Kodutöö (3)

Antud detaili pinnad on vaja töödelda laastu eemaldamisega kui ka puurimist kasutades. Tolerants , sõltuvalt antud detaili nimimõõtmetest ja soovitud täpsusest, on ligikaudu 0,4 mm. Pinnakaredus kõigub vahemikus
1,6-25μm sõltuvalt pinnast (vt. joonist). Pikitreimisel kooriva ja puhastöötlemise korral on soovitatav. pinnakaredus 1,6μm ja otsatreimisel 3,2μm, mis vastab meie soovitud nõuetele, seega on antud detail ilusti töödeldav universaaltripingis. Peale töötlemist treipingis oleks lisaks vaja veel augud sisse puurida. Soovitatav pinnakaredus puurimisel on 12,5μm, mis samuti jääb soovitud piiridesse . Selleks kasutame vertikaalpuurpinki.
Kõigepealt kinnitatakse toorik treipinki
silindrilisest osast (pikem) kolmepakilisse
padrunisse. Kuna toorik on küllaltki suure läbimõõduga (sõltub ka treipingist), siis on padruni pakid ümber pööratud.
Järgmisena töödeldakse avaus,
mille kaudu toimub edasine kinnitamine
välispindade treimisel, ja ka toorikust välja ulatuv välispinna osa.
Paigalduste viis ja arv:
I paigaldus – detail kinnitatakse treipinki kolmepakilise isetsentreeruva padruni abil. Töödeldakse detaili sisepind (sisetreitera), 38mm diameeter, pinnakaredus 1,6 μm. Samuti töödeldakse välispinda (nii 169 kui ka 80mm diameetriga osi) kui ka otspinda. Otspinna töötlemiseks kasutan otsatera, välispinna töötlemiseks aga astmetera.
II paigaldus – detaili kinnitan nüüd spetsiaalse torni abil. Otsateraga töötlen teise otspinna ja seni töötlemata jäänud välispinna (80mm) Välispinna töötlemiseks on vaja kasutada välistreitera ja soonetera (R5 raadiuse andmiseks üleminekul). Siseava töötlemiseks on vaja kasutada siseastmetera ja kui I paigaldusega ei ulatunud kogu sisepinda töötlema sisetreiteraga, siis lisaks see ka.
III paigaldus – paigaldamine puurpinki, kus puuritakse vastavad avad.
Pind 1: otsatera R
Pind 2: välistreitera R
Mõlema pinna puhul on nõutud pinnakaredus 12,5μm, seega nõuded ei ole väga karmid antud pindade suhtes, teiste pindade puhul tuleb kasutada ka P, M tähisega terikuid.
Teriku materjalina võib kasutada karbiidkermist. ISO 513 standardite järgi oleks põhiliste treimisoperatsioonide jaoks mõteksa kasutada P-30 või P-40.
Samuti saab kasutada terikumaterjalina veel pinnatud kiirlõiketerast ja pinnatud kermiseid. Kõigil kolmel on tulemuse pinnakaredus hea, kuid karbiidkermised on kolmest kõige odavamad. Pinnatud kermised on kõige kulumis- ja kuumakindlamad.
I paigaldus

Treitakse/töödeldakse siseava diameetriga 38mm.

Otsateraga töötlen otspinda.

Astmeteraga töötlen välispinda (80mm diameetriga osa, silindriline) ja teen astme.

Välistreiteraga trein 169mm diameetriga välispinna osa.
II paigaldus

Teise otsa töötlemine otsateraga

Välispinna töötlemine välistreiteraga

Välispinna töötlemine sooneteraga

Siseava töötlemine sisetreiteraga (kui vajadus)

Siseava treimine siseastmeteraga.
III paigaldus

Aukude puurimine puurpinigil.
Koorival tootmisel on spindli pöörete arv ~700 p/min, viimistlemisel 800-1200 p/min. Koorivtöötlemisel on ettenihe vahemikus 0,25…1,8 mm, puhastöötlemisel võetakse määramise aluseks nõutav pinnakaredus ja ta on vahemikus 0,07…0,28 mm/p. Tootlikkuse seisukohalt soovitav valida võimalikult suur lõikekiirus, kuid siis hakkab suurenema teriku kulumine ja ta tuleb võtta välja pingist ja üle teritada, s.o. lüheneb püsivusaeg.
Alternatiivsetest töötlemismeetoditest saaks kasutada elektererosioontöötlust, mis põhineb kontakidevahelisel sädelahendusel. Töödeldava pinna kvaliteet sõltub sädelahenduse sagedusest. Puuduseks on aga pinkide kallidus ja madal tootlikkus. Üldiselt ei soovitaks antud detaili puhul eleketerosiooni kasutada, lisaks ei ole see majanduslikult otstarvekas.
Elektrokeemiline töötlemine – põhineb kõrgendike lagunemisel. Kuna detail omab üsna palju silindrilist pinda (nii sise- kui välispind) st ei ole väga konarlik, siis antud detaili puhul võiks isegi kasutada.
Ultrahelitöötlus – põhineb materjali eemaldamisel ultrahelisagedusega löökide abil. Tulemus sarnaneb lihvimisega.
Lasertöötlus – töötlemine laseri abil.
Üldiselt kasutatakse mittetraditsioonilisi töötlemismeetodeid väga sitkete või kõvade materjalide või keeruliste pindade töötlemiseks. Kuna pingid on kallid ja tootlikkus madal, siis metalsete materjalide puhul on mõttekas siiski põhiliselt kaustada laastueemaldamisega töötlemist, see kehtib ka antud detaili kohta.