Üldmõõtmised (2)

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING
LABORATOORNE TÖÖ 5
Üldmõõtmised
Õppeaines: füüsika
Transporditeaduskond
Õpperühm: AT-11b
Üliõpilased: Rait Land
Mikk Lohuväli
Kaupo Kõrm
Raido Leemet
Juhendaja : P. Otsnik
Tallinn 2008
1. Tööülesanne.
Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 
2. Töövahendid.
Nihik, kruvik , mõõdetavad detailid. 
3. Töö teoreetilised alused.
Nihik
Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 
Kruvik
 
Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind ( kand ) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit.
Kruviga on jäigalt ühendatud trummel , mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe – 0,01mm.
Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 
4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahti kirjutamisega
d1 – keha välimine diameter
h1 – keha kõrgus
ds – keha sisemine diameter
p1 – keha paksus
 - mõõtmiste keskmise ja konkreetse mõõtmise vahe e. mõõtmise viga
б – kvaliteedi näitaja
Tabel 1. Katsekeha nr.1.
Mõõtmise
nr.
d1
= d1 – dj
h
= h – hj
1.
2.
3.
4.
5.
21,51
21,59
21,61
21,68
21,52
0,07
-0,01
-0,03
-0,10
0,06
30,04
30,06
30,05
30,01
30,03
0
-0,02
-0,01
0,03
0,01
d1 =21,58
=0,05
hj =30,04
=0,01
= d1*100%=0,23%
=0,03%
Järeldus:
Relatiivne viga andis täpse tulemuse kõigil mõõtmistel
Tabel 2. Katsekeha nr.2.
Mõõtmise
nr.
d1
= d1 - dj
h
= h - hj
ds
= ds -dj
1.
2.
3.
4.
5.
22,25
22,28
22,22
22,24
22,38
0,02
-0,01
0,05
0,03
-0,11
72,83
72,86
72,79
72,90
72,82
0,03
0
0,07
-0,04
0,02
18,13
18,00
18,11
18,06
17,84
-0,10
0,03
-0,08
-0,03
0,19
d1 =22,27
=0,04
hj =72,86
=0,03
ds =18,03
=0,08
= d1*100%=0,18%
=0,04%
=0,44%
Järeldus:
Relatiivne viga andis ebatäpse tulemuse paksusel, kuid täpse tulemuse kõrguse ja lõbimõõdu mõõtmisel.
Tabel 3. Katsekeha nr.3.
Mõõtmise
nr.
d1
= d1 – dj
h
= h - hj
ds
= ds -dj
1.
2.
3.
4.
5.
15,92
16,24
16,29
15,97
16,15
0,19
-0,13
-0,18
0,14
-0,04
87,23
87,57
87,43
87,62
87,59
0,26
-0,08
0,06
-0,13
-0,10
13,92
14,05
13,72
14,04
14,05
0,04
-0,09
0,26
-0,08
-0,09
d1=16,11
=0,14
hj =87,49
=0,17
ds =13,96
=0,11
= d1*100%=0,87%

=0,79%
Järeldus:
Relatiivne viga andis ebatäpse tulemuse läbimõõdul ja paksuse mõõtmisel kuid täpse tulemuse kõrguse mõõtmisel
Tabel 4. Katsekeha nr.4.
Mõõtmise
nr.
d1
= d1 - dj
h
= h - hj
ds
= ds –dj
1.
2.
3.
4.
5.
23,98
23,97
24,03
24,01
24,00
0,02
0,03
-0,03
-0,01
0
29,98
29,96
29,87
29,86
29,91
-0,06
-0,04
0,05
0,06
0,01
16,97
16,93
16,90
16,94
16,96
0,05
0,01
-0,02
-0,08
0,04
d1 =24,00
=0,02
hj =29,92
=0,04
d2=16,92
=0,04
= d1*100%=0,08%
=0,13%
=0,24%
Järeldus:
Relatiivne viga andis täpse tulemuse kõigil mõõtmistel
Tabel 5. Katsekeha nr.5.
Tabel 6. Katsekeha nr.6.
Mõõtmise
nr.
p1
= p1 - pj
1.
2.
3.
4.
5.
3,90
3,93
3,91
3,89
3,84
-0,01
-0,04
-0,02
0
0,05
pj =3,89
=0,02
= pj *100%=0,51%
Järeldus:
Relatiivne viga andis ebatäpse tulemuse, kuna ei mahtunud etteantud piiridesse .
Tabel 7. Katsekeha nr.7.
Mõõtmise
nr.
p1
= p1 - pj
1.
2.
3.
4.
5.
2,92
2,85
2,86
2,91
2,88
-0,04
0,03
0,02
-0,03
0
pj =2,88
=0,02
= pj *100%=0,69%
Järeldus:
Relatiivne viga andis ebatäpse tulemuse, kuna ei mahtunud etteantud piiridesse.
5