Üldmõõtmised (1)

Tallinna Tervishoiukõrgkool
Optomeetria õppetool
Üliõpilane:
Teostatud:
Õpperühm:
Kaitstud:
Töö nr: 1
TO
ÜLDMÕÕTMISED
Töö eesmärk: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel
Töövahendid: Nihik , kruvik , mõõdetavad esemed (plaat ja toru)
Skeem
L= M+NT
TÖÖ TEOREETILISED ALUSED
Noonius
Mõõtriistadel nagu nihik, kuruvik, goniomeeter jne, on mõõteskaalaga paraleelselt liikuva­le osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määra­mine. Kriipsu ja skaala kokkulangemist saab fikseerida üsna täpselt, nende mitteühtimisel on aga lugemi leidmine vähem täpne. Sellest lähtuvalt on täpsuse tõstmiseks lisatud mõõte­kriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Seda abiskaalat nimetatakse noon­iuseks. Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem
võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. Suurust T = a-an =
nimetatakse nooniuse täpsuseks.
Nihik
Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Nihikuga saab mõõta ka detaili siseläbimõõtu. Enmasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on tema liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm.
Kruvik
Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind- kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 mm või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel , mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vaja mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmisel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles siis võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trummlilt.
TÖÖ KÄIK
Mõõtmised nihikuga

Määrake juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus.

Protokollige nihiku null- lugem ning arvestage seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel.

Mõõtke antud katsekeha paksus. Selleks asetage katsekeha mõõtotsikute vahele, lükake need tihedalt vastu proovikeha ja leidke lugem d1.Korrake mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leidke keskmine plaadi paksus ja tema viga.

Mõõtke antud toru sise- välisläbimõõdud ning nende vead.

Arvutage toru ristlõike pindala ja selle viga.
Mõõtmised kruvikuga

Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil.

Määrake null-lugem (nullpunkti parand).

Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast.

Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga.
Mõõtmistulemused kandke kõigil mõõtmistel tabelisse.

MÕÕTMINE NIHIKUGA
Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr.
Nooniuse täpsus T, mm
Null-lugem, mm
detail -
di - katsekeha paksus
– keskmine katsekeha paksus
KATSE NR
di, mm
-d1, mm
(-di)2, mm
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
= Kokku:

MÕÕTMINE KRUVIKUGA
Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr.
Kruviku samm, mm
Jaotiste arv trummlil
Null-lugem, mm
detail -
di – katsekeha paksus
- keskmine katsekeha paksus
KATSE NR
di, mm
-d1, mm
(-di)2, mm
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
= Kokku:

MÕÕTMINE NIHIKUGA
Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr.
Nooniuse täpsus, mm
Null-lugem, mm
detail -
di- katsekeha paksus
– keskmine katsekeha paksus
KATSE NR
di., mm
-d1, mm
(-di)2, mm
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
= Kokku:

MÕÕTMINE NIHIKUGA
Toru sise läbimõõdu mõõtmine nihikuga nr.
Nooniuse täpsus, mm
Null-lugem, mm
detail -
di - katsekeha paksus
- keskmine katsekeha paksus
KATSE NR
di, mm
-d1, mm
(-di)2, mm
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
= Kokku:
ARUANNE
Arvutusteks kasutatavad valemid
Nooniuse täpsus T =
Mõõtmistulemustearimeetiline keskmine
Juhuslik viga Δdj = tn – 1, β
Kogu viga Δd =
Süstemaatiline viga Δds = tn - 1,
Δd, kus Δd – lubatud põhiviga

Katse keha paksuse mõõtmine nihikuga.
Järeldus: Katsekeha paksus d=
mm, usaldusväärsusega 0,67

Katse keha paksuse mõõtmine kruvikuga.
Järeldus: Katsekha paksus d=
mm, usaldusväärsusega 0.67

Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga.
Järeldus: Toru välisläbimõõt d=
mm, usaldusväärsusega 0,67

Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga.
Järeldus: Toru siseläbimõõt d=
mm, usaldusväärsusega 0,67
KOKKUVÕTE
Täpsemad mõõtmistulemused tulevad siis, kui mõõta kruvikuga. Kruvikul on friktsioon­sidur, tänu millele on kõigil mõõtmistel surve plaadile ühesugune ning mõõtmistulemused on täpsemad kui nihikuga mõõtmisel.
100%

Katsekeha paksuse mõõtmine ninikuga
Järeldus: Katsekeha paksus d=
mm, usaldatavusega 0,67
100% =

Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga
Järeldus: Katsekeha paksus d=
mm, usaldatavusega 0,67
100% =

Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga
Järeldus: Toru välisläbimõõt d=
mm, usaldatavusega 0,67
100% =

Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga
Järeldus: Toru siseläbimõõt d=
mm, usaldatavusega 0,67
100% =