ÜLDMÕÕTMISED - Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. (2)

ÜLDMÕÕTMISED.
1.Tööülesanne.
Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.
2. Töövahendid.
Nihik , kruvik , mõõdetavad detailid.
3. Töö teoreetilised alused.
3.1. Nihik.
Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips
põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib
täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja
liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt.
Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm.
3.2. Kruvik.
Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele
on kinnitatud liikumatu mõõtepind ( kand ) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol.
Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel , mille serv
näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keerme
samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis
mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe – 0,01mm.
Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele
lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem.
Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt.
4. Töökäik.
4.1. Mõõtmised nihikuga.
1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus.
2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud
mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem.
Korrake iga põhimõõdu mõõtmisel mõõtmisi viies erinevast kohast ning leidke keskmine mõõt
ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne (suhteline) viga.
4.2 Mõõtmised kruvikuga
1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil.
2. Mõõtke antud kahe katsekeha paksus viiest erinevast kohast.
3. Arvutage iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne
viga.
Mõõtmistulemused kandke kõigil mõõtmistel tabelitesse.
Tabel 1. Katsekeha nr.1 (Silinder)
δ lubatud = 0,4%
Mõõtmise
nr.
d1
∆= d1- di
h
∆= h - hi
1.
2.
3.
4.
5.
21,53 mm
21,55 mm
21,56 mm
21,56 mm
21,59 mm
0,03
0,01
0
0
-0,03
30,07 mm
30,05 mm
30,06 mm
30,04 mm
30,01 mm
-0,02
0
-0,1
0,1
0,4
d1 =21,56 mm
_
∆ = 0,01
h = 30,05 mm
_
∆ = 0,02
_ _
δ= ∆÷d1＊100% = 0,05%
δ=0,02÷30,05= 0,07%
Tabel 2. Katsekeha nr.2 (Silinder)
Mõõtmise
nr.
d1
∆= d1- di
d₂
sissediameetr
h
∆= h - hi
1.
2.
3.
4.
5.
17,70 mm
18,14 mm
17,86 mm
18,03 mm
17,78 mm
0,2
-0,24
0,04
-0,13
0,12
15,77 mm
15,89 mm
16,02 mm
15,52 mm
16,08 mm
39,55 mm
39,45 mm
39,23 mm
39,15 mm
38,77 mm
-0,32
-0,22
0
0,08
0,46
d1 =17,90 mm
_
∆ = -0,01
d₂= 15,86 mm
h =39,23 mm
_
∆ = 0
_ _
δ= ∆÷d1＊100%= -0,06 %
δ= -0,06 %
δ=0÷39,23=0 %
Tabel 3. Katsekeha nr.3 (Silinder)
Mõõtmise
nr.
d1
∆= d1- di
d₂
sissediameetr
h
∆= h - hi
1.
2.
3.
4.
5.
21,75 mm
21,80 mm
21,79 mm
21,83 mm
21,74 mm
0,03
-0,02
-0,01
-0,05
0,04
17,95 mm
17,59 mm
17,65 mm
17,82 mm
17,74 mm
49,70 mm
49,72 mm
49,80 mm
49,75 mm
49,81 mm
0,06
0,04
-0,04
0,01
-0,05
d1 =21,78 mm
_
∆ = -0,01
d₂= 17,75 mm
h =49,76 mm
_
∆ = 0,02
_ _
δ= ∆÷d1＊100%= -0,05 %
δ= -0,06%
δ=0,02 ÷ 49,76 = 0,04%
Tabel 4. Katsekeha nr.4 (Silinder)
Mõõtmise
nr.
d1
∆= d1- di
d₂
sissediameetr
h
∆= h - hi
1.
2.
3.
4.
5.
22,14 mm
22,50 mm
22,25 mm
22,48 mm
22,15 mm
0,16
-0,2
0,05
-0,18
0,15
17,65 mm
18,25 mm
18,08 mm
17,72 mm
18,15 mm
72,81 mm
72,02 mm
72,76 mm
72,92 mm
72,85 mm
-0,14
0,65
-0,09
-0,25
-0,18
d1 = 22,30 mm
_
∆ = -0,02
d₂= 17,97 mm
h = 72,67 mm
_
∆ = -0,01
_ _
δ= ∆÷d1＊100%= -0,09%
δ= -0,11%
δ= -0,01÷ 72,67 = -0,01%
Tabel 5. Katsekeha nr.5 (Silinder)
Mõõtmise
nr.
d1
∆= d1- di
d₂
sissediameetr
h
∆= h - hi
1.
2.
3.
4.
5.
15,93 mm
16,36 mm
16,57 mm
15,94 mm
16,06 mm
0,24
-0,19
-0,4
0,23
0,11
13,79 mm
14,18 mm
14,36 mm
13,65 mm
14,08 mm
87,40 mm
87,53 mm
87,63 mm
87,50 mm
87,60 mm
0,13
0
0.1
0,03
-0,07
d1 = 16,17mm
_
∆ = -0,01
d₂= 14,01 mm
h = 87,53 mm
_
∆ = 0,04
_ _
δ= ∆÷d1＊100%= -0,06%
δ= -0,07%
δ= 0,04 ÷ 87,53 = 0,05%
Tabel 6. Katsekeha nr.6 (Plaat)
Mõõtmise
nr.
d1
∆= d1- di
1.
2.
3.
4.
5.
3,88 mm
3,9 mm
3,89 mm
3,91 mm
3,91 mm
0,02
0
0,01
-0,01
-0,01
d1 =3,90 mm
_
∆ = 0,01
δ= ∆÷d1＊100%= 0,3%
Tabel 7. Katsekeha nr.7 (Plaat)
Mõõtmise
nr.
d1
∆= d1- di
1.
2.
3.
4.
5.
2,92 mm
2,94 mm
2,92 mm
2,92 mm
2,90 mm
0
-0,02
0
0
0,02
d1 =2,92 mm
_
∆ = 0
δ= ∆÷d1＊100%= 0%