3. MIX 1. Töö tasustamise vormide areng toimub suunal a. töö tariifisüsteemide arendamine b. ajatöö osakaalu suurendamine c. tükitöö osakaalu suurenemine 2. Ajaliselt kõige pikem töönädal Euroopa riikidest on (Eesti Statistikaameti andmetel): a. Türgi b. Prantsusmaa c. Taani d. Island 3. Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: a. 7 b. 6 c. 5 d. 4 4. Tootlusnormi suurendamisel 10% väheb ajanorm: a. 11,1 % b. 10,1 % c. 9,1 % d. 9,6 % 5. Loomulikuks töötuse määraks on: a. siirde -, tsüklilise - ja struktuurse töötuse summa b. siirde ja tsüklilise töötuse summa c. siirde - ja struktuurse töötuse summa d. tsüklilise ja struktuurse töötuse summa 6. Transver e. siirdetuludena käsitletakse a. Renditulu b. Töötasu c. Pension d. tulu
30 b. 31 c. 32 d. 33 6. Kõrge kvalifikatsiooniga klaasipuhujad jäid töötuks seoses nende töö asendamisega masinatega. Mis liiki tööpuuduse alla klassifitseeruvad töö kaotanud a. Struktuurne b. Sesoonne c. Regionaalne d. friktsionaalne (siirde) e. institutsionaalne f. tsükliline 7. Taanlase ja eestlase mediaanne tunnipalk (bruto) erineb kordades umbes: a. 7 b. 6 c. 5 d. 4 e. Töö-ökonoomika arvestustest 8. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: a. MRP ületab töötasumäära (ÕIGE) b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. keskmine toodang on suurem, kui d. ületab MR e. töötasunmäär on väiksem kui 9. Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: a. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid b
E. kõik vastused valed ANSWER: D Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 20. Rahvatulu ja RKP arvestamisel ei tohi summeerida: A. eratarbimiskulusid ja isiklikke sääste B. puhasinvesteeringuid ja eratarbimiskulusid C. ettevõtete kasumeid ja ettevõtjate intressimakseid krediitide eest D. riigihankeid ja töötasu E. eratarbimiskulusid ja koguinvesteeringuid ANSWER: D MAKROÖKONOOMIKA TEST 2 Makromajanduslik ebastabiilsus: töötus ja inflatsioon 1. Inimene, kes soovib saada tööd: a) kuulub tööga hõivatute hulka; b) kuulub töötute hulka; c) ei arvestata tööjõu hulka; d) arvestatakse kui osaliselt hõivatu; e) arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida 2. Milline küsimuse 1 vastustest on õige, kui inimene on haigesatunud ja ei saa töötada? 3. sunnitud töötuse olemasolu:
netoaktivate reaalväärtuse vahe. Sisemiselt genereeritud firmaväärtus (s o vahe ettevõtte turuväärtuse ja tema raamatupidamisliku omakapitali vahel) ei kajastata varana bilansis. Äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtust loetakse alati määramata pikkusega kasuliku elueaga immateriaalseks varaks. Määramata pikkusega elueaga immateriaalset vara ei amortiseerita, kuid nende väärtuse kontrollimiseks viiakse bilansipäeval läbi väärtuse test (kehtis kuni 2012. a., alates 2013. a. amortiseeritakse immateriaalset vara). Kui ettevõttel ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata immateriaalse vara kasulikku eluiga siis eeldatakse, et kasulik eluiga on kuni 10 aastat (alates 2013. a.). Arendustegevusega seotud väljaminekute (ehk arendusväljaminekute) kajastamisel peab ettevõte valimaks: 15
10/27/21, 3:34 PM Test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade eesti (et) ◄ Loengusalvestus (07.04.2020, osa 1/3) Lisalugemist: Raul Eamets - Majandusliku ringkäigu mudel ► Alustatud neljapäev, 9. september 2021, 17.50 Olek Lõpetatud Lõpetatud neljapäev, 9. september 2021, 18.01 Aega kulus 11 min 4 sekundit
muutused ettevõtete kaubavarudes) 17. SKP deflaator on Paasche hinnaindeks, mis kasutab muutuvat ostukorvi 18. Kui pagariäris küpsetatud kuivikud ladustatakse, et neid hiljem müüa, siis see on: varuinvesteeringud 19. Tööjõus osale,ise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast Enesekontrolli test 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud: asenduse piirmäär MRS (ON: reaalne SKP; töötuse määr; inflatsioonimäär ) 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut.
Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate os
Arvestuse teemad 1.1 Majanduse üldteooria mõiste Majandusteaduse teke 17.-18.sajandi Lääne- Euroopas, kus hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi, mitte enam Jumala tahet. Erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele; * postkeinsistlik majandus on just ebastabii
Kõik kommentaarid