Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Töö-ökonoomika 3. test (0)

1 Hindamata
Punktid
Küsimus 1
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes:
Vali üks:
a. 4
b. 7
c. 6
d. 5 
Tagasiside
Õige vastus on: 5.
Küsimus 2
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Elanikkonna käsutatavad tulud – see on:
Vali üks:
a. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud
b. Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma
c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud nominaalsed rahalised tulud
d. Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed 
e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda
Tagasiside
Õige vastus on: Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed.
Küsimus 3
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Vahetusesisesed ajakaod moodustasid baasaastal 10% tööajafondist. Organisatsiooniliste uuenduste tulemusena õnnestus ajakadusid vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda
Vali üks:
a. 7,5%
b. 6,5%
c. 5,5% 
d. 4,5%
Tagasiside
Õige vastus on: 5,5%.
Küsimus 4
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Kõige madalama elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on:
Vali üks:
a. Bulgaaria
b. Island
c. Rumeenia  
d. Taani
Tagasiside
Õige vastus on: Rumeenia.
Küsimus 5
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Loomulikuks töötuse määraks on:
Vali üks:
a. siirde -, tsüklilise - ja struktuurse töötuse summa
b. siirde – ja tsüklilise töötuse summa
c. tsüklilise – ja struktuurse töötuse summa
d. siirde - ja struktuurse töötuse summa 
Tagasiside
Õige vastus on: siirde - ja struktuurse töötuse summa.
Küsimus 6
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Baasaastal moodustas riigi SKP 10 mlrd €. 15 aasta jooksul see kahekordistus ja moodustas 20 mlrj.€. Inflatsioon oli sel ajaperioodil 50%. Töövõimelise elanikkonna arv kasvas võrreldes baasperioodiga 10%, millest hõivatute osakaal moodustas 75%. Baasperioodil oli see 70%. Tootlikkus riigis muutus:
Vali üks:
a. 19,6
b. 24,4;
c. 11,6%
d. 13,1% 
Tagasiside
Õige vastus on: 13,1%.
Küsimus 7
Väär
0,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Ajaliselt kõige pikem töönädal Euroopa riikidest on (Eesti Statistikaameti andmetel):
Vali üks:
a. Türgi 
b. Prantsusmaa
c. Island
d. Taani
Tagasiside
Õige vastus on: Taani.
Küsimus 8
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Taanlase ja eestlase mediaanne tunnipalk (bruto) erineb kordades umbes:
Vali üks:
a. 7
b. 6
c. 5 
d. 4
Tagasiside
Õige vastus on: 5.
Küsimus 9
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Ajanormi alanemisel 16% tootlusnorm suureneks:
Vali üks:
a. 19 % 
b. 13,8 %
c. 18,6 %
d. 19,4 %
Tagasiside
Õige vastus on: 19 %.
Küsimus 10
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Kõige suurema brutoaastapalgaga Euroopa riik 2011.aastal oli ( Eurostat ):
Vali üks:
a. Luxemburg
b. Bulgaaria
c. Rumeenia
d. Taani 
Tagasiside
Õige vastus on: Taani.
Küsimus 11
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Lorenzi kõver põhineb
Vali üks:
a. kulude mediaansel arvestusel
b. tulude kommulatiivsel arvestamisel 
c. tulude keskmisel tasemel
Tagasiside
Õige vastus on: tulude kommulatiivsel arvestamisel.
Küsimus 12
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Reaalse palga taseme muutumist võib määratleda vastandades nominaalset palgataset ühe allpool toodud näitaja dünaamikaga
Vali üks:
a. töönädala pikkus
b. kasuminorm
c. maksude tase
d. kaupade ja teenuste hinnatase  
Tagasiside
Õige vastus on: kaupade ja teenuste hinnatase.
Küsimus 13
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
ILO loomise peamiseks põhjuseks võis olla
Vali üks:
a. II maailmasõja lõpp
b. sotsiaalsete vastuolude lahendamine riikides rahulikul teel 
c. Rahvaste Liiga loomine
d. uute rahvusvaheliste organisatsioonide loomine
Tagasiside
Õige vastus on: sotsiaalsete vastuolude lahendamine riikides rahulikul teel.
Küsimus 14
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Transver e. siirdetuludena käsitletakse
Vali üks:
a. töötasu
b. saadud pangaintresse
c. renditulu
d. tulu ettevõtlusest
e. pension 
Tagasiside
Õige vastus on: pension.
Küsimus 15
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Kõige kallim töötund EL-s on:
Vali üks:
a. Rumeenia
b. Norra
c. Luxemburg 
d. Bulgaaria
Tagasiside
Õige vastus on: Luxemburg.
Küsimus 16
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Töö mobiilsuse faktoriteks, mida saab mõjutada tööandja on
Vali üks:
a. majanduslik situatsioon regioonis
b. perekondlikud olud
c. rahulolu töösuhetega kollektiivis
d. töö- ja olmetingimused 
Tagasiside
Õige vastus on: töö- ja olmetingimused.
Küsimus 17
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Tootlusnormi suurendamisel 10% väheb ajanorm:
Vali üks:
a. 10,1 %
b. 9,1 % 
c. 9,6 %
d. 11,1 %
Tagasiside
Õige vastus on: 9,1 %.
Küsimus 18
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Kõrge kvalifikatsiooniga klaasipuhujad jäid töötuks seoses nende töö asendamisega masinatega. Mis liiki tööpuuduse alla klassifitseeruvad töö kaotanud
Vali üks:
a. struktuurne 
b. regionaalne.
c. tsükliline
d. sesoonne
e. friktsionaalne (siirde)
f. institutsionaalne
Tagasiside
Õige vastus on: struktuurne.
Küsimus 19
Väär
0,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Ajaliselt kõige pikem töönädal Euroopa riikidest on (Eesti Statistikaameti andmetel):
Vali üks:
a. Prantsusmaa
b. Taani 
c. Türgi
d. Island
Tagasiside
Õige vastus on: Türgi.
Küsimus 20
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Tööandja seisukohalt tööjõu hinna määrab ära:
Vali üks:
a. tööjõu kvalifikatsioon
b. tema piirtootlikkus 
c. oma variant
d. tööpuuduse tase
Tagasiside
Õige vastus on: tema piirtootlikkus.
Küsimus 21
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Kõige madalama brutoaastapalgaga Euroopa riik 2011.aastal oli (Eurostat):
Vali üks:
a. Luxemburg
b. Taani
c. Bulgaaria
d. Rumeenia 
Tagasiside
Õige vastus on: Rumeenia.
Küsimus 22
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Töö tasustamise vormide areng toimub suunal
Vali üks:
a. ajatöö osakaalu suurendamine  
b. töö tariifisüsteemide arendamine
c. tükitöö osakaalu suurenemine
Tagasiside
Õige vastus on: ajatöö osakaalu suurendamine.
Küsimus 23
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Tehnilis -organisatsiooniliste innovatsioonidega tagatakse töötajate arve vähenemine 200 inimese võrra. Töötajate arv baasaastal 2500 inimest. Tootmise maht baasaastal moodustas 8000 tuh.€. Äriplaan näeb ette tootmise kasvu 12%.Töö tootlikkuse võimalik kasv oleks
Vali üks:
a. 17,9%.
b. 21,7% 
c. 6,5%
d. 9,7%
e. 7,2%
Tagasiside
Õige vastus on: 21,7%.
Küsimus 24
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Elanikkonna keskmised tulud – see on:
Vali üks:
a. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud
b. Nominaalsed tulud, millest lahutatud maksud, kohustuslikud maksed ja vabatahtlikud annetused
c. Teatud perioodil sadud rahasumma
d. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda 
Tagasiside
Õige vastus on: Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda.
Küsimus 25
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Eesti koht inimarengu indeksi reitingus maailmas 2013. Inimarengu aruandes on:
Vali üks:
a. 31
b. 32 
c. 33
d. 30
Tagasiside
Õige vastus on: 32.
Küsimus 26
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab
Vali üks:
a. tulude ebavõrdsuse vähenemine
b. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine
c. tulude ebavõrdsuse suurenemine 
d. vaeste elanikkonnagruppide arvu suurenemine
e. ühiskonna heaolu suurenemine
Tagasiside
Õige vastus on: tulude ebavõrdsuse suurenemine.
Küsimus 27
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Töö tootlikkuse näitajat iseloomustab
Vali üks:
a. valmistoodangu väljalase materiaalse kulu ühiku kohta
b. materiaalsete vahendite kulu toodanguühiku kohta
c. inimese füüsilise ja närvienergia kulu aja kulu ühiku kohta
d. toodetud toodangu või teenuse maht töökulu ühiku kohta 
Tagasiside
Õige vastus on: toodetud toodangu või teenuse maht töökulu ühiku kohta.
Küsimus 28
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Kui ettevõtjate tulud suurenevad, siis töö nõudluse kõver nihkub
Vali üks:
a. vasakule üles
b. paremale üles 
c. alla vasakule
d. paremale alla
e. jääb muutumatuks
Tagasiside
Õige vastus on: paremale üles.
Küsimus 29
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Tööturu tunnus, üks olulisemaid kaasaegse riigi majanduse efektiivsuse kriteerium
Vali üks:
a. orienteeritus välisele tööturule
b. segmenteerimine
c. orienteeritus sisemisele töötyurule
d. paindlikkus  
Tagasiside
Õige vastus on: paindlikkus.
Küsimus 30
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Elanikkonna faktortuludena ei käsitleta:
Vali üks:
a. renditulu
b. pension 
c. tulu ettevõtlusest
d. saadud pangaintresse
e. töötasu
Tagasiside
Õige vastus on: pension.
Küsimus 31
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Inimarengu indeksi määratlemisel ei võeta arvesse:
Vali üks:
a. SKP per capita
b. Keskkonna seisundit  
c. Elanikkonaa haridustaset
d. Keskmist oodatavat eluiga
Tagasiside
Õige vastus on: Keskkonna seisundit.
Küsimus 32
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Tulude mediaanse jaotuse näitaja peegeldab tulude suurust mida saab
Vali üks:
a. 30% elanikkonast
b. 50% elanikkonnast 
c. 80% elanikkonnast
d. 40% elanikkonnast
Tagasiside
Õige vastus on: 50% elanikkonnast.
Küsimus 33
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Inimese võimet tekitada oma tegevusega tulu tähistatakse mõistega:
Vali üks:
a. tööpotentsiaal
b. inimkapital 
c. töine kapital
d. töövõime
Tagasiside
Õige vastus on: inimkapital.
Küsimus 34
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Kaasaegse tööturu funktsioneerimise prioriteediks peetakse:
Vali üks:
a. segmenteerumine
b. paindlikkust 
c. orienteerumist sisemisele tööturule
d. orienteerumist välisele tööturule
Tagasiside
Õige vastus on: paindlikkust.
Küsimus 35
Õige
1,00 punkti 1,00-st
Küsimuse tekst
Kõige kõrgema elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on (Eesti Statistika andmeil):
Vali üks:
a. Rumeenia
b. Bulgaaria
c. Taani 
d. Island
Tagasiside
Õige vastus on: Taani.
Vasakule Paremale
Töö-ökonoomika 3-test #1 Töö-ökonoomika 3-test #2 Töö-ökonoomika 3-test #3 Töö-ökonoomika 3-test #4 Töö-ökonoomika 3-test #5 Töö-ökonoomika 3-test #6 Töö-ökonoomika 3-test #7 Töö-ökonoomika 3-test #8 Töö-ökonoomika 3-test #9 Töö-ökonoomika 3-test #10 Töö-ökonoomika 3-test #11 Töö-ökonoomika 3-test #12 Töö-ökonoomika 3-test #13 Töö-ökonoomika 3-test #14 Töö-ökonoomika 3-test #15 Töö-ökonoomika 3-test #16 Töö-ökonoomika 3-test #17 Töö-ökonoomika 3-test #18 Töö-ökonoomika 3-test #19 Töö-ökonoomika 3-test #20 Töö-ökonoomika 3-test #21 Töö-ökonoomika 3-test #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariann3 Õppematerjali autor
Töö-ökonoomika 3. test

Sarnased õppematerjalid

Töö-ökonoomika 30 valikvastustega test kombineeritud küsimustega 1 ja 2 testist
5
docx

Töö-ökonoomika 30 valikvastustega test kombineeritud küsimustega 1 ja 2 testist

3. MIX 1. Töö tasustamise vormide areng toimub suunal a. töö tariifisüsteemide arendamine b. ajatöö osakaalu suurendamine c. tükitöö osakaalu suurenemine 2. Ajaliselt kõige pikem töönädal Euroopa riikidest on (Eesti Statistikaameti andmetel): a. Türgi b. Prantsusmaa c. Taani d. Island 3. Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: a. 7 b. 6 c. 5 d. 4 4. Tootlusnormi suurendamisel 10% väheb ajanorm: a. 11,1 % b. 10,1 % c. 9,1 % d. 9,6 % 5. Loomulikuks töötuse määraks on: a. siirde -, tsüklilise - ja struktuurse töötuse summa b. siirde ­ ja tsüklilise töötuse summa c. siirde - ja struktuurse töötuse summa d. tsüklilise ­ ja struktuurse töötuse summa 6. Transver e. siirdetuludena käsitletakse a. Renditulu b. Töötasu c. Pension d. tulu

Ühiskond
Töö-ökonoomika arvestustest
5
docx

Töö-ökonoomika arvestustest

30 b. 31 c. 32 d. 33 6. Kõrge kvalifikatsiooniga klaasipuhujad jäid töötuks seoses nende töö asendamisega masinatega. Mis liiki tööpuuduse alla klassifitseeruvad töö kaotanud a. Struktuurne b. Sesoonne c. Regionaalne d. friktsionaalne (siirde) e. institutsionaalne f. tsükliline 7. Taanlase ja eestlase mediaanne tunnipalk (bruto) erineb kordades umbes: a. 7 b. 6 c. 5 d. 4 e. Töö-ökonoomika arvestustest 8. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: a. MRP ületab töötasumäära (ÕIGE) b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. keskmine toodang on suurem, kui d. ületab MR e. töötasunmäär on väiksem kui 9. Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: a. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid b

Tööohutus ja töötervishoid
Mikro-Makro test-Rahvamajanduse koguarvestus
18
doc

Mikro-Makro test, Rahvamajanduse koguarvestus

E. kõik vastused valed ANSWER: D Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 20. Rahvatulu ja RKP arvestamisel ei tohi summeerida: A. eratarbimiskulusid ja isiklikke sääste B. puhasinvesteeringuid ja eratarbimiskulusid C. ettevõtete kasumeid ja ettevõtjate intressimakseid krediitide eest D. riigihankeid ja töötasu E. eratarbimiskulusid ja koguinvesteeringuid ANSWER: D MAKROÖKONOOMIKA TEST 2 Makromajanduslik ebastabiilsus: töötus ja inflatsioon 1. Inimene, kes soovib saada tööd: a) kuulub tööga hõivatute hulka; b) kuulub töötute hulka; c) ei arvestata tööjõu hulka; d) arvestatakse kui osaliselt hõivatu; e) arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida 2. Milline küsimuse 1 vastustest on õige, kui inimene on haigesatunud ja ei saa töötada? 3. sunnitud töötuse olemasolu:

Mikro-makro ökonoomika
Finantsarvestuse konspekt
62
pdf

Finantsarvestuse konspekt

netoaktivate reaalväärtuse vahe. Sisemiselt genereeritud firmaväärtus (s o vahe ettevõtte turuväärtuse ja tema raamatupidamisliku omakapitali vahel) ei kajastata varana bilansis. Äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtust loetakse alati määramata pikkusega kasuliku elueaga immateriaalseks varaks. Määramata pikkusega elueaga immateriaalset vara ei amortiseerita, kuid nende väärtuse kontrollimiseks viiakse bilansipäeval läbi väärtuse test (kehtis kuni 2012. a., alates 2013. a. amortiseeritakse immateriaalset vara). Kui ettevõttel ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata immateriaalse vara kasulikku eluiga siis eeldatakse, et kasulik eluiga on kuni 10 aastat (alates 2013. a.). Arendustegevusega seotud väljaminekute (ehk arendusväljaminekute) kajastamisel peab ettevõte valimaks: 15

Ettevõtlus alused
Silver Toompalu HKE156 majandusõpetud Mikro- ja makroökonoomika
67
pdf

Silver Toompalu HKE156 majandusõpetud Mikro- ja makroökonoomika

10/27/21, 3:34 PM Test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse: katse ülevaade eesti ‎(et)‎ ◄ Loengusalvestus (07.04.2020, osa 1/3) Lisalugemist: Raul Eamets - Majandusliku ringkäigu mudel ►     Alustatud neljapäev, 9. september 2021, 17.50 Olek Lõpetatud Lõpetatud neljapäev, 9. september 2021, 18.01 Aega kulus 11 min 4 sekundit

Ettevõtte majandusõpetus
Makro testid
51
docx

Makro testid

muutused ettevõtete kaubavarudes) 17. SKP deflaator on Paasche hinnaindeks, mis kasutab muutuvat ostukorvi 18. Kui pagariäris küpsetatud kuivikud ladustatakse, et neid hiljem müüa, siis see on: varuinvesteeringud 19. Tööjõus osale,ise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast Enesekontrolli test 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud: asenduse piirmäär MRS (ON: reaalne SKP; töötuse määr; inflatsioonimäär ) 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut.

Makroökonoomika
Makro 2 KT- EKSAM
53
docx

Makro 2 KT- EKSAM

Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate os

Makroökonoomika
Majanduse alused eksam
23
docx

Majanduse alused eksam

Arvestuse teemad 1.1 Majanduse üldteooria mõiste Majandusteaduse teke 17.-18.sajandi Lääne- Euroopas, kus hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi, mitte enam Jumala tahet. Erinevad koolkonnad: * klassikaline ­ esindajad A. Smith majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik ­ esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) ­ majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele; * postkeinsistlik ­ majandus on just ebastabii

Majandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun