.......................................................... 9 Allikad................................................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Seksuaal orientatsioone on palju ning enamasti erinevad üksteistest. Selle ajalugu ulatub kaugesse minevikusse. Iga ajaga me saame teada rohkem ja rohkem seksuaal orientatsioonidest kui kunagi varem. Viimastel aegadel on seksuaal orientatsioonid muutnud meie ühiskonda erinevates kohtades. Seksuaal orientatsioon on seotud nii loomadega kui ka inimestega. 3 Seksuaal orientatsiooni mõiste Seksuaal orientatsioon ehk seksuaalne sättumus on kas püsiv romantiline või seksuaalne külgetõmme samast soost või vastassoost inimese vastu. Orientatsioonid jagunevad neljaks: heteroseksuaalsus, biseksuaalsus, homoseksuaalsus ja panseksuaalsus. Need orientatsioonid
madalamalt niv kõrgemale minnes. DeBroglie: dualism on mateeria omadus, st elektron võib käituda osanähtustes kui osake või lainetus. Mikrom osakeste käitum: juhuslikkus, määramatus ei saa asukohta kiirust. Kvantmeh: Peakvantarv n: määrab ära vastava energia statsionaarsel energianivool. Orbitaalkvantarv l: määrab ära impulsmomendi, järelikult aatomi kauguse tuumast. Magnetkvantarv m: määrab ära elektron orbiitide orientatsioonid ruumis. Spinkvantarv s: määrab ära elektroni pöörlemise suuna. Aatomi moodustamisel keht 2 printsiipi: energia miinumumi pr: aatom püüab võtta alati sellise oleku, kus energia oleks minim. Pauli keelu pr: ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni ühes ja samas kvantolekus. Laser: valgusallikas, kus toimub aatomite sunnitud kiirgamine, kusjuures tekkiv valgus on rangelt koherentne ning kitsalt suunatud. Kiirgamise tingimused: aatom peab olema kõrgemal nivool,
Nende sõnul on inimese mõtlemisprotsessid metafoorsed ehk inimesele omane mõistete süsteem on oma ülesehituselt kujundatud ja vormitud metafooride abil. Suunametafoorid organiseerivad üksteise suhtes terve mõistete süsteemi, mille enamikul juhtudes on tegemist suhtelise paigutusega ruumis, näiteks: ülal-all, sees-väljas, ees-taga, sisse-välja, sügav- madal. Suunametafoorid omistavad mõistele ruumilise paiknemise, näiteks: Olen täna kõrgendatud meeleolus. Metafoorsed orientatsioonid on põhjendatud meie füüsilise ja kultuurilise kogemusega, kus autorid toovad välja palju näiteid. Metafoorid põhinevad kogemuslikel alustel, millest ei tea autorid kuigi palju. Mõningaid näiteid suunametafooridest: · Tal on kõrge positsioon. · Ta on üllameelne. · Ära võta altkäemaksu. · See on madal käitumine. Olemismetafoor tähendab sündmuste, toimingute, emotsioonide, ideede jmt käsitamist entiteetide ja ainetena
töötlemine. Integreeritud logistika-logistikaahelas toimuvate funktsioonide,osaeesmärkide ja tegevuste võimalikult ulatuslik sidustamine,mille eesmärk on logistikaahela ,kui terviku ,et saavutada toote väärtuseline kasulikkus tarbijale. Väärtuseline kasulikus hõlmab toodet ennast ja lisa logistiliste tegevuste kavliteeti ja selle hinda,mis tagavad toote kättesaadavuse tarbija juures. Logistikaväljund: Turu orientatsioonid Aja ja koha kasulikukkus Efektiivne lükumine kliendile Omaniku vara Logistika süsteemid: Makrosüsteemid Globaalsed(Nato,EU,riikidevahelised süstem.) Administatiüvsed=territoriaalsed(riiklikud,kohalikud o.v. sisesid,kohaline o.v. vahlised Objekti ja funktsiooni põhised(ettevõtete v ,majandusharu sisesed,majandusharu vahelised,sõjalised) Mikrosüsteemid(ettevõtte tasandil) Ettevõtte sisesed(struktuuri põhised,töökoha põhised)
kogused transpotimiseks. Mis on INTEGREERITUD LOGISTIKA ? on logistikaahelas toimuvate funktsioonide. Osaeesmärkide tegevuste võimalikult ulatuslik sidustamine, mille eesmärk on logistikaahela kui terviku juhtimine, et saavutada toote väärtuseline kasulikus tarbijale. Väärtuseline kasulikkus hõlmab toodet ennast ja lisaks logistiliste tegevuste kvaliteedi ja selle hinda. Mis tagavad toote kätresaadavuse tarbijajuures. Logistikaväljund: 1)turu orientatsioonid, 2)aja ja koha kasulikkus, 3) efektiivne liikumine kliendile, 4) omaniku vasa
1. Clyde Kluckhohn (1951): · Tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitavaks' · Väärtused annavad indiviidile, grupile või ühiskonnale suhteliselt stabiilse ja sarnase orientatsiooni erinevate olukordade suhtes · Tagavad ühiskonna sidususe 1. Talcott Parsons (1939): · Väärtused on moraalsed tõekspidamised, millele inimesed toetuvad, põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjusi. · Kultuurilised väärtused on sügavalt juurdunud orientatsioonid, mille inimesed omandavad varastes elustaadiumites, mis aitavad seletada meie suhtumisi, arvamusi ja käitumist 1. Geert Hofstede (1984): · Väärtus on üldine tendents eelistada mingit asjade seisu teistele 10. küsimus Väärtusdimensioonid: Geert Hofstede eristab 5 kultuuridimensiooni: 1. Individualism (kollektivism/individualism) 2. Võimudistants (suur võimudistants/väike võimudistants) 3. Maskuliinsus (feminiinsus/maskuliinsus) 4
Kuigi oleks ootuspärane, et sobiksid kokku LÕPETATUD-TUTTAV ja LÕPETAMATA- TUNDMATU ei ole see nii, kuna kogemuslikud alused on erinevad. 5. Metafoor ja kultuuriline sidusus Kultuuri alusväärtusteks kujunevad sellised seisukohad, mis on sidusad selle kõige olulisemate mõistete metafoorse liigendusega. Väärtused juurduvad sügavale kultuuri ja need väärtused, mis on kultuuris olemas on kooskõlas ka metafooride süsteemiga. Kõikides kultuurides leiduvad orientatsioonid ülal-all, sees-väljas, aktiivne-passiivne, tsentraalne- perifeerne, kuid erineb see, missugust tähtsust nad omavad ja kuidas mingid mõisted on nende suundade suhtes paigutatud. Ameerika kultuuris võib leida mitmeid väärtusi, mis on sidusad ülal-all ruumimetafooridega, samas kui nende vastanditel selline sidusus puudub. Näiteks ,,rohkem on parem" on sidus ROHKEM ON ÜLAL ja HEA ON ÜLAL metafooridega. Olulised on väärtused ja nendega seotud metafooride omavahelised vastuolud
incest) kuuluvus inimkonda · individuaalsus vs konformsus (individuality vs. herd conformity) identiteet, mina · põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality) intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III. Isiksuse tüübid. sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks · retseptiivne (receptive orientation) ootamine, olla armastatud kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne optimistlik, idealistlik. · ekspluateeriv (exploitative orientation) ärakasutamine agressiivne, egoistlik, enesekindel, upsakas, kiitlev, Machiavelli' lik · säilitav (hoarding orientation) eraldumine, kogumine kitsi, kahtlustav, vähese fantaasiaga praktiline, hoolikas, lojaalne, tagasihoidlik · müüdav (marketing orientation)
incest) kuuluvus inimkonda · individuaalsus vs konformsus (individuality vs. herd conformity) identiteet, mina · põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality) intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III. Isiksuse tüübid. sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks · retseptiivne (receptive orientation) ootamine, olla armastatud kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne optimistlik, idealistlik. · ekspluateeriv (exploitative orientation) ärakasutamine agressiivne, egoistlik, enesekindel, upsakas, kiitlev, Machiavelli' lik · säilitav (hoarding orientation) eraldumine, kogumine kitsi, kahtlustav, vähese fantaasiaga praktiline, hoolikas, lojaalne, tagasihoidlik · müüdav (marketing orientation)
unistustes, sümbolites Arhetüübid persona (mask) avalik mina (public self ) anima naiselik alge mehes ideaal animus mehelik alge naises ideaal vari (shadow) instinktid, amoraalsus, agressiivsus energia reaktsioon pimedusele mina (self) integreeriv alge, tervik III Psühholoogilised tüübid 1. Psyche orientatsioonid (hoiakud): psyche ja maailma suhe introvertsus introversion ekstravertsus extraversion 2. Psühholoogilised funktsioonid maailma tunnetamine, informatsiooni ja kogemuse töötlemine a) ratsionaalsed funktsioonid: hinnangud, loogika aistav funktsioon (info kogumine) sensing objekti olemasolu fikseerimine mõtlev funktsioon (järelduste tegemine) thinking objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine
unistustes, sümbolites Arhetüübid persona (mask) avalik mina (public self ) anima naiselik alge mehes ideaal animus mehelik alge naises ideaal vari (shadow) instinktid, amoraalsus, agressiivsus energia reaktsioon pimedusele mina (self) integreeriv alge, tervik III Psühholoogilised tüübid 1. Psyche orientatsioonid (hoiakud): psyche ja maailma suhe introvertsus introversion ekstravertsus extraversion 2. Psühholoogilised funktsioonid maailma tunnetamine, informatsiooni ja kogemuse töötlemine a) ratsionaalsed funktsioonid: hinnangud, loogika aistav funktsioon (info kogumine) sensing objekti olemasolu fikseerimine mõtlev funktsioon (järelduste tegemine) thinking objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit
Sümbolid ja märgid omavad mingit tähendust, verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon, mina-pilt ja eneseteadvus(indiviid nii subjekt kui ka objekt). Ennast objekti vaadates näed ennast sellisena, kuidas teised sind näevad. Sotsiaalne konstruktivism- Strukturatsiooniteooria- Giddens, konstruktivism- Bourdieu Sots. keskkond kujundab indiviidi ja indiviid oma tegevusega taastoodab ja loob keskkonna. Habitus- realistlikud, kognitiivsed orientatsioonid ja tegutsemisstrateegiad, mis on iseenesest mõistetavad, tähistavad valmisolekut tegutsemiseks, tulenevad indiviidi kogemusest. Väli- sotsiaalses ruumis on tegemist erinevate väljadega, väli moodustub niipea, kui positsioonid, suhted ja tegevused on diferentseeritud ja järgivad kindlat loogikat. Kapital- (kultuuriline, majanduslik, sotsiaalne, sümboolne) konstruktsioon, mis tähistab saadud materiaalset ja sotsi-kultuurilise kogemuse, mis on aluseks erinevate sots
efekt- tunneme end jõukana, saame lubada endale rohkemat. (kui ei tunneta muudatust, siis ei motiveeri) Raha on töötulemustega seotud, sest saame ise kontrollida raha hulka vastavalt tööpanusele (tulemuspalk). Raha juures tekib ka alati võrdlus – inimene võrdleb oma sissetulekuid teistega. Alati vaatame kedagi, kes on jõukam. Kuid raha mõju motiveerijana on lühiajaline MOTIVATSIOON JAGUNEB: Kõrge saavutusmotiiv Madal saavutusmotiiv ORIENTATSIOONID Kõrge kompetentsus kaitstus/tasakaal Suur suhtevajadus madal suhtevajadus Keerukad tööd rutiinsed tööd Keerukad ülesanded keerukad ülesande soodustavad arengut tekitavad stressi Vastutus/mõjukus eelistab korraldusi Töötab üksi eelistab gruppi Staatus, prestiiž
26. Selgita sotsialiseerumise ja poliitilise sotsialiseerumise tähendust. Sotsialiseerumine on protsess,mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri. Sotsialiseerumise järgud: 1)esmane e. Lapsepõlve sotsialiseerumine 2)teisene ehk täiskasvanuea sotsialiseerumine 3)asotsialiseerumine ehk eemalekasvamine 4)resotsialiseerumine ehk ümber sotsialiseerumine Poliitiline sotsialiseerumine on protsess,mille käigus inimene omandab oma orientatsioonid poliitilise maailma suhtes. Poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ja samuti sisendab see vaateid,mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 4 27. Iseloomusta poliitikas osalemise vorme: esindusdemokraatlikud, otsedemokraatlikud, konventsionaalsed, mittekonventsionaalsed. Konventsionaalsed vormid:
A. Giddens (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge · 11. peatükk: Stratification and Class: Class and Lifestyle (lk 458-460) · 20. peatükk: Work and economic life (lk 883-933) Küsimus kohustuslikust 'tekst kõigile': Kuidas on võimalik iseloomustada inimesi konsumerismi kõrge tasemega ning inimesi tarbimisliku ükskõiksuse kõrge tasemega? Allikas: Keller, M. ja Kalmus, V. (2004). Konsumerismist tarbimisliku ükskõiksuseni: tarbimus- orientatsioonid tänases Eestis. Kalmus, Veronika; Lauristin, Marju; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille (Toim.). Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest (lk 201 - 216). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 6. Linnad ja elamine urbanistlikus keskkonnas. Mõisted ja teoreetilised lähenemised I osa (vt slaide) · Mis on linn? · Linna määratlused : füüsiline, majanduslik, poliitiline, sotsiaalne, kultuuriline; · linnad traditsioonilistes ühiskondades;
Mõjutavad liidri ja järgijate vahelised suhted. Halbade suhete korral tuleb rohkem kontrollida ja juhtida. Ülesande struktuur- kui selge on eesmärk, kuivõrd spetsiifiline on ülesanne, kui selgelt on jagatud grupiliikmete rollid ja ülesanded. reguleerimatuse korral on juhi roll suurem. Positsiooni võim- volituste ja kontrolli ning ressursside jagamise ulatuses ja võimes suunata inimeste käitumist soovitud suunas 9. Juhi orientatsioonid. Töötajakeskne juht- töötajate ja kollektiivi areng, heaolu, positiivsed suhted, toetab iseseisvaid otsuseid, juhi käitumine on sõbralik Töökeskne juht- tähelepanu lõpptulemusel, tähtsustab tööprotsessi, produktiivne, edu sotsiaalse heaolu arvelt, juht hoiab distantsi 10. Eestvedamise stiilid. Käskimine e autokraatlik juhtimine- juht keskendub ülesande täitmisele, vähem suhetele, juht hoiab distantsi, määrab eesmärgid, kehtestab
sisuline külg on teisejärgulise tähendusega. Erinevused õppimisele ja sooritusele orienteeritud õpilaste käitumises. Uurimused kinnitavad, et õpilastevaldamis- ja sooritussuundumused kujutavad endast täiesti erinevaid mõtlemisviise iseendast ja õppimisest. Ülesandele ja valdamisele orienteeritus viib motivatsioonilisele suundumusele, mis seostub õppimise kvaliteedi ja taseme hoidmisega; seevastu kujundavad ego- ja soorituslikud orientatsioonid ebaedu vältimise motivatsioonilise suundumuse. Ennast võimendav ja läbikukutav sooritusorientatsioon. Elliot ja Harackiewicz (1996) tõid ego orientatsioonis välja kaks tahku üks suunatud kompetentsuse demonstreerimisele teine ebakompetentsuse väljanäitamise vältimisele, kuid nimetasid need vastavalt soorituslikuks ja soorituse vältimise orientatsiooniks. Püüdes integreerida kahte käsitlust, soovitab Skaalvik (1997) neid vastandlikke suundumusi ego- ja
Sotsialiseerumise järgud: 1)esmane e. Lapsepõlve sotsialiseerumine 2)teisene ehk täiskasvanuea sotsialiseerumine 3)asotsialiseerumine ehk eemalekasvamine 4)resotsialiseerumine ehk ümber sotsialiseerumine 1 Poliitiline sotsialiseerumine on protsess,mille käigus inimene omandab oma orientatsioonid poliitilise maailma suhtes. Poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ja samuti sisendab see vaateid,mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 1 Tutvusta põhilisi sotsialiseerumisagente ja nende eeldatavat mõju poliitilisele sotsialiseerumisele. Põhilised sotsialiseerumisagendid esmases ehk lapsepõlve sotsialiseerumises on perekond,kaaslased,kool ja massimeedia.
muutmiseks. Jõudis järeldusele, et õpilaste kujutlus nende rollist koolitöös ja akadeemilise töö mõttest oleneb klassis valitsevast õpikeskkonnast, mida kujundavad : õpilastele antavad õppeülesannete ja korralduste iseloom; kasutatav hindamissüsteem ja tasustamispraktika; õppimise eest vastutuse jaotus klassis. Amesi teooria kohaselt kujunevadki õppekorralduse erinevuste tulemusena erinevad ettekujutused õppimise otstarbest ja sellele vastavad orientatsioonid õppimisel kas materjali omandamisele või õpitulemuse demonstreerimisele suunatud õppimine. Kuid sageli olenevad õpilaste kujutlused õppimisest ka sellest, kuidas nad ise tõlgendavad ja tajuvad klassis toimuvat. Nõuded ülesannetele: rõhuta õppimisel sisulist arusaamist; anna uudseid, varieeruvaid ülesandeid; ülesanded nõudku mõõdukat pingutust; aita püstitada lühiajalisi ja sisemiselt omaksvõetud eesmärke;suuna kavandama ja kasutama efektiivseid strateegijaid
• Eurythmics IARD roll Itaalia noorsoouuringutes • Alates 1980. lõpust pöördus arvukate itaalia noorsoouuringute tähelepanu protsessidele väikestes gruppides: muutused identiteedi loomises, avaliku sfääriga suhtlemise viisid. • Enamust neist uuringutest rahastas 1961 asutatud noorsoo ja haridusuuringute instituut IARD. Alates 1983. viiakse läbi nelja aasta tagant noorsoobaromeetreid: hoiakuid, orientatsioonid, ootused, käitumine. Sajandilõpu Lääne-Euroopa noorte eripärad Sarnaselt teistele Euroopa maadele osundavad need IARD vaatlused, et ka itaalia noorte üleminek täiskasvanuikka on üha enam pikenenud ja olemuselt fragmenteeritud. • Itaalias ja teistes Vahemeremaades iseloomustab seda protsessi 1990. lõpul pikenenud elu koos vanematega (famiglia lunga): pooled 29-aastastest meestest ja kolmandik naistest elas veel koos vanematega
Järeldus, et õpilaste kujutlus nende rollist koolitöös ja akadeemilise töö mõttest oleneb klassis valitsevast õpikeskkonnast, mida kujundavad : õpilastele antavad õppeülesannete ja korralduste iseloom; kasutatav hindamissüsteem ja tasustamispraktika; õppimise eest vastutuse jaotus klassi. Amesi teooria kohaselt kujunevadki õppekorralduse erinevuste tulemusena erinevad ettekujutaused õppimise otstarbest ja sellele vastavad orientatsioonid õppimisel kas materjali omandamisele või õpitulemuse demonstreerimisele suunatud õppimine. Kuid sageli olenevad õpilaste kujutlused õppimisest ka sellest, kuidas nad ise tõlgendavad ja tajuvad klassis toimuvat. 4. Õppeaja ootuste mõju õpimotivatsioonile. Pygmalioni efekt ja selle toimemehhanism. Õpilastega lävides peab õpetaja olema üle oma hetkeemotsioonidest ning lähenema kõikidele õpilastele positiivse ootusega
5.2 Rakendus: ellipsomeetriline murdumisnäitaja mõõtmine Ellipsomeetria on optiline meetod materjalide ja õhukeste kilede iseloomustamiseks lähtudes objektilt peegeldunud (või seda läbinud) valguse erinevalt polariseeritud komponentide elektrivälja amplituudide ja faaside omavahelistest erinevustest. Kui polariseerimata valgus läbib polariseeriva elemendi, ei sõltu tema amplituud polarisaatori orientatsioonist, kuna pealelangevas valguses on kõik välja orientatsioonid võrdselt esindatud. Peale peegeldust mingilt pinnalt ja peale polarisaatori läbimist sõltub signaal selle orientatsioonist, see tähendab, et valgus on vähemalt osaliselt polariseeritud. Valguse amplituud esitatuna sõltuvusena polarisaatori nurgast võtab ellipsi kuju, siit ka nimetus ,,ellipsomeetria". Ellipsomeetria suudab iseloomustada läbipaistvaid või neelavaid materjale kuni sügavuseni, millelt valgus suudab esipinnale tagasi pöörduda. Kui neelav kiht on
Müüdid – kollektiivne alateadvus manifesteerub unenägudes, unistustes, sümbolites. Arhetüübid: - persona (mask) – avalik mina ehk publik self. - anima – naiselik alge mehes, ideaal. - animus – mehelik alge naises, ideaal. - vari (shadow) – instinktid, amoraalsus, agressiivsus, energia, reaktsioon pimedusele. - mina (self) – integreeriv alge, tervik. III Psühholoogilised tüübid. 1) Psyche orientatsioonid (hoiakud): psyche ja maailma suhe. Introvertsus ja ekstravertsus =psüühilise energia ehk libido suundumus. 2) Psühholoogilised funktsioonid – maailma tunnetamine, informatsiooni ja kogemuse töötlemine. a) ratsionaalsed funktsioonid (alluvad loogikale)– hinnangud, loogika, (info kogumine, aistav funktsioon). Objekti olemasolu fikseerimine (järelduste tegemine. Mõtlev funktsioon). Objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine. Loogilised
Teadusutöö eesmärgid Platonist ja Aristotelesest lähtuv traditsioon. Teadmised kui väärtus omaette. Lääne kultuuris on kaks teaduse eesmärgi mõistmise traditsiooni platonlik-aristotellik, ja selles on oluline mõte, et teadmised ja teadus on indiviidi arengu või õnne jaoks vältimatud tingimused ja Francis Baconi õpetus, mis on praktilisem ja utilitaarsem. Teadlase kaks orientatsiooni Teoreetiline ja praktiline. Need orientatsioonid ei pruugi teineteist välistada ning tegelikus uurimistöös võivad esindatud olla mõlemad. Teoreetik tunneb huvi probleemi, kui sellise vastu. Praktilise orientatsiooniga uurija jaoks kujutavad teadmised endast vahendit millegi saavutamiseks, mis tema arvates teenib ühiskonda ja inimese vajadusi. Eesmärgid ja vahendid Tegevusel on eesmärk. See võib olla tõe või rakenduseks sobivate teadmiste otsimine või tegelikkust puudutavate teadmiste otsimine.
iseseisvuspüüdlusi (ilma bolsevike võimuletulekuta poleks tunnustatud Baltiriikide iseseisvust) Taasiseseisvumine Kuidas Eesti oma iseseisvust kaotas? Eesti sai iseseisvaks de fakto 24.02.1918 ja de jure 02.02.1920 Saavutatud iseseisvust tuli kaitsta ühiskonnaelu kõigil aladel. Esmajoones majanduses, sise- ja välispoliitikas. Millised majanduslikud eeldused olid püsimajäämisel? 1. majanduslikud orientatsioonid kas Venemaale või Lääne- Euroopasse Kuidas õnnestus? 1923 aastani arenes majandus edukalt tänu soodsatele kaubasuhetele Nõukogude Venemaaga. Paraku aga Vene turg sulgus. Eesti püüdis oma kaupu (põllumajandussaadused) müüa Lääne- Euroopasse. See ei õnnestunud. 2. võime ümberorienteeruda- suudeti leida majanduse arendamiseks muid võimalusi, kui väliskubandus. 1920. aastate teisel poolel orienteeriti Eesti majandus siseturule. 1928
seikadele nagu esitaja meeldivus, keskkond jne. Hoiakute muutumine toimub erinevat liiki info töötlemise tulemusena. On tenäoline, et tsentraalsetest phjustest tulenev hoiakute muutmine on kestvam kui perifeersetest phjustest tulenev. Kuid need mlemad liigid toimivad ja on ekslik koondada tähelepanu vaid ühele. 25. SÕLTUVUSSÜSTEEMID Kolme erinevat tüüpi sõltuvussüsteeme on välja toonud majandusteadlane Kenneth Boulding. Neid määratlevad ära esiteks indiviidide poolsed orientatsioonid ja iseloomulikud sotsiaalsed väärtused. Edasi mängib rolli ka suhtlemine, mis selliste ressursside jagamisel toimub ja usalduse aste. Vahetussüsteemid: selline, kus domineerivaks väärtuseks sõltuvussuhtes on egoistlikud soovid või individualism. Sellisel puhul tahab iga osapool maksimiseerida oma kasumit. Need süsteemid ei pruugi olla ilmtingimata negatiivsed. Nad vahetavad neid ressursse, mis neil endil on, nendega, mis on teistel ja mida nad kõrgelt hindavad
Hoiakute muutumine toimub erinevat liiki info töötlemise tulemusena. On tenäoline, et tsentraalsetest phjustest tulenev hoiakute muutmine on kestvam kui perifeersetest phjustest tulenev. Kuid need mlemad liigid toimivad ja on ekslik koondada tähelepanu vaid ühele. Sõltuvussüsteemid Sõltuvussüsteemid: Kolme erinevat tüüpi sõltuvussüsteeme on välja toonud majandusteadlane Kenneth Boulding (1978). Neid määratlevad ära esiteks indiviidide poolsed orientatsioonid ja iseloomulikud sotsiaalsed väärtused; kindlad reeglid ja normid mis puudutavad resursside jagamist; ja erinevad strateegiad, mida kasutatakse nende resursside saamiseks ja jaotamiseks iga süsteemi sees. Edasi mängib rolli ka suhtlemine, mis selliste ressursside jagamisel toimub ja usalduse aste. a)vahetussüsteemid: Vahetussüsteem on selline, kus domineerivaks väärtuseks sõltuvussuhtes on egoistlikud soovid või individualism
seksuaalvähemuste rolli muutumise vastu ühiskonnas. Teema kohta on eestikeelset kirjandust väga vähe ning selle tööga on soovitud anda ülevaade seksuaalvähemuste probleemidest ning teavitada nende olukorrast ühiskonnas. Teema on maailmas väga aktuaalne, samas Eesti meedias on see leidnud vähe kajastust ning suure osa rahva seas valitsevas eelarvamused ning iganenud arusaamad. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · millised on erinevad seksuaalsed orientatsioonid; · kui palju on muutunud erinevaid seksuaalseid orientatsioone tähistavad terminid läbi ajaloo; · mida peetakse homoseksuaalsuse põhjusteks; · milline on seksuaalvähemusse kuuluvate inimeste olukord ja roll tänapäeva ühiskonnas. Töö eesmärgiks on: · uurida õpilaste suhtumist seksuaalvähemustesse; · tutvuda seksuaalvähemustega seonduvate teemadega; · teavitada seksuaalvähemuste olukorrast ja probleemidest.
tulemuseks piirimuutus. Taani sai tagasi Põhja-Slesvigi (taanimeelsed), seevastu saksakeelsed Lõuna-Slesvig ja Holstein soovisid jääda Saksamaa koosseisu. II Slesvig-Holsteini sõja tulemus. Taani sisulise rahvusriigi algus (NB! välisvaldused Island, Gröönimaa ja Fääri saared ja väikesed koloniaalvaldused Lääne-Indias). Taanlaste pettumus, et vennasrahvad neid ei aidanud. Põhjamaade välispoliitilised orientatsioonid (1815-1914) 41 Taani sõjad näitasid ilmekalt, et Põhjamaade välispoliitilised huvid ja vaenlase kuvandid ei pruukinud ühilduda. Taani peamiseks ohustajaks oli Saksamaa, mis ühines 1871 (enne seda Preisimaa). Norra välisvaenlane nr 1 oli Rootsi (kuni unioonist vabanemiseni 1905). Rootsi pigem kartis Venemaa ohtu (taustal mh Soome kaotus 1809) ja Saksasõbralik konservatiivne eliit (kuningas Gustav V)
fcc- või bcc-kristallivõrega metallidel on suhteliselt palju libisemissüsteeme. Seetõttu on need metallid plastsed. hcp-kristallivõrega metallidel on ainult 3 libisemissüsteemi ja need metallid on suhteliselt rabedad. Kahedimensionaalsed pinddefektid tekivad kristallis makroskoopiliste defektide arvu suurenemisel. Need defektid on asuvad üksikute kristallide (terade) vahelistel eralduspindadel (eraldusaladel), kus aatomite orientatsioonid erinevad naaberkristallides (terades) olevatest aatomite orientatsioonidest. Materjali omadusi määrav terade suurus on tavaliselt 10-100 m. Teradele on iseloomulik suuremateks kokkukasvamine. Protsessi kiirus on määratud osakeste difusiooniga ning suureneb temperatuuri kasvades. Terakeste arvu suurenedes langeb metallide tugevus ja kõvadus. Deformatsioonil säilub terade eralduspindade püsivus pindade "lõhenemise" ja "kokkukasvamise" mõttes, kuid muutub
mängudest. On olemas kahte erinevat liiki varjatud transaktsioone: 1) sotsiaalsel tasandil ja 2) psühholoogilisel tasandil. Sotsiaalsel tasandil toimiv sõnum sisaldab avalikku sõumit, seda sõnumit, mida teistele edastatakse. Psühholoogilisel tasandil on aga tegemist latentse sõnumiga, sõnumiga, mis on peidus avaliku sõnumi taga. 14. Sõltuvussüsteemid Neid määratlevad ära esiteks indiviidide poolsed orientatsioonid ja iseloomulikud sotsiaalsed väärtused; kindlad reeglid ja normid mis puudutavad resursside jagamist; ja erinevad strateegiad, mida kasutatakse nende resursside saamiseks ja jaotamiseks iga süsteemi sees. Edasi mängib rolli ka suhtlemine, mis selliste ressursside jagamisel toimub ja usalduse aste. Vahetussüsteemid: Vahetussüsteem on selline, kus sõltuvussuhtes domineerivad egoistlikud soovid või individualism. Sellisel puhul tahab iga osapool maksimiseerida oma kasumit
On 4 tüüpi tegureid, mis inimese poliitilist käitumist mõjutavad: 1. KESKKOND 1.) Poliitiline keskkond. Nt Ugandas ei tohi poliitikast rääkida, Hiinas peab. Boliivias keegi ei tea poliitikast midagi, USAs natuke teab jne. 2.) Sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline keskkond. Nt kuna islamiusk on naised alla surunud, siis nad poliitikas ei osale. 2. POLIITILISE SOTSIALISEERUMISE MÕJUTAJAD Poliitline sotsialiseerumine- protsess, mille läbi inimene omandab oma orientatsioonid (kognitiivsed, afektatiivsed, hinnangulised) poliitilise maailma suhtes. 1.) Perekond – esimene ja kõige kauakestvam poliitilise sotsialiseerumise mõjutaja (USAs 7a laps on vanemate partei poolt, türannist isa võib last poliitikas mitte osalema julgustada jne) 2.) Kool – riigi jaoks tähtsaim poliitilise sotsialiseerumise mõjutaja. Nt autoriteetne õpetaja, õpetuse sisu on riigi enda määrata. 3
On 4 tüüpi tegureid mis inimese poliitilist käitumist mõjutavad: 1. KESKKOND 1. Poliitiline keskkond. Näit: Ugandas ei tohi poliitiast rääkida, Hiinas peab, Boliivias keegi ei tea poliitikast midagi, USAs natuke teab jna. 2. laiem (sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline) keskkond Näit: kuna islamiusk on naised alla surunud, siis nad poliitikas ei osale. 2. POLIITILISE SOTSIALISEERUMISE MÕJUTAJAD Poliitiline sotsialiseerumine protsess, mille läbi inimene omandab oma orientatsioonid (kognitiivsed, affektiivsed, hinnangulised) poliitilise maailma suhtes. 1. Perekond Esimene ja kõige kauakestvam pol sotsialiseerumise mõjutaja. (USAs 7a laps on vanemate partei poolt, türannist isa võib lat poliitikas mitte osalema julgustada jne) 5 6 2. Kool Riigi jaoks tähtsaim pol sotsialiseerumise mõjutaja.
On 4 tüüpi tegureid mis inimese poliitilist käitumist mõjutavad: 1. Keskkond 1.1. Poliitiline keskkond Nt: Ugandas ei tohi poliitikast rääkida, Hiinas peab, Boliivias keegi ei tea poliitikast midagi, USAs natuke teab jne. 2.1. laiem keskkond (sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline) Nt: kuna islamiusk on naised alla surunud, siis nad poliitikas ei osale. 2. Poliitilise sotsialiseerumise mõjutajad Poliitiline sotsialiseerumine – protsess, mille läbi inimene omandab oma orientatsioonid nt kognitiivsed (teadmistel põhinev), afektiivsed (tunnetel põhinev) ja hinnangulised poliitilise maailma suhtes. 2.1. Perekond - Esimene ja kõige kauakestvam poliitilise sotsialiseerumise mõjutaja. Nt USAs 7a laps on vanemate partei poolt, türannist isa võib last poliitikas mitte osalema julgustada jne 2.2. Kool - Riigi jaoks tähtsaim poliitilise sotsialiseerumise mõjutaja. Nt: autoriteetne õpetaja, õpetuse sisu on riigi enda määrata 2.3
Jõudis järeldusele, et õpilaste kujutlus nende rollist koolitöös ja akadeemilise töö mõttest oleneb klassis valitsevast õpikeskkonnast, mida kujundavad : õpilastele antavad õppeülesannete ja –korralduste iseloom; kasutatav hindamissüsteem ja tasustamispraktika; õppimise eest vastutuse jaotus klassis. Amesi teooria kohaselt kujunevadki õppekorralduse erinevuste tulemusena erinevad ettekujutausedõppimise otstarbest ja sellele vastavad orientatsioonid õppimisel – kas materjali omandamisele või õpitulemuse demonstreerimisele suunatud õppimine. Kuid sageli olenevad õpilaste kujutlused õppimisest ka sellest, kuidas nad ise tõlgendavad ja tajuvad klassis toimuvat. Nõuded ülesannetele: rõhuta õppimisel sisulist arusaamist; anna uudseid, varieeruvaid ülesandeid; ülesanded nõudku mõõdukat pingutust; aita püstitada lühiajalisi ja sisemiselt omaksvõetud eesmärke;suuna kavandama ja kasutama efektiivseid strateegijaid. Nõuded
finantseerimiseks. funktsionaalselt määratakse riiki kui eri funktsioonide kogumit. Peamised funktsioonid, mida riik peaks etendama: huvide väljendamine, täpsustamine, mida inimesed, kodanikud ja sotsiaalsed grupid ootavad riigilt; inimeste huvide koondamine (agregatsioon), mis tähendab poliitiliste huvide kristalliseerumist mingiks kindlaks poliitikaks; poliitiline sotsialiseerija, st riiklikus keskkonnas kujunevad välja inimeste väärtused ja orientatsioonid , riik juhib poliitilise informatsiooni edastamist; seaduste tegija ja poliitiliste otsuste tegija ja elluviija, nende seaduste täitmise kontrollija; teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija. Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid: konföderatsioon, föderatsioon ja unitaarriik. Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik. Vabariikidevahelised liidud jagunevad konföderatsioonideks ja föderatsioonideks.
347. Millised on üksikkodaniku huvid riigi suhtes (3) ja milline on neist huvidest lähtuv subjektiivsete avalike õiguste liigitus? 1) huvide väljendamine, täpsustamine, mida inimesed, kodanikud ja sotsiaalsed grupid ootavad riigilt. 2)inimeste huvide koondamine ( agregatsioon ), mis tähendab poliitiliste huvide kristalliseerumist mingiks kindlaks poliitikaks; 3)poliitiline sotsialiseerija, st riiklikus keskkonnas ( kool ,massiteabevahendid) kujunevad välja inimeste väärtused ja orientatsioonid; 4)seaduste tegija ja poliitiliste otsuste tegija ja elluviija, nende seaduste täitmisekontrollija; 5)poliitline kommunikatsioon, st poliitilise informatsiooni edastamise mehhanismi, riik juhib seda suurel määral; 6) teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija. 348. Milline on seos õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel? Jurisprudents on õigusdogmaatika. Sisu selgitamisele suunatud tegevust nimetatakse tõlgendamiseks.
antud reeglite järgimist. b) Tasandite järgi Ühiskonna tasandil formaalne kui mitteformaalne kontroll.Väikeste gruppide teadvus vastab üldiselt ühiskonna omale. väikestes gruppides normid ei lange alati kokku ühiskonna normidega, kuid ei pruugi olla nendega vastuolus. Tihti puudutavad grupinormid spetsiaalseid valdkondi, mis ei ole otseselt ühiskonna osa, vaid kui eriosa sellest. isiksuse tasandil (enesekontroll) tunded, emotsioonid, isiku poolt omandatud orientatsioonid. Et enesekontrollis kui sotsiaalse kontrolli alaliigist rääkida, tuleb eeldada, et isik teab ühiskonnas leivinud norme. 5. Institutsioonid sotsiaalse kontrolli elementidena. Vangla on kinnine asutus, kus kurjategijate massi püütakse mõjutada spetsiaalsete meetoditega. Vangla eesmärk on järelevalve, klassifitseerimine ja kurtegevuse vaoshoidmine. Konkreetse kuriteoga seotult avaldub sotsiaalkontroll politsei, eeluurimisorganite,
sellest. Väikeste gruppide suhteline iseseisvus ühiskonnas viib selleni, et neis võivad tekkida nn grupi käitumisnormid, mis ei lange alati kokku ühiskonnas aktsepteeritavate normidega. Samas ei pruugi sellised grupikäitumismudelid olla vastuolus õiguslike ja kõlbeliste ühiskondlike normidega; 3) isiksuse tasandil (enesekontroll) tunded, emotsioonid, isiku poolt omandatud orientatsioonid. Et enesekontrollis kui sotsiaalse kontrolli alaliigist rääkida, tuleb eeldada, et isik teab ühiskonnas leivinud norme. Sotsiaalne kontroll isiksuse tasandil muutub enesekontrolliks, mille vahenditeks on isiku hinnangulised orientatsioonid, tema poolt omandatud käitumisnormid, sotsiaalpsühholoogilised hoiakud, tunded ja emotsioonid. Enesekontrollist sõltub paljuski sotsialiseerumisprotsessi õnnestumisest
lähtuv subjektiivsete avalike õiguste liigitus? 1) huvide väljendamine, täpsustamine, mida inimesed, kodanikud ja sotsiaalsed grupid ootavad riigilt. 2)inimeste huvide koondamine ( agregatsioon ), mis tähendab poliitiliste huvide kristalliseerumist mingiks kindlaks poliitikaks; 3)poliitiline sotsialiseerija, st riiklikus keskkonnas ( kool ,massiteabevahendid) kujunevad välja inimeste väärtused ja orientatsioonid; 4)seaduste tegija ja poliitiliste otsuste tegija ja elluviija, nende seaduste täitmisekontrollija; 5)poliitline kommunikatsioon, st poliitilise informatsiooni edastamise mehhanismi, riik juhib seda suurel määral; 6) teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija. 362. Milline on seos õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel? Jurisprudents on õigusdogmaatika. Sisu selgitamisele suunatud tegevust
annaabi.ee 
