Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM
Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE
Mehaanikateaduskond
Esitamiskuupäev:
Üliõpilase allkiri :……………..
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn 2017
SISUKORD
LÄHTEANDMED „PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE“ 3
PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE 4
Algandmed 4
Lahendus 4
LÄHTEANDMED „EKSTSENTRIKMEHHANISM“ 7
Algandmed 8
Lahendus 9
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 10
LÄHTEANDMED „PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE“
PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE
Algandmed
Ml = 22 Nm
D (torn) = 50 mm
µ = 0,1
Keere M24x 1,5 sobib, aga ei vali.
Valin M24 x 1,5 (keerme läbimõõt 22,5mm), sest siis on võimalik toorikut kiiresti vahetada, ilma et peab mutri maha keerama . Kasutan lõhisega seibi.
D1 = D2 = 75mm. Vastavalt keerme läbimõõdule valin DIN6372 lõhisega spetsiaalse toetusseibi, mille diameeter on kataloogi järgi 75 mm.
Lahendus
Vajaliku kinnitusjõu arvutamine:
= 22 000 N
Ml – lõikejõust tulenev pöördemoment
μ – hõõrdekoefitsient kontaktpindadel
kx – tagavara riskitegur, kx=2,5
d – torni läbimõõt
Fw – kinnitusjõud
Fw.k – keermeliite poolt arendatav jõud,
Fh – käsijõud, rakendatud käepideme või võtmega,
d2 – keerme keskmine läbimõõt,
αG – keermeniidi tõusunurk,
ρ′ – redutseeritud hõõrdenurk,
Kots – keermeelemendi otspinna kuju koefitsient;
Mh – rakendatud käsijõu moment.
Keermeniidi tõusunurk:
=> 1,22
Meeterkeerme redutseeritud hõõrdenurk keerme ja mutri vahel:
=> 5,72
Leian keermeelemendi otspinna koefitsiendi:
Fw = Fwk
Keermeliitega arendatav kinnitusjõud avaldub valemiga. Avaldan valemist pöördemoment keermel Mh.
Vastus: Mh =
LÄHTEANDMED „EKSTSENTRIKMEHHANISM“
Algandmed
r = 16 mm spiraalekstsentriku algraadius 
d = 11 mm ekstsentriku telje läbimõõt
L = 83 mm käepideme pikkus
Fr = 155 N rakendusjõud
l1 = 35 mm, l2 = 43 mm liitmehanismi kanghaaratsi õlad
μ1 = 0,1 hõõrdekoefitsent ekstsentriku ja klambri vahel
μ2 = 0,1 hõõrdekoefitsent ekstsentriku ja tema telje vahel
φ = 75°  ekstsentriku pöördenurk
h = 1,92 Archimedese profiili kõrgus vastavalt pöördenurgale ja algraadiusele
Lahendus
Leian spiraalekstsentriku käigu pikkuse:
= 20,94
Leian tõusunurga:
Leian spiraalekstsentriku poolt arendatava kinnitusjõu:
3233,55 N
Leian toorikule mõjuva kinnitusjõu:
N
Vastus : Toorikule rakenduv kinnitusjõud on 3972,65 N
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU
[1] Helmuth Buschmann. RAKISTE PROJEKTEERIMINE. Õppematerjal Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool , 2008.
Vasakule Paremale
PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM #1 PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM #2 PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM #3 PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM #4 PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM #5 PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM #6 PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM #7 PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM #8 PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM #9 PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM #10
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor feinn Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM
16
pdf

PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM

PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 SISUKORD 1. LÄHTEANDMED „PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE“ ...........................................3 2. PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE ..............................................................................4 2.1. Algandmed.............................................................................................................................4 2.2. Lahendus ................................................................................................................................4 3. LÄHTEANDMED „EKSTSENTRIKMEHHANISM“ ................................................................6

Masinaehitustehnoloogia
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus
Masinamehaanika täielik loengukonspekt
58
doc

Masinamehaanika täielik loengukonspekt

Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid

Masinatehnika
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun