Tootmistehnika alused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Tehnika - Tootmistehnika alused

5 VÄGA HEA

Sisukord

1. Sisukord 2
2. Sissejuhatus 3
3. Tooriku valik 3
4. Marsruuttehnoloogia 3
5. Töötlemisvarude ja operatsioonimõõtude määramine. 5
6. Ajanormide arvutus 6
7. Tehnilis -majanduslikud arvutused 9
8. Kokkuvõte 13
Tehnoloogiakaart

Sissejuhatus

Ülesandeks on valmistada hoidik . Toorik lõigatakse välja ümarvaltsmaterjalist lintsaega . Detail on suhteliselt hästi lõiketöödeldav, materjaliks on teras 235. Töötlemisoperatsioonideks on puurimine , keermestamine , avardamine, freesimine ja lihvimine . Töötlemiseks kasutan arvprogrammjuhtimisega seadmeid: lintsaag, 4-teljeline revolverpeaga vertikaalfreespink(4. vabadusaste-spindel saab pöörelda ümber horisontaaltelje), siselihvpink. Baaspinnad on valitud täpsuse ja pinnakvaliteedi nõuetele lähtuvalt. Tootmisprogramm on 15000 tk/aastas.

Tooriku valik

Algmaterjaliks on terasest margiga 235 valmistatud ümarvaltsmaterjal. Sellest lõigatakse lintsaega välja toorik . Toorik on selline valitud, kuna enamus pinnad on pöördpinnad ja teisalt seetõttu, et terase valu oleks problemaatiline (kallim kui valtsmaterjal).

Marsruuttehnoloogia

1.Tooriku tükeldamine.
Toorik lõigata ümarvaltsmaterjalist lintsaega mõõtudega
Ød= 106 mm; L= 210 mm.
2. Ava puurimine, avardamine, keermestamine.
Ava puurimine: puurida ava 10 mm puuriga. Lõikesügavus t1=150 mm.
Avardamine: avardiga töödelda ava läbimõõduni Ød
= 24,8±0,1 mm. Lõikesügavus t1=150 mm.
Ava keermestamine: Sisekeermelõikuriga keermestada ava M28.
Lõikesügavus t2=18 mm.
3. Ava puurimine, avardamine, keermestamine.
Ava puurimine: puurida ava 10 mm puuriga. Lõikesügavus t1=157 mm.
Avardamine: avardiga töödelda ava läbimõõduni Ød
= 24,8±0,1 mm. Lõikesügavus t1=157 mm.
Ava keermestamine: Sisekeermelõikuriga keermestada ava M28.
Lõikesügavus t2=22 mm.
4. Ava puurimine.
Ava puurimine: puurida ava Ød=10 mm. Lõikesügavus t=15 mm.
5. Ava freesimine, tasku freesimine.
Ava freesimine: otsfreesiga freesida ava läbimõõduga Ød=80 mm. Lõikesügavus t1=37 mm.
Tasku freesimine: otsfreesiga freesida tasku.
Lõikesügavus t2=23 mm.
6. Ava siselihvimine.
Lihvida ava nõutud pinnakareduseni Ra=0,63 µm.
7. Ava siselihvimine.
Lihvida ava nõutud pinnakareduseni Ra=0,63 µm.
8. Ava siselihvimine, detaili otspinna lihvimine.
Lihvida ava silinderpinnad ja põhi nõutud pinnakareduseni Ra=1,25 µm.
Lihvida detaili otspind mõõduni t=60±0,04 mm

Töötlemisvarude ja operatsioonimõõtude määramine.

Freesimine: kooriv Zmin = 300 µm
puhas Zmin = 100 µm
Puurimine: Zmin = 200 µm
Avardamine: eelnev Zmin = 200 µm
puhas Zmin = 100 µm
Lihvimine: eelnev Zmin = 100 µm
puhas Zmin = 80 µm
peen Zmin = 50 µm
Sele 1.
Avade nr 1 jaoks tuleb jätta töötlusvaru pärast avardamist: 100 µm(eelnev lihvimine) + 50 µm(peen lihvimine) = 150 µm. Avardi mõõt(avardatud ava) peab olema 24,65±0,1 mm. Valmis detaili ava mõõt on 24,8±0,1 mm.
Pärast pinna nr 2 freesimist peab mõõt t=60±0,04 mm. Pärast pinna nr 2 lihvimist peab mõõt t=60,1±0,04 mm, sest pinna nr 5 lihvimise (eelnev) jaoks peab jätma töötlusvaru 100 µm. Valmis detaili mõõt t=60±0,04 mm.
Pinna nr 3 jaoks tuleb jätta töötlemisvaru pärast freesimist: 100 µm(eelnev lihvimine) + 50 µm(peen lihvimine) = 150 µm. See tähendab, et ava(tasku) tuleb freesida mõõduga
Ød=80-150+720 . Valmis detaili ava(tasku)mõõt Ød=80+870mm.

Ajanormide arvutus

Arvutamisel kasutan:
kus
= põhiaeg;
= abiaeg;
(operatiivaeg);
= organisatsioonilise teenindamise aeg;
=tehnilise teenindamise aeg ();
töö vaheajad ().
tkalk=ttk+te-1/n
010. Tooriku tükeldamine.
= 2 min
= 1 min
= 2+1=3 min
= 30,04=0,12 min
= 0,12+0,12=0,24 min
= 30,04=0,12 min
= 3,48 min
tkalk=3,48+20/400=3,53 min
020. Ava puurimine, avardamine, keermestamine.
= 0,78+0,79+0,2=1,8 min
= 0,3 min
= 1,8+0,3=2,1 min
= 2,10,04=0,084 min
= 0,084+0,084=0,17 min
= 2,10,04=0,084 min
= 2,5 min
tkalk=2,5+20/400=2,55 min
030. Ava puurimine, avardamine, keermestamine.
= 0,78+0,79+0,2=1,8 min
= 0,1 min
= 1,8+0,1=1,9 min
= 1,90,04=0,08 min
= 0,08+0,08=0,16 min
= 1,90,04=0,08 min
= 2,2 min
tkalk=2,2+20/400=2,25 min
040. Ava puurimine.
= 0,78 min
= 0,1 min
= 0,78+0,1=0,88 min
= 0,880,04=0,035 min
= 0,035 +0,035 =0,07 min
= 6,030,04=0,035 min
= 1 min
tkalk=1+20/400=1,2 min
050. Ava freesimine, tasku freesimine.
= 7+5=12 min
= 0,3 min
= 12+0,3=12,3 min
= 12,30,04=0,5 min
= 0,5 +0,5 =1 min
= 12,3 0,04=0,5 min
= 14,3 min
tkalk=14,3+20/400=14,35 min
060. Ava siselihvimine.
= 5 min
= 0,2 min
= 5+0,2=5,2 min
= 5,20,04=0,2 min
= 0,2 +0,2 =0,4 min
= 5,2 0,04=0,2 min
= 6,1 min
tkalk=6,1+20/400=6,15 min
070. Ava siselihvimine.
= 5,5 min
= 0,1 min
= 5,5+0,1=5,6 min
= 5,60,04=0,25 min
= 0,25 +0,25 =0,5 min
= 5,6 0,04=0,25 min
= 6,6 min
tkalk=6,6+20/400=6,65 min
080. Ava siselihvimine, detaili otspinna lihvimine.
= 7,2+0,8=8 min
= 0,2 min
= 8+0,2=8,2 min
= 8,20,04=0,3 min
= 0,3 +0,3 =0,6 min
= 8,2 0,04=0,3 min
= 9,4 min
tkalk=9,4+20/400=9,45 min

Tehnilis-majanduslikud arvutused

Väljalasketakt
τ = ( Fa×60× K0)/N [min/tk], kus
Fa – tegelik aastane ajafond tundides (2-vah. 4015);
K0 – kao tegur 0,75-0,8;
N – detaili aastaprogramm, tk.
τ = (4015*60*0,75)/15000=12,045 min/tk
Tootmise tüüp
Tootmise tüüp määratakse operatsiioni kinnistusteguri järgi.
Ks= τ/ t tk keskm , kus
t tk keskm – operatsiooni keskmine tükiaeg;
t tk keskm= ∑ t tk i / n , kus
t tk i- i-nda operatsiooni tükiaeg;
n – operatsioonide arv.
Kui Ks
1, siis on masstootmine;
Ks = 2-10 suurseeriatootmine;
Ks
10-20 (kesk) seeriatootmine ;
Ks > 20 väikeseeriatootmine.
t tk keskm= ∑ t tk i / n =(3,48+2,5+2,2+1+14,3+6,1+6,6+9,4)/8=5,6975
Ks = 12,045/5,6975= 2,11 , järelikult on tegemist suurseeriatootmisega.
Pingipargi arvutus
Määratase pinkide arv, mis on vajalik detaili valmistamiseks.
Arvutuslik pinkide arv leitakse valemiga:
, kus
Ttk - ühenimeliste operatsioonide tükiaeg tundides;
N – aastaprogramm;
Ftp – pingi ajafond ( Ftp = 3620-3640 h/a);
- normi karmistamise tegur (1,1-1,2).
kk - võimsusreservi arvestav tegur(0,8-0,85)
Lintsaag:
= (0,058*15000))/( 3640*1,2)0,20
Freespink : = (0,334*15000))/( 3640*1,2)1,147
Lihvpink :
= (0,369*15000))/( 3640*1,2)1,268
Lintsaag: v =i/kk= 0,2/0,8=0,25
Freespink: v =i/kk= 1,147/0,8=1,44
Lihvpink: v =i/kk= 1,268/0,8=1,585
Arvestades, et detaili DÜÜS_3 arvutuslik pinkide arv on:
Lintsaag: v =i/kk= 0,2/0,8=0,25;
Treipink: v =i/kk= 0,42/0,8=0,525;
Freespink: v =i/kk= 0,31/0,8=0,3875;
Lihvpink: v =i/kk= 0,34/0,8=0,425,
Siis läheb kahe detaili toomiseks vaja:
Lintsaag: 1
Treipink: 1
Freespink: 2
Lihvpink: 2
Tooriku ligikaudne hinnang
Hind kujuneb tooriku materjali hinna ja koorivtöötlemise maksumuse järgi:
Ctoorik=Cmat×m - Claast×Cjääk + Σtkooriv×(Ptööl+Cseade)(1+Stsehh/100), kus
Cmat – materjali kulunorm (kg);
m – tooriku materjali 1 kg hulgihind;
Claast – laastu(jääkide) mass;
Cjääk – laastude (jäätmete) hind;
Σtkooriv – koorivtöötlemiseks kuluv summaarne aeg;
Ptööl – tööliste palk koos sotsiaaleraldistega 1 tunnis;
Cseade – seadme tunnihind kr/tund;
Stsehh – tsehhi kaudsed kulud (tavaliselt 60-80%)
Cmat = 14,5 kg
m = 10 kr/kg
Claast = 3,1 kg
Cjääk =1 kr/kg
Σtkooriv = 0,28 tund
Ptööl = 100 kr/tund
Cseade = 200 kr/tund
Stsehh = 70%
Ctoorik = 14,5*10-3,1*1+0,28*(100+200)*(1+0,7)=141,9+142,8=284,7 kr
Kulutused toorikule arvestamata kulutusi tööjõule ja pinkidele: 141,9 kr
Kulutused tööjõule
Töötasu tööpinkidel: 100 kr/tund.
Sotsiaal-, haigus- ja töötuskindlustusmaks: 33,5% (töötasust).
Cpalk = t /60*60, kus t – aeg(minutites), mis kulub tööjõule , et valmistada 1 detail.
Cpalk =(46/60)*100= 77 kr
, kus
N – 15000 tk.
Cpalk =77*15000= 1155000 kr
Csots =
= 1155000 × 0,335 = 386925 kr
Lintsaag: 0,058*15000=870 tundi
Freespink: 0,334*15000= 5010 tundi
Lihvpink: 0,369*15000=5535 tundi
Kulutused seadmetele
Lintsaag = 250 kr/tund
Treipingi = 300 kr/tund
Freespingid = 300 kr/tund
Lihvpingid = 300 kr/tund
Cseadmed = 250*870 + 300*5010+300*5535 = 3381000 kr
Kulutused lõikeriistadele
Tabel 5.3 Kulutused lõikeriistadele.
Lõikeriista nimi, tähis, materjal
Oper .
Siirdeid
tΣ
Koguaeg
LR sum.
Vajalik LR
LR
LR hind
( siire )
min
Nx tΣ
Püs. Aeg
Arv
tüki
kokku

min
T min

hind
tuh. kr
1. Saelint
010
1
2
30000
500
60
1000
60000
2. Spiraalpuur, Ø10 mm, tervik
020,030,040
3
2,34
35100
20
1755
400
702000
3.Avardi, Ø24,8 mm, tervik
020,030
2
1,58
23700
40
593
750
444750
4. Otsfrees Ø12 (1 insert, kermis )
050
1
12
180000
20
9000
150
1350000
5.Sisekeerme-lõikur M28 HSS, tervik
020,030
2
0,4
6000
20
300
750
225000
6. Lihvketas Ø22
060,070,080
3
18,5
277500
100
2775
500
1387500
Kulutused kõikidele lõikeriistadele kokku(EEK):
4169250
Kulutused lõikeriistadele ühe detaili kohta CLR = ΣLR / N = 4169250/15000 = 278 EEK
Kulutuste kokkuvõte
Tabel 5.4 kulutuste kokkuvõte
Kirje nimetus
Ühik
Hind
Maksumus
1. Materjal:
Kr/kg
10
840000
2. Laast :
Kr/kg
-1
-46500
3. Tööjõu kulud (koos maksudega):
Operatsioon 010
Kr/h
100
118377
Operatsioon 020
Kr/h
100
85513
Operatsioon 030
Kr/h
100
75453
Operatsioon 040
Kr/h
100
35211
Operatsioon 050
Kr/h
100
481223
Operatsioon 060
Kr/h
100
206238
Operatsioon 070
Kr/h
100
223006
Operatsioon 080
Kr/h
100
316903
Tööjõu kulud kokku
Kr/h
100
1541925
4.Kulud seadmetele
Lintsaag:
Freespink:
Lihvpink:
Kr/h
Kr/h
Kr/h
250
300
300
217500
1503000
1660500
5. Kulud spetsiaalrakistusele
Kr/tk
5000
5000
6.Kulud lõikeriistadele
Kr/detail
289
4169250
7.Tootmise ettevalmistuse kulud
Kr
30000
30000
Detaili valmistamise omahind
623 kr

Kokkuvõte

Tehtud tööga analüüsisin detaili „HOIDIK“ valmistamisprotsessi. Samuti arvutasin detaili omahinna . Tehtud töö andis hulga kogemusi detaili hinnakujunemisest ja selle projekteerimisest. Probleeme esines marsruuttehnoloogia koostamisel, tehnoloogiakaartide koostamisel ja ka tehnilis-majanduste arvutuste tegemisel.

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 200 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

200 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kertrek Õppematerjali autor

ainetöö 1

ainetöö tootmistehnika

Sarnased õppematerjalid

doc

Tootmistehnika alused MET0010 Hinna pakkumine

Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................2 2. Töötlemismarsruut.................................................................................................................. 2 2.1 Tooriku valik..................................................................................................................... 2 2.2 Baaside valik..................................................................................................................... 2 2.3 Marsruuttehnoloogia kavandamine................................................................................... 3 3. Operatsiooni projekteerimine..................................................................................................4 3.1 Ajanormid.............

Tootmistehnika alused

pdf

Tootmistehnika alused kodutöö

A-PDF Merger DEMO : Purchase from www.A-PDF.com to remove the watermark REVISION HISTORY REV DESCRIPTION DATE APPROVED 2 45 ° R4 O7 48 142 A R0

Tootmistehnika alused

HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE

196

pdf

HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE

Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................

Masinatehnika

pdf

Lõiketöötluse projekt

Markus Põder TEHNOLOOGIA MÄÄRAMINE PROJEKT Õppeaines: LÕIKETÖÖTLEMINE JA LÕIKERIISTAD Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31 Juhendaja: Masinaehituse õppetooli hoidja Tavo Kangru Tallinn 2015 SISUKORD 1. Ülesande sisu ................................................................................................................................4 2. Lintsaag Bomar STG275 ..............................................................................................................5 3. Treipink Haas TL-1 ......................................................................................................................6 4. Puurpink Bench Mount Drill Press ..............................................................................................7 5. Materiali ja tooriku andmed ...................................................................

Lõiketöötlus

doc

PROJEKT: ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.

Masinatehnika

doc

Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt.

Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine..................................................

Puiduõpetus

pdf

Vineeri tootmine

Ehitus

doc

Vineeri tootmine

Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a) spooni valmistamise jaoskonna seadmete asendiplaan b) vineeri valmistamise jaoskonna seadmete asendiplaan. Mõlema jaoskonna seadmete asendiplaan võib olla näidatud ühel joonisel. Projekteerida kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia järgmistel lähteandmetel: Aastatoodang: tuhat m 3 Q 17000 Sideaine tüüp F Vineeri paksus, mm 12 Vineerikihtide arv 9

Puiduõpetus

Rohkem sarnaseid