Füüsika aruanne 1: üldmõõtmised (0)

 
 
 
 
 
 
 
ÜLDMÕÕTMISED  
Aruanne 
Õppeaines: Füüsika 
 
Ehitusteaduskond  
Õpperühm: TEI 11 
Juhendaja : I.Georgievskaya 
 
Esitamiskuupäev:……………. 
Allkiri :………………………. 
 
 
 
Tallinn 2014 
1.Tööülesanne 
 
Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 
 
2.Töövahendid 
 
Nihik , kruvik , mõõdetavad detailid(3-silindrit,2 plaati ) 
 
3.Töö  teoreetilised  alused 
 
3.1. Nihik 
 
-mõõtmisel määratakse  kõigepealt  põhiskaalalt number(mm-tes), milleks on viimane  kriips  
põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse  0 – kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips 
ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja 
liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku 
nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 
- Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 
 
3.2. Kruvik 
 
- Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, 
millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind ( kand ) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi 
otspinna näol.Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud 
trummel , mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu 
näiteks kruviku keermesamm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele 
täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline  nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga 
nihe – 0,01mm.Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb 
mõõtepindu teineteiselelähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab 
libisema.Alles nüüd võib leida lugemi.Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel 
olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 
 
 
4. Töökäik 
 
4.1. Mõõtmised nihikuga 
 
1.  Määrasime juhendi poolt antud nihiku täpsuse 
2.  Mõõtsime antud viie katsekeha põhimõõdud eseme viiest erinevast kohast. Selleks 
asetasime katsekeha vastavalt soovitud mõõtotsiku vahele ning lükkasime 
mõõtotsikud tihedalt vastu katsekeha ja seejärel võitsime lugemilt lugemi. Kordasime 
seda meetodid iga vastava eseme mõõtmisel.  Igat  vastavat eset mõõtsime viiest 
erinevast kohast, seejärel leidsime keskmise  mõõdu ning lisaks eseme keskmise- 
absoluutse-ja relatiivse (suhteline viga) vea. 
3.  Mõõtmistulemused kandsime seejärel tabelisse 
 
 
 
 
 
 
5. Kasutaud  füüsikalised/ matemaatilised  valemid, koos füüsikaliste suurustega 
 
-Keskmine mõõt ja tema valem: 
     _  
 ∆= d1- di→vastus mm-des 
 
-Keskmine kõrgus ja tema valem: 
        _  
  ∆= h - hi→vastus mm-des 
 
-Eseme absoluutse vea arvutamise valem: 
 
δ=  ∆÷d1＊100%→vastus %-des 
 
- Eseme relatiivse vea arvutamise valem: 
 
- δ=  ∆÷ h＊100%→vastus %-des 
 
5.1 Joonised 
 
 
 
Joonis.1                                          Joonis.2                          Joonis.3 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
             Joonis.4                                                     Joonis.5 
     
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
6. Täidetud arvutus tabelid  
 
1. Silinder  
Mõõtmise nr.