4 freespinkidel: töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, töödeldakse keerukaid kujupindu. Tasapinna freesimine
Valige üks: a. süsiniku olek (grafiit või tsementiit) b. grafiidiosakeste kuju c. perliidi olemasolu d. tsementiidi olemasolu Küsimus 32 Valmis Hindepunkte 1/1 Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne? Valige üks: a. mitteläbitavate avade valmistamiseks b. valandi välispinna kujundamiseks c. avade ja õõnsuste valmistamiseks d. valandi otspinna kujundamiseks Küsimus 33 Valmis Hindepunkte 1/1 Tempermalmi saamiseks on vaja Valige üks: a. valgemalmi struktuuriga valandite lõõmutamine b. hallmalmi pikaajaline lõõmutamine c. tsementiidi lagunemist soodustavate elementidega legeerimine d. malmi modifitseerimine grafititiseerimist soodustavate elementidega Küsimus 34 Valmis Hindepunkte 0/1
Ketas 4 saab vabalt liikuda liuguritel. Elektromagnetite (mootoriga üheaegselt) sisselülitamise järel kettale 4 kinnitatud ankrud tõmbuvad elektromagnetite vastu, vedru 2 surutakse kokku ning piduriketas saab vabaks. Mootori ja magnetite väljalülitamisel surub vedru 2 pöörleva ketta taas ketta 4 ja mootori otspinna vahele ning pidur rakendub. 4 Ketaspidur koosneb: · Piduriketas · Pidurisupport · Piduriklotsid Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu.
c. keraja grafiidiga d. vermikulaargrafiidiga Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Pressvormide ja kokillide purunemise põhjuseks on Select one: a. ülessulamine b. survepinged c. väsimuspragude tekkimine d. tõmbepinged Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne? Select one: a. valandi otspinna kujundamiseks b. mitteläbitavate avade valmistamiseks c. avade ja õõnsuste valmistamiseks d. valandi välispinna kujundamiseks Question 6 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Remove flag Question text Kõrgtugeva malmi modifitseerimiseks kasutatakse Select one: a. Mn ja C b. Mo ja Si c. Mg ja Ce d. Ni ja Ce Question 7 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
Vali üks: a. ebarahuldav vedelvoolavus b. alumiiniumi väike tihedus ja suur joonkahanemine c. kalduvus gaaside imamisele ja kergesti oksüdeerumine d. sulatamine elektriahjudes ja kahanemistühikute teke Küsimus 32 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne? Vali üks: a. mitteläbitavate avade valmistamiseks b. valandi välispinna kujundamiseks c. valandi otspinna kujundamiseks d. avade ja õõnsuste valmistamiseks Küsimus 33 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Räbupüüdja efektiivsus suureneb Vali üks: a. voolamiskiiruse suurenemisel räbupüüdjas b. räbupüüdja pikkuse vähenemisel c. voolamiskiiruse vähenemisel räbupüüdjas d. räbupüüdja pikkuse ja põiklõike vähenemisel Küsimus 34 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
20 - 50 kJ/m2. Lehtpuud on oma ehituse tõttu 1,5 - 2 korda sitkemad okaspuudest. Sitke puidu murdepind on pikakiuline, hapra puidu murdepind nö põiki "raiutud" või trapetsikujuline ja ilma kildudeta. Proovikehade löögisitkus sõltub kiudude suunast. 10°-se kaldkiulisuse juures kaotavad vardad ligi 50% oma sitkusest. Puidu kõvadus. Sõltuvat ristpinna kõvadusest kõik puuliigid jaotatakse kuute rühma: Väga pehmed puuliigid otspinna kõvadus kuni 3500 N/cm2 (haab, kuusk, pärn, pappel, mänd) Pehmed puuliigid - otspinna kõvadus kuni 3500- 5000 N/cm2 (lepp, kask, kadakas, toomingas) Keskmiselt kõvad puuliigid 5000-6500 N/cm2 (jalakas, sarapuu, remmelgas) Kõvad puuliigid - otspinna kõvadus 6500-10000 N/cm2 (lehis, tamm, vaher, saar, pihlakas, õunapuu). Väga kõvad puuliigid - otspinna kõvadus üle 10000-15000 N/cm2 (pöök, sirel, pukspuu).
Pidurisüsteemi hüdrorõhk akumuleeritakse rõhuakudesse. Pidurdamisel juhitakse hüdrorõhk rõhuakudest pedaaliga juhitava ventiili abil pidurisilindritesse. Mootori seiskamisel piisab rõhuakude rõhuvarust vähemalt kuueks täispidurduseks. Töösilindri käik on iseseaduv. Niipea kui pidurite mõju hakkab nõrgenema, kontrollitakse ketaste kulumust silindri kontrollava sulgurpoldi avamisel, silindri kolvivarre asendi mõõtmisega. Kui kolvi otspinna kaugus silindri välispinnast on 21 mm või rohkem, siis tuleb piduri lamellkettad vahetada. Ülesandeks on masina liikumiskiiruse aeglustamine ja peatamine. 32. Teehöövli CG-18 seisupidurite ülesanne, ehitus, kontroll. Seisupidur on vedru jõul töötav trummelpidur, mis asub käigukasti väljundvõllil. Seisupidur vabastatakse hüdrauliliselt. Kui hüdrorõhk puudub, s.t. mootor seisab, saab seisupidurit vabastada talrepi pikkuse reguleerimise teel
Puutüve moodustaja valemid on üldistatud keskmised Lihtsamad analüütilised pöördkehad, millega tüve üksikuid lõike saab võrrelda on (alates tüükaotsast): neiloid, silinder, paraboloid ja koonus. Mahu valemid-ei ole väga täpsed, üldistatud keskmised 1)A. Nilson 2) A. Denzin Mõeldud 26...31 m kõrgusega puudele A) v=g1,3hf1,3 n -1 g B) Otspinna liitvalem v=L((g0+gn)/2+ 1 )+vlatv K) Otspinna lihtvalem v=L/2 (g0+gn) C) Keskpinna liitvalem, ehk nn Huberi valem v=L g +vtüükaosa+vlatv D) Keskpinna lihtvalem v= hg0,5h E) Newton-Ricke valem v=h(g0+4g0,5h +gn)/6 F) Simony valem v=h(2g0,25h-g0,5h +2g0,75h)/3 G) Sustovi valem v=0,534d1,3d0,5hh H) Denzini valem v= (d1,32 /1000) +k I) Nilsoni valem v= d1,32 (h+2)/30000
Metalli korraliku läbisepistamisega saadakse ühtlasema struktuuriga metall. Sepistamist kasutatakse seetõttu sageli toorikute ettevalmistamiseks toodete või pooltoodete tootmiseks teisi mahtvormimisprotsesse kasutades. Sepistamise põhioperatsioonid ja tööriistad Enimkasutatavaks sepistusoperatsiooniks on jämendamine, mida kasutades suurendatakse tooriku ristlõikepinda kõrguse vähenemise arvel. Hõõrdumise tõttu tooriku otspinna ja tööriista vahel muutub silindriline toorik tünnikujuliseks. Jämendamise erijuhtum on kohtjämendamine, mis seisneb tooriku mingi osa jämendamises. Kohtjämendamist tehakse enamasti spetsiaalseid rõngaid kasutades. Kohtjämendada saab ka ilma rõngaid kasutamata, kohtjämendavate osade kohtkuumutust kasutades. Venitamine on sageli kasutatav sepistusoperatsioon. Eristatakse piki-, ring- ja ristivenitamist e. laiendamist
deformeeritakse (tõmmatakse) ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmmatav toorik läbimõõduga D saadakse plekist väljalõikamisega. Sügavtõmbamisel tõmmatakse toorik matriitsi avasse templiga (sele 2.17). Tooriku purunemisvõimaluse vähendamiseks ümardatakse templi ja matriitsi servad. Templi ja matriitsi vaheline pilu z = (1,1...1,2)s (s on pleki paksus). Voltide vältimiseks kasutatakse surverõngast, mis surub ääriku matriitsi otspinna vastu. Õhendusega sügavtõmbamine erineb tavalisest sügavtõmbamisest selle poolest, et toimub õõnsa lähtetooriku seinapaksuse vähenemine (sele 2.16). Sellist tehnoloogiat kasutatakse tavaliselt selliste toodete tootmisel, mille pikkuse ja läbimõõdu suhe on suur (õhukeseseinalised torud ja anumad, näit. joogipurgid, tulekustutite ja gaasiballoonide korpused jms.) Sele 2.16. Õhendusega sügavtõmbamine
SPIRAALPUURI OSAD, GEOMEETRIA · Juhtservad 12 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED Lõikeriist puruneb järgmistel põhjustel: · Löökide tagajärjel · Vale lõikereziimi valiku tagajärjel · Vale tööriista kõrguse seadmise tagajärjel (alla või ülesse poole pöörlemistelge) · Vale detaili või tööriista pöörlemissuuna tõttu · Otspinna lõikamisel kui tera liigub üle pöörlemistelje 13 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS VÄLISSILINDERPINNA MÕÕTMESTAMINE · Nihikuga Kruvikuga · 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS · Selle nihiku nooniuse skaala on jaotatud 50ks
tumedamate kitsaste mustade looklevate joontega. Tugeva kahjustuse korral muutub puit pehmeks ja lõheneb kiududeks või pudeneb. Esineb lehtpuudel (joon. 9.56). Ümarmetsamaterjalide kehtestatud standardite kohaselt mõõdetakse lülipuidu mädanikku kolmel viisil: 1) väikseima südamikväljalõike järgi, millesse mahub mädanikust kahjustatud osa; 2) väikseima ringi läbimõõdu järgi, millesse mahub mädanikust kahjustatud osa või otspinna välise terve osa väikseima laiuse järgi; 3) mädanikust kahjustatud pindala järgi, väljendades seda protsentides kogu otspinnast. Keskmist läbimõõtu arvestatakse sentimeetri täpsusega, kusjuures 0,5 cm-st väiksemaid osi arvesse ei võeta, 0,5 cm ja üle selle olevad osad arvestatakse võrdseks 1,0 cm-ga. Prakeerija küllaldase vilumuse korral määratakse mädaniku mõõtmed otspindala suhtes silma järgi
veovõlli poolt eraldi ajamiga. Samalt ajamilt käivitatakse vaheülekande abil konveieri kohal paiknevad surveseadmed. Liikuva lõikeploki ümberpaigutamine toimub esmalt mehaanilise ajamiga, täpseks häälestamiseks kasutatakse käsiajamit. Kastitapilõikepink Pink on ette nähtud sirgete kastitappide töötlemiseks detaili ühest otsast. Toorikupakk asetatakse vertikaalselt liikuvale töölauale. Toorikud baseeritakse külg- ja otslati abil. Külglatiga tagatakse tappide asend otspinna suhtes, otstugilatiga määratakse kindlaks aga tapi pikkus. Töölaua käik toimub hüdrosilindri abil. Kastitapilõikepink Hüdroajam tagab detailipaki kinnitamise, töölaua ülestõstmise ja allaviimise ning käigukiiruse sujuva muutmise. Tööspindliks on kahele laagripukile toetuv freesvõll. Vasakpoolne laagripukk on kergesti eemaldatav freeside vahetamiseks. Töövõlli koormuse ühtlustamiseks kinnitatakse freesid nii, et lõikeservad moodutaksid sujuva spiraaljoone.
Sellistel juhtudel kasutatakse abrasiivtöötlemise viimistlusmeetodeid: hoonimine, superfiniš, plankimine, poleerimine. 50.Puurimise põhioperatsioonid Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri e. treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), spiraalpuuri, Avardit kasutatakse avardamiseks – puuritud silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine ava läbimõõdu suurendamisek, Hõõritsat kasutatakse (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. hõõritsemiseks – avade viimistlemiseks suurema täpsuse
fn = 0,05 – 0,5 mm / p Vc = 200 – 100 Teriku hoidikuks valisin RF123G22-2020D. Kuna antud terakeha vastab treipingi terakeha hoidjale 20 x 20 mm, toetab valitud teriku kuju ja sobib ka mahalõikamiseks. 12 8. OPERATSIOON 8.1. Paigaldus Ühest paigaldusest tuleb viis detaili. Paigaldades jätta toorikut pakkidest välja vähemalt 116 mm. 8.1.1 Siire 1 – otspinna töötlus Terakeha: SCLCR 2020K 12 Terik: CCMT 12 04 12-PR 4235 l = 19 mm ap = 1 mm Vc = 275 mm fn = 0,4 mm / r re = 1,2 mm Pc = 3,44 kW Ra = 32 µm n = 2367 p / min Ts = 1,2 s 8.1.2 Siire 2 – väliskontuuri koorivtöötlus Terakeha: SCLCR 2020K 12 Terik: CCMT 12 04 12-PR 4235 l = 10 mm ap = 1,2 mm Vc = 275 mm fn = 0,4 mm / p
R deformatsioonimoodul, R- valtsi raadius. Või pneumorataste puhul: max pk K1 K 2 , milles pk-kummi siserõhk, K1-kummi jäikustegur, K2-protektri mustri tegur. Või nukkvaltside puhul: P , milles Pv- koormus valtsile, z- üldine v K max z S1 nukkide arv valtsil, S1-ühe nuki otspinna pindala, K- nuki kujutegur. Tihendusmasinate tootlikkus pinnaste tihendamisel arvutatakse järgmise üldvalemiga: m3/t, milles W- ühe läbikuga tihendatava riba laius m, v- töökiirus km/t, W v H 1000 E H- tihendatava kihi paksus m, N- läbikute arv ühel jäljel, E- töö T N efektiivsuse tegur. 29. Tranšeedeta läbindusmasinate otstarve ja kasutatavad meetodid koos selgitustega.
Räbukelme) Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja 6) Kontaktkeevitamine tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu Kontaktkeevitamine on survekeevitusmeetodite (kujupindu), samuti lõigata keeret. rühma üldnimetus, kus metallid ühendatakse Treimise põhioperatsioonid on: 1) silinderpinna detaile läbiva elektrivoolu ja survejõu treimine; 2. otspinna treimine, 3. soone treimine; rakendamise toimel. 4) läbilõikamine, 5) silindersisetreimine; 6) tasase Lisametalli, räbusteid ja kaitsegaasi ei kasutata. sisepinna sisetreimine; 7) sisesoone treimine. Keevisõmbluse geomeetrilise kuju järgi 7) Freesimine karakteristikud eristatakse: Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid
tõttu, membraanvedru otsad kulunud või täielikult läbi lihvitud, soonekujuline sisetöötlus siduri väljalülitamise siseringil, korpus paindunud, membraanvedru murdunud. 2. Sidur ei lahuta Kui sidur ei lahuta ei pruugi tegemist olla siduri põhjusega. Sagedasti on viga ainult siduri väljalülitamise süsteemis või siduri võlli laager ei pöörle enam. Probleemi tekitajaks võivad olla korrudeerunud nuudi profiilid, siduriketta otspinna viskumine ületab lubatud piiri, nuudi profiil kahjustatud, siduriketas kaardunud, vedru või friktsiooni kettad purunenud, nuudi profiil kadunud - tekkinud on teravad servad, nuut on käigukasti võllil kinni kiilunud või serviti, pöördemomendi võnkumise summutaja katki, kattekiht purunenud või lahti tulnud, membraan- vedru murdunud, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, korpus paindunud, tangensiaalvedru
Freesidel eristatakse järgmisi sooni: Vasakukäeline kruvisoon - mööda kruvijoont tõusuga paremalt vasakule kulgev soon. Paremakäeline kruvisoon - mööda kruvijoont tõusuga vasakult paremale kulgev soon. Kruvisoone samm H - lõikeserva kahe järjestikuse punkti vaheline kaugus silindrilise pinna ühel moodustajal. Soone profiil normaallõikes - soone pinna ja lõikeserva normaaltasapinna lõikejoon. Soone profiil ristlõikes - soone pinna ja freesi teljega ristioleva tasapinna (otspinna) lõikejoon. Soone raadius - soone põhja ümardusraadius. Freesimise lõikereziimi elemendid. Lõikekiirus v - teekonna pikkus (meetrites), mille ühes minutis läbib freesi teljest kaugeim hamba pealõikeserva punkt. Et lõikekiirus väljendatakse meetrites minutis, siis avaldub freesimise lõikekiirus valemiga: v = 3,14 D n / 1000 m/min. Kui on tarvis määrata freesi pöörete arvu minutis (pöörlemissagedust), siis kasutatakse valemit: n = 1000 v / 3,14 D p /min.
konstantne. Kasutatakse kuni 950 ,, paksus madalsüsinik-, madallegeer- ja austeniitteraste keevitamiseks ühe läbimiga. Minimaalne õmbluse pikkus on 100 mm, maksimaalne 6500 mm. Protsessi iseloomustab kõrge tootlikkus (kuni 22 kg/h), suur keevituskiirus, väike lisamaterjali kulu, minimaalsed deformatisoonid, keevituspritsmete puudumine, kõrge kvaliteet. Vastakkaarkeevitus on keevitusprotsess tihvtide, poltide jms otspinna kaudu külgkeevitamiseks. 8. MIG/MAG keevitus, keevituse olemus ja kasutusalad. MIG/MAG keevitusseadme ehitus. Kaarkeevitust kaitsegaasis liigitatakse kasutatava kaitsegaasi omaduste järgi: keevitamine aktiivgaasis või keevitamine inertgaasis MAG 135, MIG 131.Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus 80..500A (suur voolu tihedus 100...500A/mm, kuna traadi läbimõõt on 0,6...2,0mm). MIG/MAG keevituse eelised: Pidev elektrood ja puuduvad
tõttu, membraanvedru otsad kulunud või täielikult läbi lihvitud, soonekujuline sisetöötlus siduri väljalülitamise siseringil, korpus paindunud, membraanvedru murdunud. 2. Sidur ei lahuta Kui sidur ei lahuta ei pruugi tegemist olla siduri põhjusega. Sagedasti on viga ainult siduri väljalülitamise süsteemis või siduri võlli laager ei pöörle enam. Probleemi tekitajaks võivad olla korrudeerunud nuudi profiilid, siduriketta otspinna viskumine ületab lubatud piiri, nuudi profiil kahjustatud, siduriketas kaardunud, vedru või friktsiooni kettad purunenud, nuudi profiil kadunud - tekkinud on teravad servad, nuut on käigukasti võllil kinni kiilunud või serviti, pöördemomendi võnkumise summutaja katki, kattekiht purunenud või lahti tulnud, membraan- vedru murdunud, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, korpus paindunud, tangensiaalvedru
annaabi.ee 
