ERGONOOMIKA inimese ja süsteemi interaktsiooni seaduspärasuste uurimine eesmärgiga kohandada süsteem inimese järgi tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega LIIGID süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika töökoha ergonoomika tööstus ergonoomika MIKROERGONOOMIA MAKROERGONOOMIA töötaja tööprotsess töökoht tootmisprotsess kaitseriietus ja kaitsevahendi bgd keskkond TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
umbes: 3. MIX a. 7 b. 6 c. 5 d. 4 17. Kõige kõrgema elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on (Eesti Statistika andmeil): a. Bulgaaria b. Rumeenia c. Taani d. Island 18. Ajaliselt kõige pikem töönädal Euroopa riikidest on (Eesti Statistikaameti andmetel): a. Taani b. Island c. Türgi d. Prantsusmaa 19. Tehnilis-organisatsiooniliste innovatsioonidega tagatakse töötajate arve vähenemine 200 inimese võrra. Töötajate arv baasaastal 2500 inimest. Tootmise maht baasaastal moodustas 8000 tuh.. Äriplaan näeb ette tootmise kasvu 12%.Töö tootlikkuse võimalik kasv oleks a. 9,7% b. 7,2% c. 21,7% d. 6,5% e. 17,9%. 20. Elanikkonna faktortuludena ei käsitleta: a. saadud pangaintresse b. renditulu c. tulu ettevõtlusest d. töötasu e. pension
Parlamendi president, juhatus, esimeeste konverents President, kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks, esindab parlamenti ametlikel üritustel ja rahvusvahelistes suhetes, juhatab täiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid. Lisaks on tema ülesanne jälgida, et peetaks kinni Euroopa Parlamendi kodukorrast, ning tagada kogu institutsiooni ja selle organite korralik toimimine. Juhatus on regulatiivne organ, mis vastutab parlamendi eelarve, haldus-, organisatsiooniliste ja personaliküsimuste eest. Lisaks presidendile ja 14 asepresidendile kuuluvad selle liikmete hulka ka viis kvestorit, kes osalevad liikmete haldus- ja finantsasjade ning põhikirjaküsimuste aruteludel nõuandva häälega. Juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks. Esimeeste konverents on parlamendi poliitiline juhtorgan, mis koosneb parlamendi presidendist ja poliitiliste fraktsioonide esimeestest. See koostab täiskogu istungite
tööstressi ja läbipõlemist, mis on viimasel ajal suureks probleemiks. Seega peab juht omandama teadmisi ka psühholoogia valdkonnas. On kunst mõista inimeste mõtteviise ja seletada probleeme nii, et kõik osapooled seda üheselt mõistaksid. Seda kunsti sisaldabki juhi igapäevatöö, delegeerida ülesanded nii, et kogu info oleks arusaadav kõigile. Juhtimine on pigem kunst kui teadus, kuid seda kunsti on lihtsam praktiseerida kui on ka teadmisi. Kuid teaduse abil saab organisatsiooniliste muutuste kohta teha mitmeid järeldusi, mis teevad selle kunsti palju tõhusamaks. Hea juht peaks olema nii kunstnik kui ka teadlane, et ta mõistaks alluvaid ja teisi juhte.
· Ülekanne ühest rakenduseskontekstist teise- väljakujunenud elementide kombineerimine eri turgude tarbeks. Nt. Kazaa mis loodi failijagamisprogrammiks, hiljem kasutati kompetentsi ära ja viidi uude maailma ehk internetikõnede peale. 3. Kirjeldage innovatsiooni erinevaid tüüpe ning tooge näiteid, sh inkrementaalsest ja radikaalsest innovatsioonist. · radikaalne või baasinnovatsioon (radical or basic innovation) olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis- ja kommunikatsioonisüsteemide põhjalik muutus. Uute komponentide kasutusele võtmine. Nt. arvutis olevad kõvakettad asendatakse SSD-ga mis on totaalselt teistsugune tehnoloogia, mis küll mahult võib väiksem olla aga kiirused on kõrgemad. · Järkinnovatsioon-inkrementaal (incremental innovation) järk-järguline olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-,
Uskumatu mida on raske uskuda või võimatu uskuda, mitteusutav. Vahel viitab objekti või nähtuse paiknemisele mingis vahemikus. Vahest osutab võimalusele, milles siiski ei olda päris kindel. Vast osutab oletatavale või loodetavale võimalusele, milles siiski ei olda päris kindel. Õieti õigupoolest, tõtt-öelda, tegelikult. Õigesti nii nagu on õige, õigel moel Taristu mingi nähtuse või süsteemi toimimiseks vajalike füüsiliste ja organisatsiooniliste vahendite kogum Velbas kaval, kelm. Kärgpere pere, kus on sinu-minu-meie lapsed. Käbe tragi, kärmas, kergete liigutustega. Alfaisane domineeriv isane.
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest. 17. Milline dokument vormistatakse asutuses asjaajamise üleandmiseks - vastuvõtmiseks? Vormistatakse üleandmis-vastuvõtmisakt 18. Kui pika aja jooksul peale e-kirja saamist on tarvis vastata, et firma maine püsiks laitmatu? 24h 19. Milline erinevus on kirjaplangil ja üldplangil? Kirjaplangil on kontaktandmete kast 20. Mis on digitaalallkiri? Tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja anda kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. 21. Mis on autentimine? Ehk autoriseerimine 22. Kui pikka säilitustähtaega peetakse dokumendil lühiajaliseks? 10 aastat-lühiajaline 23. Mis on pitsat, mis on pitser? Pitseriga kinnitatakse dokumendi allkiri. 24. Mis on tempel? Vahend korduva info / teabe kandmiseks dokumendile (nt.rekvisiidid) 25. Mis on viseerimine? Asutusesisene kooskõlastamine 26
sisaldab vähemalt liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi. Avalik arhiiv - arhiiviasutus Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tähenduses; Avalik teave - mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Digitaalallkiri - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Digitaalne dokument- masinloetavale andmekandjale digitaalkujul salvestatud dokument Digitaalne tempel - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida digitaalse templi sertifikaadi omanik kasutab tõendamaks digitaalse dokumendi terviklust ning oma seost sellise dokumendiga.
ametikohustuste täitmise kvaliteedi hindamise kriteeriumid; ● saada SPAst oma tööks vajalikku informatsiooni; ● teha ettepanekuid oma pädevusse kuuluvas valdkonnas töö paremaks korraldamiseks; ● vastu võtta otsuseid oma vastutusala piires; ● osaleda kutseliitudes ja saada tööalase taseme tõstmiseks vajalikku tööalast koolitust eeldusel, et on olemas vajalikud aja- ja eelarve ressursid; ● nõuda juhtkonnalt ametikohustuste täitmiseks vajalike organisatsiooniliste ja tehniliste tingimuste pakkumist; ● 28 päeva ametipuhkusel. TÖÖ ISELOOM Töö alalise töökohaga Tallinnas. Hooajal võib töö intensiivsus ja maht suureneda. Töö nõuab pidevat kontakti inimestega nii telefoni kui ka reaalajas. See nõuab ka individuaalset lähenemist igale patsiendile. Lisaks klientidega suhtlemisele ja nende masseerimisele hoolitseb massöör oma töökoha ettevalmistuse ja korrashoiu eest
· Fookus strateegia elluviimisele TTK võimaldab lisaks finantstulemustele kontrollimisele jälgida, mil määral suudedakse omandada selliseid oskusi ja immaterjaalset vara, mida ettevõte vajab edasiseks kasvamiseks. 3. Milline on selle meetodi kasutusvaldkond? Tasakaalus tulemuskaardi kasutatakse: · äristrateegia määratlemiseks või uuendamiseks; · strateegia, pikaajaliste eesmärkide ning eelarvete kooskõlla viimiseks; · äri võtmefaktorite mõõtmiseks; · organisatsiooniliste muudatuste kergendamiseks; · erinevate üksuste tulemuslikkuse võrdlemiseks; · töötajate teadlikkuse tõstmiseks ettevõtte visiooni ja strateegia valdkonnas. 4. Mida on organisatsioonil selle meetodi kasutamise abil võimalik saavutada (oodatavad tulemused)? Tasakaalus tulemuskaart mõtestab seega äriüksuse tegevust ka teiste eesmärkide kaudu kui finantsnäitajad. TTk annab ettevõtte juhtidele teada, kuidas äriüksused praegustele ja
tarkvara muutused, mille eesmärgiks on toote kvaliteedi, tootmise või selle abitegevuse tõhususe ja/või paindlikkuse, keskkonnasäästlikkuse või turvalisuse tõus. SLAID 7 Pehmed uuendused - on näiteks organisatsiooni uuendused. see on oluline muutus ettevõtte äripraktikas, töökohtade struktuuris või suhtlemises teiste ettevõtete/asutustega, eesmärgiga tõsta ettevõtte innovatsioonivõimekust ja parandada majandusnäitajaid (nagu kvaliteet, tulemuslikkus jm). . Organisatsiooniliste uuenduste alla ei kuulu: -- juhtimisstrateegia muutused, millega ei kaasne organisatsioonilise struktuuri muutus; -- uue tehnoloogia kasutuselevõtt ühes ettevõtte allüksuses (näiteks tootvas üksuses), sel juhul on ennemini tegemist protsessiinnovatsiooniga. ja teiseks turunduslikud uuendused: näiteks reklaamimine või nimede brändistamine. SLAID 8 Et arendada tootearendust toiduainetööstuse ettevõttes tuleks: töötajaid koolitada tootearenduse teemal;
SISSEJUHATUS.....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................................................................4 Pideva muutuva tegevuskeskkonnaga kohanemise vajadus esitab juhtidele väljakutse otsida ja rakendada uusi juhtimismeetodeid, et liikuda õppiva ja areneva organisatsiooni poole. Organisatsiooniliste muudatuste tegemine ei eelda mitte üksnes organisatsiooni liikmete hoiakute (ümber)kujundamist ja nende (ümber)õpet, vaid ka seda, et nad ise tahaksid uue õppimisele pühenduda ning tarbe korral muudaksid vastavalt oma töötavasid ja käitumist. Organisatsiooni eesmärkide saavutamise ning samas ka nende jätkusuutlikkuse tagamise kindlamaid viise on järkjärguline üleminek niinimetatud õppiva organisatsiooni vaimus tegutsemisele. ....................................................4
tehnoloogia, millega ei kaasne üleliigseid kulusid tööstuse ega tarbija jaoks); · Reostaja/tarbija vastutab ning maksab reostuse vältimise, vähendamise ning keskkonnakahju heastamiskulud (reostaja-maksab-põhimõte); · Loodusvarasid peab kasutama arukalt. Taastumatute loodusressursside kasutamine peab vähendama ja korvama taastuvate ressursside kasutamisega nende taastekkimise mahu piires; · Kavandatavad tegevused peavad olema elluviidavad, s.o majanduslike ja organisatsiooniliste võimaluste ning ajakava poolest teostatavad; · Reostuse vältimine ja kontroll peaks olema kompleksne, mitte jaotatud eri ametkondade vahel, ning haarama ühekorraga kõiki keskkonnaelemente.
erialal edasi jõudnud ning saavutanud professionaalses hierarhias märkimisväärse seisundi. Kitsamas tähenduses aga mõistetakse eliidina vaid riiki valitsevat ladvikut, mis omakorda hõlmab enda alla valitsevat eliiti ja mittevalitsevat eliiti, kuhu võivad kuuluda nt võimekate poliitikute armukesed. Selline arusaam ei tohiks tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas enam eksisteerida, aga kohati eksisteerib see siiski. R.Michels selgitab ühiskonna ebavõrdust aga sellega, et organisatsiooniliste, massipsühholoogiliste ning individuaalpsühholoogiliste põhjuste tõttu tulevad võimule mugandujad, pugejad ja demagoogid, kes mõtlevad vaid enda huvidele. Seetõttu ei saa ka ühiskonnas valitseda võrdsus. Olgu põhjuseks siis mõtte- või tegevusvabaduse piiramine, inimeste võimete ebavõrdsus demokraatlikus ühiskonnas või eliiditeooria eksisteerimine, aga tundub, et vabadus ja võrdsus ühiskonnas on hetkel vaid illusioon, mida nii paljud meist uskuda püüavad
Turundus 1) Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine 2) Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem 3) Turundus kui tootmise juhtimise kontseptsioon Turundus laiemas tähenduses: igasugune tegevus vahetuse korraldamisel. Turundus kitsamas tähenduses: ettevõtte juhtimise oluline osa. Turundust vaadeldakse kahest aspektist: filosoofiana ja juhtimise konseptsiooniga Turundus kui vahekontseptsioon Õppimise tähtsus: 1) mõjutab otseselt iga inimest 2) majanduse olulisim koostisosa
a) praegu b)tulevikus Otsingustaadium 1. Missugune funktsioon on tootel peamine? 2. Missugused teised tooted võivad täita sama otstarvet? 3. Kui suured on nende toodete tootmiskulud? Analüüsistaadium 1. Toote funktsioonide ja kulude võrdlev analüüs ning hindamine 2. Sobivaima tehnilis-majandusliku variandi valimine. Sooritusstaadium Otsuse tegemine. Organisatsiooniliste küsimuste lahendamine. Meeskonnatöö kuhu kaasatud erinevatel töökohtadel olevad töötajad: tootearendus, disainerid, projekteerijad, ökonomistid. Eesmärk on, et toote kulud ja kasumlikkus oleks tasakaalus ja ei tekiks olukorda, kus lisafunktsioonid nõuavad ootamatult palju kulusid. Tegevuspõhine kuluanalüüs on selle edasiarendus. Toodete lõikes kuluanalüüs jääb varju. Idee on vähendada võimalikke vastuolusid disaini ja tootlikkuse vahel. Võib
Juhendaja: Eneken Titov Tartu 2010 21.sajandi üks tähtsamaid väljakutseid organisatsioonidele konkurentsis püsimiseks on keskkonnas toimuvaid muudatusi ennetavate muutuste läbiviimine organisatsioonide seas. [1] Muudatuste juhtimine toimub siis, kui üks inimene algatab asendamas uuega vana tegevuse, teiste inimeste abil, eemärkide täitmise nimel. [10] 2000.a lõpus olid EBS tudengid teinud Eesti ettevõtetes organisatsiooniliste muudatuste kohta uuringu. Juhtidega tehtud intrevjuudest selgus, et kõige suuremaks takistuseks osutus muudatuste elluviimisel mõtteviisi inertsus. Inimesed kardavat teadmatust uue olukorra ees. Paljud arvavad, et praegune olukord on juba väga hea ning muutused ajaksid süsteemi pigem segamini. Kui organisatsioon suudab anda oma töötajatele piisavalt infot ja selgitust ning omalt poolt pakkudes ka töötajate ettepanekute vastuvõtmist ja mõistmist. Sel juhul suudab
tähtaegse täitmise kontrolli korraldamine; teabele juurdepääsu, asjaajamise üleandmise jms korraldamine (AÜA põhjal) Autentsus dokumendi omadus, mille puhul saab kindlaks teha järgmist: a) dokument on just see, mis ta on mõeldud olema; b) dokumendi loojaks või saatjaks on isik, kes pidi selle looma või saatma; c) dokument on loodud või saadetud ajal, mil see pidi loodama või saadetama. Digitaalallkiri tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Digitaaldokument dokument, mis on salvestatud digitaalselt ja mida saab arvuti abil kasutada, edastada ja töödelda. Dokumendimall dokumendi näidisvormingu järgi kujundatud fail või veebivorm, mis dokumenteerimisel täidetakse sisulise informatsiooniga (MS Wordis on digitaalsed dokumendimallid .dot failid).
Turvarikete tuvastamine Kui rikke vältimine osutub põhjendamatult kulukaks, tuleb tagada vähemalt mingil tasemel tuvastus: operatiivtuvastus; järeltuvastus; tõendtuvastus; Taastemeetmed Turvalisust kahjustanud intsidendi järel tuleb taastada objekti normaalne talitlus seda kiiremini, mida olulisem on objekt: varundamine; ennistamine; Turvameetmete teostus Turbefunktsioone saab luau: organisatsiooniliste, füüsiliste, infotehniliste turvameetmetega või nendekombinatsioonidega. Turvameetmete valimine Üldprintsiipe: Valitakse lähtudes ohtudest, nõrkustest ja kahjustatavatest turvalisuse aspektidest; Etalonturbe rakendamisel valitakse tüüpmoodulite alusel kataloogist; Turvameetmete valimine (järg) Individuaallahenduse korral tuleb lähtuda: Turvameetmete funktsioon;
toodetega. · Maatriksstruktuursed ehk kombineeritud - Kasutab nii mitmeüksuselise kui funktsionaalse organisatsiooni elemente. Tootmisüksusi on tavaliselt rohkem kui üks. · Holding-ettevõtted - nii-nimetatud katusetevõte, mis hõlmab (omab) erinevate toodete ja tegevusaladega ettevõtteid. Tekkinud kiire kasvu ja arengu tingimustes. Erinevate organisatsiooniliste struktuuride teke ja areng kasvab koos ettevõtte kasvuga 15. Ettevõtete tüübid ruumis paiknemise järgi. a) Globaalselt kontsentreeritud tootmine - Toodang suunatakse ühest paigast maailma turgudele b) Host-market toomine - Iga tootmis- või teenindussüksus varustab vahetult ümbritsevat turgu. Sarnased ettevõtted (korporatsiooni üksused) toodavad kindlatele rahvuslikele turgudele.
kui ettevõte asub aktiivse innovatsiooni staadiumis, kus toimuvad kiired muutused määramatuse olukorras. (Kabral, 2003, lk 173) Planeerimisülesanneteks tootmissüsteemis on: 1. firma tulevikku suunatud optimaalse strateegia valimine, 2. firma püsiva arengu ja toimimise tagamine, 3. uue innovaatilise toodangu portfelli moodustamine, 4. innovaatilise tegevuse eesmärkide struktureerimine, 5. plaanide täitmise komplekssuse tagamine, 6. organisatsiooniliste, tehniliste, sotsiaalmajanduslike meetmete formuleerimine plaanide täitmise tagamiseks, 7. plaanide täitmise tagamine ülesannete, täitjate, ressursside, tähtaegade, kohtade ja kvaliteedinäitajate järgi, 8. plaanide täitmise stimuleerimine. Plaanimise põhiprintsiipideks on: strateegiliste ja taktikaliste plaanide järjepidevus plaanide sotsiaalne orienteeritus plaanimise prioriteetide määramine tähtsuse järgi
· Riskide võtmine · Meeskonna eetos · Paindlik, kuid tugev süsteem · Võime konflikte käsitleda 18. Nimetage juhi rolle muudatuste läbiviimisel Töised ülesanderollid: algataja, koordineerija, teostaja, analüüsija, delegeerija, probleemide lahendaja, protsessi juhtija. Suhterollid: mentor, toetaja, harmoniseerija, kompromissilooja, reeglite väljendaja, motiveerija, inspireerija. 19. Mida eeldab organisatsiooniliste muudatuste läbiviimine? o Uute teadmiste ja oskuste omandamist; o Hoiakute muutumist; o Käitumisviiside muutmist. 20. Selgitage mõistet ,,õppiv organisatsioon" 21. Millistele valdkondadele on vaja keskenduda õppiva organisatsiooni loomiseks? · Süsteemne mõtlemine · Isiklik meisterlikkus · Mõttemudelid · Jagatud visioon
Töötute hulka d. Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. ,,põrandaaluste" töötajate ridadesse 12. Kõige madalama elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on: a. Bulgaaria b. Taani c. Island d. Rumeenia 13. Elanikkonna faktortuludena ei käsitleta: a. saadud pangaintresse b. renditulu c. tulu ettevõtlusest d. töötasu e. pension 14. Vahetusesisesed ajakaod moodustasid baasaastal 10% tööajafondist. Organisatsiooniliste uuenduste tulemusena õnnestus ajakadusid vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda a. 6,5% b. 4,5% c. 5,5% d. 7,5% 15. Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab Töö-ökonoomika arvestustest a. tulude ebavõrdsuse vähenemine b. tulude ebavõrdsuse suurenemine c. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine d. ühiskonna heaolu suurenemine e
· keskkonnahinnangute alusel valima sobiva juhtimismeetodi. Olukorralise koolkonna tugevaks küljeks on võimalus edukalt ühitada eelnenud teooriad. 5 Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp Õppiv organisatsioon Organisatsiooniliste muudatuste läbiviimine eeldab organisatsiooni liikmetelt uute oskus- te omandamist, hoiakute ja käitumisviiside muutumist. Kõik see toimub õppimise käigus. Üksteisele järgnevad muutused keskkonnas on tingitud ja organisatsiooniliste muutuste pidevaks muutumise, mis omakorda toob kaasa töötajate eluaegse õppimise. Organisatsioonide lamenemisega seoses on vähenenud keskastmejuhtide arvukus ja seega ka karjäärivõimalused ühes organisatsioonis
· Võtab 5 aastat et ehitada, niiet vähese ajaga seda rajada ei saa(+ veel projekteerimine) · Protsessi käigus järele jäävaid radioaktiivseid jääke saab kasutada tumarelvade ehitamisel · Uraani jätkub ainult 30 kuni 60-neks aastaks · Tuumaenergeetika pooldajate ja vastaste vaidlused taanduvad sageli küsimusele, kas moodne tuumajaam on ohutum kui näiteks kivisöe põletamine. Tõsi on, et kui vigase konstruktsiooni ja suurte organisatsiooniliste probleemidega Tsernobõli jaam välja arvata, siis ei ole maailmas aatomijaamadega juhtunud ühtegi suurt avariid. Vaatamata tuumaenergiaga kaasnevatele ohtudele, on tuumaenergia tootmisel palju eeliseid. Kõige tähtsamaks aspektiks tuumaenergia tootmise juures on, et tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega(SO2, NOx, HCl, CO2, CO jt.), lendtuha ega aerosoolidega. See tähendab, et tuumajaamad vähendavad kasvuhoonegaaside sattumist
juhtudel võtmeseostele, mõningatel juhtudel pigem kesksetele võrgusilmadele ja ühendustele ning teistel juhtudel äärealadele jäävatele sõlmedele ja linkidele. Kuid see on ebakindel tee. Ja palju vähem teatakse sellest, kuidas analüüsida võrkude võimet taastuda ja taaskorrastuda pärast hävingut, võimalik, et omandades selle käigus teistsuguse ülesehituse. Lühidalt, analüütikud ja strateegid on omaks võtnud organisatsiooniliste vaadete baaskomplekti, millega töötada. Kuid siiski on nad silmitsi teadmiste nappimisega Al Qaeda ja ta liitlaste kohta, eriti, kuidas need võivad kombineerida ja vahetada võrgustiku, frantsiisi, hierarhia ja võimalik, et ka teisi disainielemente. Nõnda on soovitatav mitte jääda kinni ühte vaatesse, vaid selle asemel töötada "mitmekesiste mudelitega", mille sisu ja tõenäosus võivad jätkuvalt varieeruda. Samuti on soovitatav otsida pidevalt lisavaateid.
Arvutivõrkude ja nende kaitsmise jms. kohta on kirjutatud mitu määrust mis annavad ette kindlad tingimused ja nõuded näiteks salasõnade, isikuandmete ja muu salajase info edastamise ja kirjutamise nõuded. Üks turvalisuse seadusandlusest on digitaalne allkiri ja kõiksugused sertifikaadid. Kuna digiallkirja kasutamine on suurenenud siis on ka sellekohta kirjutatud üles vajalikud seaduseread. Näiteks üks lõik: § 2. Digitaalallkiri (1) Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. (2) Digitaalallkiri moodustatakse turvalises allkirja andmise vahendis sisalduvate allkirja andmiseks vajalike andmete (edaspidi isiklik võti) abil, millele vastavad üheselt allkirja kontrollimise vahendis sisalduvad allkirja kontrollimiseks vajalikud andmed (edaspidi avalik võti). [RT I 2009, 1, 3 jõust. 12.01.2009]
Teadlikkus (juhi pidev kursis olek töötajate tegevusega) Töötajate informeeritus hindamise eesmärkidest Hindamistulemuste vaidlustamise võimalikkus Usaldus, ausus 4. Milles seisneb tööalase hindamise ettevalmistamine - Sõnastatud on organisatsiooni üldised arengusuunad ja prioriteedid lähiaastateks - Määratakse hindamise eest vastutav isik või struktuuriüksus - Töötatakse välja vajalik organisatsiooniliste dokumentide pakett - Kogu organisatsiooni informeeritakse hindamise eesmärkidest ja läbiviimise reeglistest - Toimub juhtide koolitamine tööalase hindamise oskuste arendamiseks 5. Millised on peamised nõuded hindamiskriteeriumite kindlaksmääramisel - Hindamiskriteeriumid tuletatakse töö sisust ning need peavad orienteeruma töötulemustele või teatud käitumisviisidele - Peavad olema olulise tähtsusega tööülesanne täitmisel - Peavad olema jälgitavad
Turundus 1) Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine 2) Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem 3) Turundus kui tootmise juhtimise kontseptsioon Turundus laiemas tähenduses: igasugune tegevus vahetuse korraldamisel. Turundus kitsamas tähenduses: ettevõtte juhtimise oluline osa. Turundust vaadeldakse kahest aspektist: filosoofiana ja juhtimise konseptsiooniga Turundus kui vahekontseptsioon Õppimise tähtsus: 1) mõjutab otseselt iga inimest 2) majanduse olulisim koostisosa
jaanuaril suri ta teadmata põhjustel ning tema matmispaik on siiamaani teadmata Vasakult: Jaan Soots, Johan Laidoner, Konstantin Päts, Andres Larka, Johan Pirka Andres Larka mälestuskivi Kabala külas EVL-I EMBLEEM • Läbi kõikide organisatsiooniliste muutuste püsis vabadussõjalastel sama rinnamärk: - 22x22mm kullavärvilisest metallist valgeks emailitud, ümardatud nurkadega
Sellest tulenevadki karjääri plaanimise eesmärgid: · töötajate individuaalsete karjääride arendamine; · personali töötulemuste parandamine enesehinnangu, edu jälgimise ja arengualade fikseerimise abil; · realistlike eesmärkide ja oodatavate saavutustasandite selgitamine ning nendes kokku leppimine; · suhtlemise ja suhete parendamine; · töösoorituste parendamiseks oluliste organisatsiooniliste muudatuste vajaduste leidmine; · edenduspotentsiaali leidmine ja selle arendamine. Kuna mina ei karda katsetada, proovin alati kõikvõimalikke reaalseid uusi teid ja võimalusi, et saavutada paremaid tulemusi, mis on kindlasti juhile suureks plussiks. Peaasi, et juht igat suvalist ettejuhtuvat võimalust ei prooviks ega katsetaks, sest vastasel korral võib ähvardada juhti läbikukkumisoht.
Turundus – on tegevusalade kompleks, mis tagab mikroökonoomilisel tasandil ettevõtete maksimaalse kohanemisvõime turuoludega ning makroökonoomilisel tasandil normaalse majandusliku konjunktuuri. Mikroökonoomilised ja makroökonoomilised tingimused saavutatakse kõigi turuosaliste huvides toimuva kaupade ja teenuste efektiivse vahetusega, mille abil rahuldatakse vahetusprotsessis kõigi osalejate soovid ja vajadused Mikroturundus – on tegevus, mis taotleb organisatsiooniliste eesmärkide saavutamist tarbijate või klientide vajaduste etteaimamisega ja vajadusi- rahuldavate toodete ja teenuste suunamisega tootjalt tarbijani või kliendini. Makroturundus – on sotsiaalne protsess, mis suunab toodete ja teenuste majandusliku voo tootjatelt tarbijateni viisil, mis efektiivselt võrdsustab pakkumise ja nõudluse ning saavutab ühiskonna eesmärgid P. Kotler defineerib viis tunnust, mis iseloomustavad turul vabatahtlikku vahetust:
aastatel hakkasid ilmnema olulised muutused nii treeningtöö sisus kui võimlemise vormis. Töövõimlemine samastus naisvõimlemistega. Masskavadega esinemised kandusid laulupidudele. 1990. aastate ja sajandivahetuse spordielu suur reorganiseerimine muutis järjekordselt naisvõimlemise seni kehtinud organisatsiooni ja ürituste süsteemi, ka sisu muutus seoses rühmvõimlemise kui võistlusvormi kiire arenemisega. Organisatsiooniliste ümberkorralduste rida lõppes 1995. aastal Eesti Võimlemisliidu moodustamisega. Naisvõimlemine on läbi aja teinud läbi uskumatuid muutusi. Olnud kord kohustuslik, kord vajalik, olnud võistlusala kui ka harrastusspordiala jne. Antud ajahetkel oleme sunnitud tõdema, et naisvõimlemine on praktiliselt hääbunud, asendunud on see erinevate aeroobika stiilidega ja teiste võimlemisliikidega. Kurvastuseks tuleb öelda, et aeg on võitnud naisvõimlemise. Või siiski mitte...
2. Päevakord 3. Osavõtjad 4. Aeg, kestvus 5. Osavõtjate ettevalmistus 6. Sõnavõtjad 7. Juhataja, reglement, protokoll 8. Otsus 9. Järelekontrollisüsteem MUUDATUSTE JUHTIMINE Muudatus kõige laiemas tähenduses on planeeritud või planeerimata vastupanu mingile survele või jõule. Tehnoloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed, õiguslikud, poliitilised ja konkurentsijõud on sundinud organisatsioone muutustele aastakümneid. Organisatsiooniliste muudatuste edu on tingitud seitsmest mõjurist, millele tuleb muutuste planeerimisel tähelepanu pöörata. Need seitse mõjurit on (Ackerman, Anderson): 1. Keskkond (sotsiaalne; äriline-, majanduslik; poliitiline; riiklik; tehnoloogiline; demograafiline; õiguslik; looduslik keskkond) 2. Turust tingitud mõjurid (klientide ootused ja vajadused määravad ettevõtte tegutsemise alused konkreetsel turul) 3
1.2 Infosüsteemi varad Turvaprobleemid tekivad kõikjal, kus kellegi omanduses või käsutuses on varasid -- materiaalseid või intellektuaalseid ressursse, millel on mingi, enamasti rahas väljendatav väärtus. Infosüsteem on standardi ISO 2382 määratluses informatsiooni andev ja jaotav infotöötlussüsteem koos juurdekuuluvate organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega. Infosüsteemide peamised varad on · andmed, · infotehniline aparatuur (arvutisüsteemide riistvara, bürootehnika, sideseadmed), · andmesidekanalid, · baas-ja rakendustarkvara. Süsteemiga seotud ressursside hulka kuuluvad veel · organisatsioon (selle struktuur ja talitlus), · personal, · andmekandjad, · dokumendid, · infrastruktuur (territoorium, rajatised ja kommunikatsioonid).
asjaajamisest, arhiivitööst, infotöötlusest ja infotehnoloogiast. Dokumendihaldureid vajatakse nii riigi- kui ka erasektoris, kus dokumendihalduril tuleb koostöös juhtkonnaga tagada organisatsiooni tegevuse nõuetekohane dokumenteerimine, dokumentide haldamine ning säilitamine. (MTÜ Dokumendihaldurite Ühing, 2014) 5 2 Elektrooniline dokumendihaldus Elektrooniline dokumendihaldus on infotehnoloogiliste ja organisatsiooniliste vahendite abil loodav asutuse asjaajamist toetav süsteem. (Tepinfo OÜ, 2015) 2.1 Üleminek elektroonilisele dokumendihaldusele Üleminek elektroonilisele dokumendihaldusele tähendab enamasti nii organisatsiooni kui ka töökorralduse muutmist. (Tepinfo OÜ, 2015) Asjaajamise korrastamiseks on enamasti vaja uuesti üle vaadata või kehtestada asjaajamiskord ja dokumentide loetelu. Samuti on andnud üleminek elektroonilisele dokumendihaldusele
koostab personalieelarve ning analüüsib selle täitmist; 3. koordineerib ja toetab personali värbamise ja valiku läbiviimist; 4. koordineerib ja toetab arenguvestluste läbiviimist ja kompetentside hindamist; 5. arendab koolitussüsteemi ja korraldab tööalast koolitust; 6. arendab töötajate töö tulemuslikkuse hindamise süsteeme; 7. arendab töötasu- ja motivatsioonisüsteemi ning korraldab selle rakendamist; 8. koordineerib personalitööga seotud organisatsiooniliste dokumentide koostamist, tagab personalidokumentide vormistamise ja personaliarvestuse pidamise ning personalistatistika koondamise ja analüüsimise; 9. kavandab ja toetab organisatsioonikultuuri tugevdavaid ja ühiseid väärtusi kujundavaid tegevusi; 10. nõustab üksuste juhte ja töötajaid kõikides personalitöö valdkondades ning kavandab ja korraldab ettevõtte personalitöö arengu ja toimimise tagamiseks olulisi koolitusi; 11
2) isikuandmete avalikustamise või neile juurdepääsu võimaldamise lõpetamist; 3) kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist. Kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda. Delikaatsete isikuandmete töötlemine registreeritakse viieks aastaks Digitaalallkirja seadus Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Digitaalallkiri moodustatakse turvalises allkirja andmise vahendis sisalduvate allkirja andmiseks vajalike andmete (isiklik võti) abil, millele vastavad üheselt allkirja kontrollimise vahendis sisalduvad allkirja kontrollimiseks vajalikud andmed (avalik võti). Digitaalallkiri koos selle kasutamise süsteemiga peab:
partneri valik abiellumisel. On ju iga projekti kavandamine ja täitmine (viimane eelkõige) kollektiivne tegevus, kus tulemuse määrab otseselt iga täitja töö efektiivsus ja kvaliteet. Partnerite osas peab silmas pidama järgmiseid momente: 1. Eelistatud on partnerid, kel juba on analoogiliste projektide täitmise kogemusi. Analoogilise kogemuse omamine vähendab oluliselt kõikvõimalike (eelkõige organisatsiooniliste) probleemide tekkimise tõenäosust. Vähe sellest, partnerite kogemused kuluvad kindlasti ära taotletava projekti edaspidisel juhtimisel ja tekkivate probleemide lahendamisel. 2. Partneritena on eelistatud oma ala juhtivad institutsioonid (üksikisikud). Kõrgetasemeliste partnerite korral: · on paremad eeldused projekti tulemi kvaliteedi tagamiseks, · on tekkivate koostöösidemete kaudu suuremad võimalused osalemiseks partneri edaspidistes projektides,
valmis muutma oma käitumist või õppima midagi uut. Vajadust seob tegevusega hoiak. Hoiakuks loetakse inimese teadvustamata valmisolekut vajadust rahuldada.( Alas 2002). * Töötajate hoiakuid muudatuste suhtes mõjutavad ühelt poolt grupis omaksvõetud normid ja uskumused, kuid vähem tähtsad ei ole ka organisatsioonisisesed suhted ning ettevõtte juhtkonna usaldamine või umbusaldamine. * Tähtsal kohal hoiakute kujundajana on muudatuste kohta jagatav informatsioon. * Organisatsiooniliste muudatuste läbiviimise käigus on töötajate otsustamisse kaasamine, hea koostöö probleemide diagnoosimisel, tegevuse planeerimisel ja muudatuste elluviimisel kriitilise tähtsusega. * Töötajad vajavad infot ettevõtte eesmärkide ja kavatsuste kohta, mida need muudatused konkreetselt neile kaasa toovad ja millist kasu nad aktiivsest osalemisest võivad saada. Töörahulolu põhjustavad tegurid on jagatud välisteks- ja sisemisteks rahulolu-faktoriteks. Välised rahulolu-faktorid:
· järelevalve täidesaatva võimu üle · President, kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks, esindab parlamenti ametlikel üritustel ja rahvusvahelistes suhetes, juhatab täiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid. Lisaks on tema ülesanne jälgida, et peetaks kinni Euroopa Parlamendi kodukorrast, ning tagada kogu institutsiooni ja selle organite korralik toimimine. · Juhatus on regulatiivne organ, mis vastutab parlamendi eelarve, haldus-, organisatsiooniliste ja personaliküsimuste eest. Lisaks presidendile ja 14 asepresidendile kuuluvad selle liikmete hulka ka viis kvestorit, kes osalevad liikmete haldus- ja finantsasjade ning põhikirjaküsimuste aruteludel nõuandva häälega. Juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks. · Esimeeste konverents on parlamendi poliitiline juhtorgan, mis koosneb parlamendi presidendist ja poliitiliste fraktsioonide esimeestest. See koostab täiskogu istungite
sotsiaalsete oskuste alla ja nii nagu iga oskus, nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Inimene õpib kogu elu. Suhtlemise õppimine algab sünnimomendist (arvatakse isegi, et ehk varemgi) ja arvatavasti lõpeb surmaga. Suhtlemisoskust peetakse üheks olulisemaks oskuseks, mida eriti hästi peavad oskama inimesed, kes juhivad teisi. On kindlaks tehtud, et organisatsioonides kulutavad inimesed ligikaudu 75% ajast omavahelisele suhtlemisele, seetõttu pole ka imekspandav, et enamiku organisatsiooniliste probleemide tegelik põhjus on halb kommunikatsioon või kesised suhtlemisoskused. Efektiivne suhtlemine, s.h inimestevaheline, grupisisene, gruppidevaheline, organisatsioonisisene või organisatsiooniväline, on organisatsiooni eduka toimetuleku oluline komponent. Enamlevinud probleemid, millega suhtlemises tuleb arvestada, on järgmised: pooled räägivad üksteisest mööda; üks pool ei kuula teist või ei saada teineteisest aru
d. Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda Tagasiside Õige vastus on: Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Vahetusesisesed ajakaod moodustasid baasaastal 10% tööajafondist. Organisatsiooniliste uuenduste tulemusena õnnestus ajakadusid vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda Vali üks: a. 7,5% b. 6,5% c. 5,5% d. 4,5% Tagasiside Õige vastus on: 5,5%. Küsimus 4 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Kõige madalama elukestva õppe %ga rahvas ELs on: Vali üks: a. Bulgaaria b. Island c. Rumeenia d. Taani Tagasiside Õige vastus on: Rumeenia
Antud peatükis vaatleme teadmisjuhtimist kui innovatsiooni tootmise vahendit, millest tulenevalt on teadmisjuhtimisel kolm väga olulist rolli: · teadmisjuhtimine kui distsipliin, mida on vaja dünaamiliste ehk loovteadmiste omandamiseks, suurendamiseks ning uuenduste väljamõtlemiseks; · teadmisjuhtimine kui ärimudel, mida on vaja teadmispõhiste äriprotsesside kujundamiseks ja loovteadmistega rikastamiseks ning nii organisatsiooniliste ja protsessiliste innovatsioonide tootmiseks; · teadmisjuhtimine kui teadmispõhiste uuenduste tootmise põhivahend teadmispõhise majandusühiskonna kujundamiseks. (Ibid) Nii pakub teadmisjuhtimine ettevõtjale võimalusi uuenduste väljamõtlemiseks ja teadmispõhiste innovatsioonide tootmiseks, et siis lisaväärtuse suurendamise kaudu tõsta ettevõtte efektiivsust ja suurendada konkurentsieeliseid.
turustamine jne. koosneb üksikutest järjestikku või paralleelselt kulgevatest käsitlevad kuidas ja miks asju tehakse, kirjutades lahti, kuidas tehakse ja protokollides protsessidest. Need protsessid kulgevad horisontaalselt ja läbivad ettevõtte erinevaid tulemused näitamaks, et need asjad on tehtud. Kvaliteedisüsteemiga määratletakse üksusi. ettevõtte kõigi kvaliteet mõjutavate organisatsiooniliste, äriliste ja tehniliste tegevuste 25. Audit Selle all mõistetakse süstemaatilist ja sõltumatut uurimist tegemaks plaanimine, juhtimine ja järelevalve ning lepinguliselt kooskõlastatud nõuete täitmine. kindlaks, kas kvaliteedialased tegevused ja saadud tulemused vastavad plaanitule ning Määratletakse kindlaks ettevõtte kvaliteedieesmärgid, juhtide ja töötajate kohustused kas need meetmed on tõhusalt rakendatud ja sobivad eesmaärkide saavutamiseks
,,Üks ühiskonnakiht ei saa ja teine ei taha vanaviisi jätkata". Erimeelsusi inimeste vahel on alati olnud ja ka tulevikus ei kao sellised asjad kuhugi. Konfliktile ei tohi omistada ainult negatiivset vääringut. Seisukohavõttude väljaütlemisega on võimalik parandada nii üldist kollektiivset õhkonda, kui ka oma rahulolu ja tervist. Konflikti tegureid võib jagada kahte kategooriasse : · Organisatsioonilised · Isiklikud Organisatsiooniliste tegurite all vaadeldakse tegureid, mis on mõjutatud otseselt organisatsioonist ja inimestest selles ühenduses: alluvusvahekorrad, organisatsiooni struktuur, vastutus, võimuerinevused, palgad ja lisahüved. Isiklike tegurite all vaadeldakse teise inimese käitumise valet tõlgendamist, kommunikatsiooni probleeme ja isiku omadusi, ehk siis omadusi, mis ärritavad meid teise isiku juures. 1 Jüri Uljas ,,Loengumaterjal ,,
5. täiendava jäätmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse korral andmeid tulevaste kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatiste asukoha ning nende võimsuse kohta; 6. üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite või poliitika ülevaadet nende jäätmete osas, mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid; 7. jäätmekäitlusega seotud organisatsiooniliste aspektide ülevaadet, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse jaotuse kirjeldust; 8. üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teadvustamis- ja teavitamiskampaaniate kasutamise ülevaadet; 9. andmeid minevikus saastunud jäätme kõrvaldamiskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta; 10
seadusevastaseid tegusid, altkäemaksude andmist, valesid väärtuse määramisi ja maksude vältimist. Kuriteod sooritatakse pigem ettevõtte kui isikliku kasu eesmärgil. Organisatsiooniline kuritegevus. Nagu oleme juba märkinud, erinevad organisatsioonilised kuriteod valgekraelistest kahes tähtsas küsimuses. Esiteks ei soorita neid isikliku kasu saamise eesmärgil, vaid ametniku või korporatiivse otsuse tegija rollis. Teiseks saab organisatsiooniliste kuritegude eest karistada nii avaliku kui ka eraõiguse raames, sellega väljuvad nad avaliku õiguse raamidest, mis muidu on ainus legaalne sanktsioon tavaliste kurjategijate vastu (Schwartz ja Ellison, 1982). Kohut, tingimisi 6 karistust ja vangistust, mida kasutatakse kontrolliks valgekraeliste ja tänavakurjategijate üle, ei saa rakendada korporatsioonide või ärifirmade suhtes. 0.7 Narkokuriteod
11. Kes vastutab asutuse asjaajamise õige korraldamise eest? Asutuse juht kehtestab asjaajamiskorra. Asjaajamise korraldamise tagab asutuse juht või muu seaduses, põhimääruses või põhikirjas sätestatud isik - vastutab selle eest, et kõik dokumentidega kokkupuutuvad asutuse töötajad teavad oma kohustusi, ülesandeid ja õigusi dokumentide haldamisel ning täidavad asjaajamiskorras kehtestatud nõudeid. 12. Mis on digitaalallkiri? Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Elektroonilises keskkonnas dokumentide autentsust tõestav kood (numbrijada). Digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal. digitaalallkiri ei ole käsitsikirjutatud allkirja arvutisse skaneeritud variant. Digitaalallkiri peab võimaldama: - üheselt tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on antud; - võimaldama kindlaks teha allkirja andmise aja;
toiduainete hoidmine ja söömine, viibimine alkohoolses joobes või narkootiliste ainete mõju all. Keelatud on jätta töötavaid seadmeid järelvalveta. 6.1.2 Töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldus Töötervishoiu ja tööohutusalane tegevus on reguleeritud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Ettevõtes töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldus on õiguslike, majanduslike, tehniliste, ergonoomiliste, organisatsiooniliste, töökorralduslike, töötervishoiu- ja sotsiaalsete meetmete ning vahendite kogum töökeskkonnas tekkida võivate ohtlike ja kahjulike mõjurite vältimiseks ning inimeste töövõime tagamiseks. 6.1.3 Üldnõuded töökeskkonnale Töökeskkond tuleb projekteerida, ehitada ja sisustada selliselt, et töötamine oleks ohutu ning ei kahjustaks töötaja või teiste isikute tervist ja töökeskkonda. Töökeskkonna 7