KREEKA KLASSIKALINE PERIOOD Maratoni lahing 490. eKr. Pärsia sai Kreeka käes lüüa. Termopüülide lahing 480. eKr. kreeklased kaotasid. Salamise merelahing 480. eKr purustasid Kreeka ja Ateena linnriigid Pärsia laevastiku. Üldise sõja võitsid kreeklased. Pärslased tõrjuti Kreeka aladelt välja. Peloponnesose sõda 431-404. eKr. Ateena ja Sparta vahel (Ateena laevastik domineeris merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. Chaironeia lahing 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule.
Vana-Kreeka Usk Kreeka jumalad olid antropomorfsed, st. Välimuselt ja iseloomult inimese moodi. Jumalaid kujutati ühe suure perekonnana. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad: ZEUS taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja
Kiili Gümnaasium Kreeka religioon Referaat Kaija Põder 10.klass Kiili 2012 SISSEJUHATUS Kreeklased olid väga usklik rahvas. Nad uskusid, et jumalad juhivad kogu rahva elu, saates inimestele õnne ja hukatust ning et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui ka iseloomult inimeste sarnased. Neil olid inimestele sarnased vead ja sageli olid nad valelikud, sallimatud ja kadedad. Kuigi nad sõid ja jõid nagu inimesed, neil olid inimestele sarnased vead, olid nad siiski alati surematud, täielikumad ja ilusamad kui inimesed. Jumalad elasid igal pool maal, taevas, jõgedes, allmaailmas, metsades, puudes ja loomulikult mägedes. Kreeklaste tähtsaimad jumalad elasid Olümpuse mäel. Nad uskusid, et jumalatele ohvreid tuues,
ajaloo kt KORDAMISKÜSIMUSED 1. Miks on Vana-Kreeka jumalate lõplikku arvu võimatu määratleda? On raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme jumalaga kuna on võimatu tõmmata piiri Kreeka ja võõramaiste jumalate vahele 2. Milline koht oli kreeklaste arvates jumalate asupaik? Mis eristas kreeka jumalaid inimestest? Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt ringi liikuda igal pool. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. 3. Millised olid kreeklaste templid? Tempel ehk jumalate koda. Templis hoiti jumala kuju, peamised rituaalid toimusid templi juures. Olid linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile taevase kaitse. Näitasid linnriigi jõukust ja võimsust. Ristkülikukujuline, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitis. 4. Kes võisid Kreekas toimida preestritena
ajaloo kt KORDAMISKÜSIMUSED 1. Miks on Vana-Kreeka jumalate lõplikku arvu võimatu määratleda? On raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme jumalaga kuna on võimatu tõmmata piiri Kreeka ja võõramaiste jumalate vahele 2. Milline koht oli kreeklaste arvates jumalate asupaik? Mis eristas kreeka jumalaid inimestest? Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt ringi liikuda igal pool. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. 3. Millised olid kreeklaste templid? Tempel ehk jumalate koda. Templis hoiti jumala kuju, peamised rituaalid toimusid templi juures. Olid linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile taevase kaitse. Näitasid linnriigi jõukust ja võimsust. Ristkülikukujuline, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitis. 4. Kes võisid Kreekas toimida preestritena
ajaloo kt KORDAMISKÜSIMUSED 1. Miks on Vana-Kreeka jumalate lõplikku arvu võimatu määratleda? On raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme jumalaga kuna on võimatu tõmmata piiri Kreeka ja võõramaiste jumalate vahele 2. Milline koht oli kreeklaste arvates jumalate asupaik? Mis eristas kreeka jumalaid inimestest? Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt ringi liikuda igal pool. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. 3. Millised olid kreeklaste templid? Tempel ehk jumalate koda. Templis hoiti jumala kuju, peamised rituaalid toimusid templi juures. Olid linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile taevase kaitse. Näitasid linnriigi jõukust ja võimsust. Ristkülikukujuline, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitis. 4. Kes võisid Kreekas toimida preestritena
-allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4
Kõik kommentaarid