Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lõiketöötluse projekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

 
Markus Põder 
 
TEHNOLOOGIA  MÄÄRAMINE 
PROJEKT 
Õppeaines:  LÕIKETÖÖTLEMINE  JA LÕIKERIISTAD 
Mehaanikateaduskond  
Õpperühm: MI-31 
Juhendaja : Masinaehituse õppetooli hoidja Tavo  Kangru 
 
 
 
Tallinn 2015 
SISUKORD 
1. 
Ülesande sisu ................................................................................................................................ 4 
2. 
Lintsaag Bomar STG275 .............................................................................................................. 5 
3. 
Treipink Haas TL-1 ...................................................................................................................... 6 
4. 
Puurpink Bench Mount   Drill  Press .............................................................................................. 7 
5. 
Materiali ja tooriku andmed ......................................................................................................... 8 
6. 
Valemid ........................................................................................................................................ 9 
7. 
Instrumendid ja instrumendi kinnitus  ......................................................................................... 11 
8. 
Operatsioon  ................................................................................................................................ 13 
9. 
Masinaaeg ja instrumendi eluiga ................................................................................................ 17 
10. 
Maksumus ............................................................................................................................... 20 
Kokkuvõte .......................................................................................................................................... 21 
Viidatud allikad .................................................................................................................................. 22 
Lisad ................................................................................................................................................... 24 
 

 
SISSEJUHATUS 
Kirjutan   projekti  teemal  tehnoloogia  määramisest.  Projekti  eesmärk  on  mõtlema  panna,  tõsta 
teadlikust ja mõista, mis ja milleks projekt on. Projekt on kindlasti ajamahukas kuna palju tuleb ette 
analüüsimist. 
Teema tundub huvitav ning väga asjakohane õpitavale erialale. 
 
 
 

 
1.  ÜLESANDE SISU 
Kirjeldada  detaili  valmistustehnoloogia  vastavalt  joonisel  tähisega  MME214-K-V12  toodud 
nõuetele. 
Määrata  vajalikud   tööpingid ,  operatsioonid,   siirded   ja  läbimid.  Vastavalt  valitud  tehnoloogiale 
määrata instrumendi ja kinnitusrakistus. 
Määrata 
vajalikud 
instrumendid 
siirete 
teostamiseks 
treimise 
operatsioonil 
ning 
lõiketöötlusrežiimid.  Vastavalt  valitud  lõikerežiimidele  arvutada   lõikevõimsus   (R),  pinnasiledus 
(F), masinaaeg ning instrumendi eluiga. Arvutada ettevõtte kulu partii valmistamiseks. Partii suurus 
200 tükki
 

 
2.  LINTSAAG BOMAR STG275 
Lintsae valik põhines sellel, kuna on olemas masina kasutamise kogemus.  
Lintsael tuleb välja lõigata 20 x 490 mm pikkust toorikut. Kuna materjali  pikkuseks  on 5970 mm ja 
vaja  läheb  kaks   toormaterjali ,  siis  saab  need  korraga  asetada  rullteedele.   Mõõtmestamine   toimub 
lintsae mõõdupuuga ning mõõtmestamise täpsus on +/- 0,1 mm.  
Toormaterjalist jääb järgi 79 mm  pikkune osa jääki ja 2283 mm pikkune osa, mis läheb lattu. 
Tabel 1 
Lintsae Bomar STG 275 tehnilised andmed [2] 
Nimetus 
Väärtus 
Väikseim materjali diameeter  
5 mm 
Väikseim materjali pikkus 
20 mm 
Saelindi mõõtmed 
2720 x 27 x 0,9 mm 
Mootori võimsus 
1,1 / 1,5 kW 
Saelindi kiirus 
35 / 70 m / min 
Kogu võimsus 
2,7 kW 
Mõõtmed 
640 x  1420  x 1500 mm 
Kaal 
330 kg 
Ümarmaterjali lõikamine 90⁰ 
230 mm 
Ümarmaterjali lõikamine 45⁰L 
190 mm 
Ümarmaterjali lõikamine 45⁰R 
170 mm 
 
 
 

 
3.  TREIPINK HAAS TL-1 
Treipingi  valik põhines sellel, kuna on olemas masina kasutamise kogemus.  
Spindli ava tõttu on võimalik antud toorik sisestada treipinki, sest treipink võimaldab sisestada kuni 
500 mm pikkust ja 203 mm diameetriga toorikut.  
Operatsiooni käigus valmistatakse toorikust 20 detaili ning lisaks jääb üle kuni 46 mm pikkune osa 
jääki, mis on vajalik operatsiooni viimase paigalduse tegemiseks. Ühes  operatsioonis  tehakse  neli 
paigaldust  ehk  ühes  paigalduses  tehakse  5  detaili.  Mõõta  üle  iga  kahekümnes  detail  digitaalse 
nihikuga 150 mm +/-0,01 mm ja lisaks ka korkkaliibriga keerme M24. 
Tabel 2 
Treipingi Haas TL-1 tehnilised andmed [3] 
Nimetus 
Väärtus 
Spindli ava 
203 mm 
Maksimaalne lõikamise diameeter 
406 mm 
Maksimaalne lõikamise pikkus 
762 mm 
Tsentrite vahe 
762 mm 
X-telje liikumine 
203 mm 
Z-telje liikumine 
762 mm 
Kiirliikumine x- teljel  
11,4 m / min 
Kiirliikumine z-teljel 
11,4 m / min 
Maksimaalne tõukejõud x-teljel 
17 321 N 
Maksimaalne tõukejõud z-teljel 
8661 N 
Maksimaalne võimsus 
8,9 kW 
Maksimaalne pöörlemissagedus  
3000 p / min 
Maksimaalne  pöördemoment  
146 Nm 

 
4.  PUURPINK BENCH MOUNT DRILL PRESS 
Valikul sai enim pööratud tähelepanu masina  hinnale. Pingil tuleb teostada kõigi 200 detaili kraadi 
eemaldus ja 0,5 mm faasi tegemine puuriga: YG-1 High Speed Steel NC  Spotting  Drill Bit. [14; 15] 
Tabel 3 
Puurpingi  Bench Mount Drill Press tehnilised andmed [14] 
Nimetus 
Väärtus 
Hobujõude (hp) 
1/2 
Maksimaalne pöörlemissagedus 
3070 p / min 
Minimaalne pöörlemissagedus 
760 p / min 
Spindli koonus 
B 16 
Z-telje pikkus 
17 in. 
Maksimum detaili mõõdud  
7-1/2 in. 
Mõõdud 
6-1/4 in. x 6-1/8 in. 
 
 
 

 
5.  MATERIALI JA TOORIKU ANDMED 
Materjal on valitud vastavalt lähteülesandele. Antud materjal on rohkelt kasutatav, sest tal on hea 
tugevus kombinatsioon ja plastsus  ning võib olla karastatud või tsementiiditud. [4] 
  Profiil: kalibreeritud kuuskant [4] 
  Toormaterjali mõõtmed: 32 x 5970 mm [4] 
  Tooriku mõõtmed: 32 x 490 mm [4] 
  Materjal: C 22 (madala süsinikuga teras C = 0,22%, Si > 0,40%, Mn = 0,55%, Cr > 0,4%, 
Ni > 0,4%) [4] 
   Kõvadus : 166 HB 
  Margi tähis: 1,0402 [4] 
  Tihedus: 7700 kg / m3 [4] 
   Erilõikejõud  kc1: 1500 N / mm2 [9] 
  Erilõikejõud kc0,4: 2000 N / mm2 [9] 
   Astmenäitaja  mc: 0,25 [9] 

 
6.  VALEMID 
Lõikevõimsuse Pc arvutamiseks on kasutuses valem [5, lk: 338]: 
𝑎
𝑃
𝑝 × 𝑓𝑛 × 𝑉𝑐 × 𝑘𝑐
𝑐 =
  →   (𝑘𝑊)
60 × 103 × 𝜂
 
  ap =  lõikesügavus , mm 
  fn =  ettenihe , mm / p 
  Vc =  lõikekiirus , m / min 
  kc = erilõikejõud, N / mm2 
  η = masina kasutegur (arvutustes 0,8) 
Erilõikejõud kc  teisendamine  siiretel kasutatavale režiimile [8]: 
0,4
𝑚𝑐
𝑘𝑐 = 𝑘𝑐0,4 × (
× 𝐾
𝑓
𝑍   →   (𝑁/𝑚𝑚2) 
𝑛 × 𝑠𝑖𝑛𝐾𝑟
  kc0,4 – erilõikejõud 0,4 mm paksuse  laastu eraldamiseks, N / mm2 
  fn – ettenihe, mm / p 
  Kr –  teriku peanurk plaanis, ⁰ 
  KZ – lõikeprotsessi arvestatav koondparandustegur 
  mc – astmenäitaja 
Pinnakareduse  Ra arvutamiseks on kasutuses valem [6]: 
𝑓 2
𝑅𝑎 = 𝑛 × 56  → (𝜇𝑚)
𝑟𝑒
 
  fn – ettenihe, mm / p 
  re – teriku tipuraadius , mm 
 

 
Masinaaja T arvutamiseks on kasutuses valem [6]: 
60 × 𝐿 × 𝑖
𝑇 =
  → (𝑠𝑒𝑘)
𝑓
 
𝑛 × 𝑛
  L – läbimi pikkus, mm 
  i – läbimite arv 
  fn – ettenihe, mm / p 
  n – pöörded, p / min 
Puurimisel nimivõimsuse Pp arvutamiseks on valem [6]: 
0,4
𝐷𝑐 × [𝑘𝑐0,4 × (𝑓
)] × 𝑓𝑛 × 𝑉𝑐
𝑛
𝑃
2 × 𝑠𝑖𝑛𝐾𝑟
𝑝 =
  → (𝑘𝑊)
240 × 103
 
  Dc –  puuri läbimõõt, mm 
  kc0,4 – erilõikejõud 0,4 mm paksuse laastu eraldamiseks, N / mm2 
  fn – ettenihe, mm / p 
  Kr – teriku peanurk plaanis, ⁰ 
  Vc – lõikekiirus, m / min 
10 
 
7.  INSTRUMENDID JA INSTRUMENDI KINNITUS 
7
 
.1. Väliskontuuri koorivtöötlus [7] 
Koorivtöötluse  terikuks  valisin  CCMT  12  04  12-PR  4235.  Kuna  antud   terik   peab   kannatama  
kuuskant profiili koormusi ja lööke, siis sai terik valitud  rombi  kujuline, millel on tugev lõikeserv. 
Vastavalt toorikule teriku materjal ja selle materjalile sai otsitud võimalikult paks ja ka võimalikult 
suure sisediameetriga terik. 
Soovituslikud režiimid
  fn = 0,1 – 0,4 – 0,8 mm / p 
  Vc = 425 – 275 – 200 
Teriku hoidikuks valisin SCLCR 2020K 12. Kuna antud terakeha vastab treipingi terakeha hoidjale 
20 x 20 mm, toetab valitud teriku kuju, sobib nii piki kui ka ristitreimiseks. 
7
 
.2. Väliskontuuri puhastöötlus [8] 
Puhastöötluse  terikuks  valisin  CCMT  09  T3  08-PF  4315.  Kuna  antud  terik  peab  andma 
pinnakareduse Ra 3,2, kannatama siirde lõpus väikest löögilist koormus ja vastama ka materjalile, 
siis on antud terik vastav. 
Soovituslikud režiimid: 
  fn = 0,1 – 0,4 – 0,8 mm / p 
  Vc = 570 – 405 – 300 
Teriku hoidikuks valisin SCLCR 2020K 09. Kuna antud terakeha vastab treipingi terakeha hoidjale 
20 x 20 mm, toetab valitud teriku kuju, sobib nii piki kui ka ristitreimiseks. 
11 
 
7
 
.3. Sisekontuuri poolpuhastöötlus [12] 
Poolpuhastöötluse  terikuks  valisin  SNMG  09  03  04-PM  4235.  Kuna  antud  terik  peab  tegema 
profiili lõppu 90⁰ nurga ja sellega on tagatud ka vastav pinnakaredus. Täisnurga lõppu jääb raadius 
0,4 mm. 
Soovituslikud režiimid: 
  fn = 0,1 – 0,4 – 0,8 mm / p 
  Vc = 510 – 345 – 245  
Teriku hoidikus valisin PSKNL 2020K 09. Kuna antud terakeha vastab treipingi terakeha hoidjale 
20 x 20 mm, toetab valitud teriku kuju ja sobib ka sisetreimiseks. 
7
 
.4. Sisekontuuri  keermestamine  [13] 
Keermestamise  terikuks  valisin  266LG-16VM01A002M  1135.  Kuna  antud  terik  annab  tiheda 
keerme, sest keerme tipp on 0,2 mm ja sobib sisekeermeks. 
Teriku hoidikuks valisin 266LFG-2020-16. Kuna antud terakeha vastab treipingi terakeha hoidjale 
20 x 20 mm, toetab valitud teriku kuju ja sobib ka sisetreimiseks. 
7
 
.5. Faasimine koos maha lõikamisega 
Mahalõikamise terikuks valisin N123G2-0300-0003-GM 4325. Kuna lõike laius on 3 mm ja vastab 
detaili materjalile. 
Soovituslikud režiimid: 
  fn = 0,05 – 0,5 mm / p 
  Vc = 200 – 100 
Teriku hoidikuks valisin RF123G22-2020D. Kuna antud terakeha vastab treipingi terakeha hoidjale 
20 x 20 mm, toetab valitud teriku kuju ja sobib ka mahalõikamiseks. 
12 
 
8.  OPERATSIOON 
8
 
.1. Paigaldus 
Ühest paigaldusest tuleb viis detaili. Paigaldades jätta toorikut pakkidest välja vähemalt 116 mm. 
8.1.1   Siire 1 – otspinna töötlus 
  Terakeha: SCLCR 2020K 12 
  Terik: CCMT 12 04 12-PR 4235 
  l = 19 mm 
  ap = 1 mm 
  Vc = 275 mm 
  fn = 0,4 mm / r 
  re = 1,2 mm 
  Pc = 3,44 kW 
  Ra = 32 µm 
  n = 2367 p / min 
  Ts = 1,2 s 
8.1.2  Siire 2 – väliskontuuri koorivtöötlus 
  Terakeha: SCLCR 2020K 12 
  Terik: CCMT 12 04 12-PR 4235 
  l = 10 mm 
  ap = 1,2 mm 
  Vc = 275 mm 
  fn = 0,4 mm / p 
  re = 1,2 mm 
13 
 
  i = 3 
  Pc = 4,13 kW 
  Ra = 32 µm 
  n = 2367 p / min 
  Ts = 3,6 s 
8.1.3  Siire 3 – väliskontuuri puhastöötlus 
  Terakeha: SCLCR 2020K 09 
  Terik: CCMT 09 T3 08-PF 4315 
  l = 12 mm 
  ap = 0,4 mm 
  Vc = 407 mm 
  fn = 0,4 mm / p 
  re = 0,8 mm 
  i = 1 
  Pc = 2,04 kW 
  Ra = 32 µm 
  n = 3000 p / min 
  Ts = 0,8 s 
8.1.4  Siire 4 – tsentri ava puurimine  
  Tsentripuur: Dormer AS225 60° HSS [10] 
  Terik: CCMT 09 T3 08-PF 4315 
  Tsentri ava = 1,5 mm 
  l = 5 mm 
  Vc = 140 mm 
  fn = 0,15 mm / p 
  i = 1 
  Pp = 1,07 kW 
  n =  1205  p / min 
  Ts = 4 s 
14 
 
8.1.5  Siire 5 – ava puurimine 
  Ava  puur : 460.1-1020-031A0-XM GC34 [11] 
  Puuri läbimõõt: 12 mm 
  l = 21 mm 
  Vc = 200 mm 
  fn = 0,24 mm / p 
  i = 1 
  Pp = 6,21 kW 
  n = 1721 p / min 
  Ts = 3,1 s 
8.1.6  Siire 6 – ava puurimine 
  Ava puur: 460.1- 1826 -055A0-XM GC34 [12] 
  Puuri läbimõõt: 20 mm 
  l = 18 mm 
  Vc = 140 mm 
  fn = 0,15 mm / p 
  i = 1 
  Pp = 5,1 kW 
  n = 1205 p / min 
  Ts = 6 s 
8.1.7  Siire 7 – sisetreimine poolpuhastöötlus 
  Terakeha: PSKNL 2020K 09 
  Terik: SNMG 09 03 04-PM 4235 
  l = 16,5 mm 
  ap = 1 mm 
  Vc = 345 mm 
  fn = 0,4 mm / p 
  re = 0,8 mm 
15 
 
  i = 2 
  Pc = 4,3 kW 
  Ra = 32 µm 
  n = 3000 p / min 
  Ts = 2 s 
8.1.8  Siire 8 – sisekontuuri keermestamine 
  Terakeha: 266LFG-2020-16 
  Terik: 266LG-16VM01A002M 1135 
  Keerme läbimõõt: M24 x 2 
  l = 12 mm 
  Vc = 30m / mm 
  fn = 2 
  Pc = 1,8 kW 
  n = 434 p / min 
  Ts = 9 s 
8.1.9  Siire 9 – faasimine koos maha lõikamisega 
  Terakeha: RF123G22-2020D 
  Terik: N123G2-0300-0003-GM 4325 
  l = 25 mm 
  Vc = 200 mm 
  fn = 0,05 mm / r 
  Pc = 1,25 kW 
  Ra = 32 µm 
  n = 1721 p / min 
  Ts = 1,5 s 
 
 
16 
 
9.  MASINAAEG JA INSTRUMENDI ELUIGA 
9
 
.1. Masinaaeg 
Masinaja arvutamiseks leian kõikidele siiretele kuluva aja Ts = 43 s. Seega kogu siiretele kuluv aeg 
kokku  on  2  h  23,3  min.  Lisaks  tulevad  juurde  erinevad  abiajad:  instrumendi  vahetus,  tagapuki 
kasutusaeg, instrumentide sissemõõtmine, masina liikumisaeg. 
9
 
.2. Teriku eluiga 
9.2.1  Koorivtöötluse terik CCMT 12 04 12-PR 4235 
Kasutusaeg  ühe  detaili  valmistamisel  on  4,8  sekundit,  mille  järgi  keskmiseks  kaalutletud 
ettenihkeks
0,4 × 19 + 0,4 × 10 + 0,4 × 9,3 + 0,4 × 7
𝑓𝑛−𝑘𝑒𝑠𝑘𝑚𝑖𝑛𝑒 =
= 0,375 𝑚𝑚 / 𝑝
4,8
 
Ning keskmiseks lõikekiiruseks: 
275 × 19 + 275 × 10 + 275 × 9,3 + 275 × 7
𝑉𝑐−𝑘𝑒𝑠𝑘𝑚𝑖𝑛𝑒 =
= 259 𝑚 / 𝑚𝑖𝑛
4,8
 
Tootja poolt on soovitatavad töötlemise režiimid fn = 0,4 mm / p ja Vc = 275 m / mm, millejuures 
on teriku püsivusajaks 15 minutit. Antud detaili töötlemise erinevus on: 
275 × 0,4 = 1,13𝑘𝑜𝑟𝑑𝑎
259 × 0,375
 
Seega teriku püsivusaeg on 𝑇 = 15 × 1,13 = 16,95 𝑚𝑖𝑛 
17 
 
9.2.2  Puhastöötluse terik CCMT 09 T3 08-PF 4315 
Kasutusaeg  ühe  detaili  valmistamisel  on  0,8  sekundit,  mille  järgi  keskmiseks  kaalutletud 
ettenihkeks: 
0,4 × 11
𝑓𝑛−𝑘𝑒𝑠𝑘𝑚𝑖𝑛𝑒 =
= 0,5 𝑚𝑚 / 𝑝
0,8
 
Ning keskmiseks lõikekiiruseks: 
407 × 11
𝑉𝑐−𝑘𝑒𝑠𝑘𝑚𝑖𝑛𝑒 =
= 559 𝑚 / 𝑚𝑖𝑛
0,8
 
Tootja poolt on soovitatavad töötlemise režiimid fn = 0,4 mm / p ja Vc = 275 m / mm, millejuures 
on teriku püsivusajaks 15 minutit. Antud detaili töötlemise erinevus on: 
407 × 0,4 = 0,6 𝑘𝑜𝑟𝑑𝑎
559 × 0,5
 
Seega teriku püsivusaeg on 𝑇 = 15 × 0,6 = 9 𝑚𝑖𝑛 
 
9.2.3  Poolpuhastöötluse terik SNMG 09 03 04-PM 4235 
Kasutusaeg ühe detaili valmistamisel on 2 sekundit, mille järgi keskmiseks kaalutletud ettenihkeks: 
0,4 × 16,5 + 0,4 × 16,5
𝑓𝑛−𝑘𝑒𝑠𝑘𝑚𝑖𝑛𝑒 =
= 0,6 𝑚𝑚 / 𝑝
2
 
Ning keskmiseks lõikekiiruseks: 
345 × 16,5 + 345 × 16,5
𝑉𝑐−𝑘𝑒𝑠𝑘𝑚𝑖𝑛𝑒 =
= 569 𝑚 / 𝑚𝑖𝑛
2
 
Tootja poolt on soovitatavad töötlemise režiimid fn = 0,4 mm / p ja Vc = 275 m / mm, millejuures 
on teriku püsivusajaks 15 minutit. Antud detaili töötlemise erinevus on: 
345 × 0,4 = 0,4 𝑘𝑜𝑟𝑑𝑎
569 × 0,6
 
18 
 
Seega teriku püsivusaeg on 𝑇 = 15 × 0,4 = 6 𝑚𝑖𝑛 
9.2.4  Mahalõikamise terik N123G2-0300-0003-GM 4325 
Kasutusaeg  ühe  detaili  valmistamisel  on  2,4  sekundit,  mille  järgi  keskmiseks  kaalutletud 
ettenihkeks: 
0,5 × 25
𝑓𝑛−𝑘𝑒𝑠𝑘𝑚𝑖𝑛𝑒 =
= 0,8 𝑚𝑚 / 𝑝
1,5
 
Ning keskmiseks lõikekiiruseks: 
200 × 25
𝑉𝑐−𝑘𝑒𝑠𝑘𝑚𝑖𝑛𝑒 =
= 330 𝑚 / 𝑚𝑖𝑛
1,5
 
Tootja poolt on soovitatavad töötlemise režiimid fn = 0,4 mm / p ja Vc = 275 m / mm, millejuures 
on teriku püsivusajaks 15 minutit. Antud detaili töötlemise erinevus on: 
200 × 0,5 = 0,4𝑘𝑜𝑟𝑑𝑎
330 × 0,8
 
Seega teriku püsivusaeg on 𝑇 = 15 × 0,4 = 6 𝑚𝑖𝑛 
 
19 
 
10. MAKSUMUS 
10.1  
.Detaili ajanorm ja töö hind: 
  Masinaaeg: 43 s ja 0,2967 € 
   Abiaeg  1min 30 s ja 0,057 € 
  Halduspool 30 s ja 1,5 € 
  Saepingi ja puurpingi kasutamine 1 min 10 s ja 0,483 € 
o  Kokku 3 min 53 s ja 2,3367 € 
Kogu partiile kulub kokku aega 12 h 65 min ja umbkaudne detaili maksumus on 467,34 €. Lisandub 
juurde veel instrumentide hinnad ja materjali hind. 
 
20 
 
KOKKUVÕTE 
Antud  töö  eesmärk  oli  näha  ja  määrata  detaili  tootmisprotsess.  Töö  sisaldas   pinkide   tundma 
õppimist,  analüüsimist  instrumentide  valikute  osas  ja  arvutamist  lõikerežiimide,  aja,  maksumuse 
kohta.  
Töö oli huvitav, sest sarnanes sellega, millega ka masinaehitajad ka tulevikus tegelevad. 
 
21 
 
VIIDATUD ALLIKAD 
[1.] Allikas:   http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/76203/mod_resource/content/1/MME214_K_V2 
.pdf, kasutamise kuupäev: 07.01.2015 
[2.] Allikas: 
http://merec.ee/index.php?lang=est&main_id=135,136,295,307, 
kasutamise 
kuupäev: 07.01.2015 
[3.] Allikas:   http://int.haascnc.com/cs_spec1.asp?intLanguageCode=1033&id=TL-1&chucksize 
=8%20Inch&webID=TOOLROOM_LATHE, kasutamise kuupäev: 07.01.2015 
[4.] Allikas: 
http://www.metalravne.com/selector/steels/C22.html, 
kasutamise 
kuupäev: 
07.01.2015 
[5.] U.   Fisher ,  R.  Gomeringer,  M.  Heinzer,  R.  Kilgus,  F.  Näher,  S.  Oesterle,  H.  Paetzold, 
A. Stephan, Mehaanikainseneri käsiraamat , Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2012, p. 496. 
[6.] Allikas:   http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/77619/mod_resource/content/1/Arvutusvalemid. 
pdf, kasutamise kuupäev 07.01.2015 
[7.] Allikas: 
http://www.sandvik.coromant.com/en-gb/products/pages/productdetails.aspx?c= 
CCMT+12+04+12-PR+4235&m=5723863&rtoolitem=dynamicstringvalues%3D%5E% 
22CZC%C9%BE20+x+20%24%22#/? active =toolitem, kasutamise kuupäev: 07.01.2015 
[8.] Allikas: 
http://www.sandvik.coromant.com/en-gb/products/pages/productdetails.aspx?c= 
CCMT+09+T3+08-PF+4315&m=6612369&rtoolitem=dynamicstringvalues%3D%5E%22 
CNSC%C9%BE0%3A%2Bwithout%2Bcoolant%24%22&rtoolitem=dynamicstringvalues
%3D%5E%22PRODFAM%C9%BECoroTurn%20107%24%22&rtoolitem=dynamicstring
values%3D%5E%22CZC%C9%BE20%20x%2020%24%22#/?active=toolitem,  kasutamise 
kuupäev: 07.01.2015 
[9.] Allikas: 
http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/52473/mod_resource/content/2/Loikeprot%20 
fuusikalis%20alused.pdf, kasutamise kuupäev 07.01.2015 
[10.] 
Allikas: 
http://uk.rs-online.com/web/p/centre-drill-bits/0542784/, 
kasutamise 
kuupäev: 07.01.2015 
[11.] 
Allikas:  http://www.sandvik.coromant.com/en-gb/products/pages/productdetails.aspx 
?c=460.1-1020-031A0-XM%20GC34&m=6241443, kasutamise kuupäev: 07.01.2015 
22 
 
[12.] 
Allikas:  http://www.sandvik.coromant.com/en-gb/products/pages/productdetails.aspx 
?c=460.1-1826-055A0-XM%20GC34&m=6241498, kasutamise kuupäev: 07.01.2015 
[13.] 
Allikas:  http://www.sandvik.coromant.com/en-gb/products/pages/productdetails.aspx 
?c=266LFG-2020-16&m=5757707&rinserts=materials%3D%5E%22Steel%24%22& 
rinserts=dynamicstringvalues%3D%5E%22GRADE%C9%BE1135%24%22&rinserts=dyn
amicstringvalues%3D%5E%22TSYC%C9%BE266LG..VM..A%24%22#/?active=inserts, 
kasutamise kuupäev: 07.01.2015 
[14.] 
Allikas:   http://www.harborfreight.com/8-in-bench-mount-drill-press-5-speed-60238. 
Html, kasutamise kuupäev: 07.01.15 
[15.] 
Allikas:   http://www.amazon.com/YG-1-Spotting-Uncoated-Straight-Diameter/dp/B0 
09NN1XC4/ref=sr_1_3?s= industrial &ie=UTF8&qid=1421240360&sr=1-3, 
kasutamise 
kuupäev: 07.01.15 
 
 
23 
 
LISAD 
 
Joonis 1. Lähteülesande joonis [1] 
24 
 
 
Joonis 2. Maršuutkaart 
25 
 
Vasakule Paremale
Lõiketöötluse projekt #1 Lõiketöötluse projekt #2 Lõiketöötluse projekt #3 Lõiketöötluse projekt #4 Lõiketöötluse projekt #5 Lõiketöötluse projekt #6 Lõiketöötluse projekt #7 Lõiketöötluse projekt #8 Lõiketöötluse projekt #9 Lõiketöötluse projekt #10 Lõiketöötluse projekt #11 Lõiketöötluse projekt #12 Lõiketöötluse projekt #13 Lõiketöötluse projekt #14 Lõiketöötluse projekt #15 Lõiketöötluse projekt #16 Lõiketöötluse projekt #17 Lõiketöötluse projekt #18 Lõiketöötluse projekt #19 Lõiketöötluse projekt #20 Lõiketöötluse projekt #21 Lõiketöötluse projekt #22 Lõiketöötluse projekt #23 Lõiketöötluse projekt #24 Lõiketöötluse projekt #25
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Markus Põder Õppematerjali autor
Tehnoloogia määramise projekt

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Tehnoloogia määramine
34
docx

Tehnoloogia määramine

Priit Laos Tehnoloogia määramine Kodune töö nr.1 Õppeaines: Lõiketöötlemine ja lõikeriistad I Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI-41 Juhendaja: Tavo Kangru Tallin 2014 Sisukord 1. Ülesande sisu: Kirjeldan joonisel MME 214_K_V3 (joonis1) näidatud detaili valmistustehnoloogiat............................................................................................................................3 Ümarlattide järkamiseks kasutatav saag : MEBAswing 260 DG..........................................................3 ......

Lõiketöötluse praktikum
HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE
196
pdf

HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE

Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................

Masinatehnika
Rakiste projekt
40
pdf

Rakiste projekt

PROJEKTÜLESANNE „HOIDIK“ Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE + PROJEKT Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................2 TOORIK, TÖÖPINK .............................

Masinaehitustehnoloogia
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus
Mõõtmestamine ja tolereerimine
65
pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb

Mõõtmestamineja tolereerimine
Lukkseppatööd
89
doc

Lukkseppatööd

2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam

Luksepp
Materjalid
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun