Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LABORATOORNE TÖÖ - Üldmõõtmised (3)

3 KEHV
Punktid

LABORATOORNE TÖÖ
Üldmõõtmised
Õppeaines: füüsika
Trantsporditeaduskond
Õpperühm:
Üliõpilased:
Juhendaja : P. Otsnik
Tallinn 2007
1. Tööülesanne.
Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.
2. Töövahendid.
Nihik, kruvik , mõõdetavad detailid.
3. Töö teoreetilised alused.
3.1. Nihik.
Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips
põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib
täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja
liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt.
Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm.
3.2. Kruvik .
Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind ( kand ) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol.Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel , mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe – 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem.
Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt.
4. Töökäik.
4.1. Mõõtmised nihikuga.
1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus.
2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake iga põhimõõdu mõõtmisel mõõtmisi viies erinevast kohast ning leidke keskmine mõõt ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne (suhteline) viga.
4.2 Mõõtmised kruvikuga.
1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil.
2. Mõõtke antud kahe katsekeha paksus viiest erinevast kohast.
3. Arvutage iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga.
Tabel 1. Katsekeha nr.1
h
= - hi
1.
3,91
0
2.
3,94
-0,03
3.
3,91
0
4.
3,91
0
5.
3,90
0,01
= 3,91
= 0,01
∙100%= 0,26% Kuna δ-d on alla 0,5% , siis on toode kvaliteetne.
Tabel 2. Katsekeha nr.2
h
= - hi
1.
2,94
-0,02
2.
2,93
-0,01
3.
2,88
0,04
4.
2,92
0
5.
2,92
0
= 2,92
= 0,01
∙100%= 0,34% Kuna δ-d on alla 0,5% , siis on toode kvaliteetne.
Tabel 3. Katsekeha nr.3
(välis)
=-
(sisse)
=-
h
= - hi
1.
22,14
0,15
17,85
-0,11
72,87
-0,01
2.
22,44
-0,15
17,56
0,18
72,86
0
3.
22,23
0,06
17,75
-0,01
72,89
-0,03
4.
22,40
-0,11
17,88
-0,14
72,84
0,02
5.
22,26
0,03
17,67
0,07
72,84
0,02
=22,29
= 0,1
=17,74
= 0,1
= 72,86
= 0,02
∙100%= 0,45%
∙100%=0,56%
∙100%=0,03%
Kuna 1 δ-d on üle 0,5% , siis on toode praak.
Tabel 4. Katsekeha nr.4
(välis)
=-
(sisse)
=-
h
= - hi
1.
16,10
0,05
13,74
0,16
31,74
0
2.
16,29
-0,14
14
-0,1
31,75
-0,01
3.
16,08
0,07
13,93
-0,03
31,74
0
4.
16,16
-0,01
13,87
0,03
31,74
0
5.
16,12
0,03
13,98
-0,08
31,75
-0,01
=16,15
= 0,06
=13,9
= 0,08
=31,74
= 0,01
∙100%= 0,37%
∙100%=0,58%
∙100%= 0,02 %
Kuna 1 δ-d on üle 0,5% , siis on toode praak.
Tabel 5. Katsekeha nr.5
(välis)
=-
(sisse)
=-
h
= - hi
1.
24,03
0
16,91
-0,03
29,99
0,01
2.
24,03
0
16,86
0,02
30,11
0,11
3.
24,03
0
16,88
0
29,99
0,01
4.
24,04
-0,01
16,87
0,01
29,99
0,01
5.
24,04
-0,01
16,88
0
29,96
0,04
=24,03
= 0,01
=16,88
= 0,01
= 30
= 0,04
∙100%= 0,04%
∙100%=0,06%
∙100%=0,13%
Kuna kõik δ-d on alla 0,5% , siis on toode kvaliteetne
Tabel 6. Katsekeha nr.6
(välis)
=-
(sisse)
=-
h
= - hi
1.
17,86
0,08
15,98
-0,12
38,88
0,22
2.
17,99
-0,05
15,77
0,09
39,15
-0,05
3.
17,84
0,1
15,68
0,18
39,12
-0,02
4.
18,06
-0,12
15,79
0,07
38,92
0,18
5.
17,95
-0,01
16,07
-0,21
39,26
-0,16
=17,94
= 0,07
=15,86
= 0,13
=39,1
= 0,13
∙100%= 0,04%
∙100%=0,82%
∙100%=0,33%
Kuna 1 δ-d on üle 0,5% , siis on toode praak.
Tabel 7. Katsekeha nr.7
(välis)
=-
h
= - hi
1.
21,64
0
29,99
0
2.
21,68
-0,04
29,99
0
3.
21,61
0,03
29,98
0,01
4.
21,58
0,06
30,01
-0,02
5.
21,64
0
29,97
0,02
=21,64
= 0,03
=29,99
= 0,01
∙100%= 0,14%
∙100%=0,03%
Kuna kõik δ-d on alla 0,5% , siis on toode kvaliteetne


Vasakule Paremale
LABORATOORNE TÖÖ-- Üldmõõtmised #1 LABORATOORNE TÖÖ-- Üldmõõtmised #2 LABORATOORNE TÖÖ-- Üldmõõtmised #3 LABORATOORNE TÖÖ-- Üldmõõtmised #4 LABORATOORNE TÖÖ-- Üldmõõtmised #5 LABORATOORNE TÖÖ-- Üldmõõtmised #6 LABORATOORNE TÖÖ-- Üldmõõtmised #7 LABORATOORNE TÖÖ-- Üldmõõtmised #8 LABORATOORNE TÖÖ-- Üldmõõtmised #9 LABORATOORNE TÖÖ-- Üldmõõtmised #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor korpss Õppematerjali autor
lahendatud,vormistatud

Sarnased õppematerjalid

Üldmõõtmised
5
doc

Üldmõõtmised

LABORATOORNE TÖÖ 5 Üldmõõtmised Õppeaines: füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11b Üliõpilased: Rait Land Mikk Lohuväli Kaupo Kõrm Raido Leemet Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Nihik Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 ­ kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. Kruvik

Füüsika
ÜLDMÕÕTMISED - Tutvumine nooniusega-Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel
5
doc

ÜLDMÕÕTMISED - Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

ÜLDMÕÕTMISED. 1.Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 ­ kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik.

Füüsika
Füüsika aruanne 1-üldmõõtmised
10
pdf

Füüsika aruanne 1: üldmõõtmised

ÜLDMÕÕTMISED Aruanne Õppeaines: Füüsika Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 11 Juhendaja: I.Georgievskaya Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 1.Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 2.Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid(3-silindrit,2 plaati) 3.Töö teoreetilised alused 3.1. Nihik -mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number(mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. -Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 3.2. Kruvik - Kruvikuga saab pi

Füüsika
Tutvumine nooniusega-Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel
8
docx

Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik - Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm.

Füüsika ii
Üldmõõtmised - laboratoorium
10
doc

Üldmõõtmised - laboratoorium

. …………….. …………….. …………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Üldmõõtmised 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,40%. 4. Kasutatud valemid __ __ Relatiivne viga δ = Δ / d * 100 (%) Absoluutne viga ∆ = d₁ - � � 5. Arvutustabelid Keha nr 1 _ _

Füüsika
Tutvumine nooniusega-Nihiku kasutamine pikkuse mõõtmisel
6
docx

Tutvumine nooniusega. Nihiku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,40%. 4. Kasutatud valemid di Absoluutne viga ∆ = d₁ - ❑ Relatiivne viga δ= d id * 100(%) 5. Arvutustabelid Katsekeha 1.

Füüsika
Tutvuda nooniusega-Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel
6
docx

Tutvuda nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

Tööülesanne Tutvuda nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. Töö teoreetilised alused Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. Töökäik Mõõtsime kuue antud katsekeha põhimõõdud. Selleks asetasime katsekeha nihiku mõõtotsikute vahele ning lükkasime need tihedalt vastu katsekeha ja saime tulemuse 0,01mm täpsusega. Kordasime mõõtmist igal kehal viiest erinevast kohast. Leidsime keskmise mõõdu ∆´ ja tema absoluutse vea ning relatiivse ehk suhtelise vea δ . δ = ∗100 d´ Mõõtmistulemused kandsime tabelitesse. Tabel 1. Katsekeha nr.1. Mõõtmise ∆=d´1−d i ´ i ∆=h−h ∆=d´2−di d1 h

Füüsika
Üldmõõtmised
3
docx

Üldmõõtmised

ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,10%. 4. Kasutatud valemid Absoluutne viga = d - Relatiivne viga = * 100(%) 5. Arvutustabelid Katsekeha 1. Mõõtmise nr. d = d - h = h - 1 21,62 -0,07 30,12 -0,09 2 21,52 0,03 30,03 0,00

Füüsika




Kommentaarid (3)

SvenL33T profiilipilt
SvenL33T: Väga hea konspekt, aitas palju.
21:17 18-10-2012
mihkel011 profiilipilt
mihkel011: väga hea, õige asi.
23:09 28-10-2012
moto_kilu profiilipilt
moto_kilu: Hea
19:49 24-09-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun