paberile ja proovivad puhuda. Mõni Õpetaja paneb pintsliga natuke värvi laps on kurb, et tal ei tule puhumine 15 paberile ja näitab ette välja nii nagu õpetajal ning palub abi. min puhumistehnikat. Aitab mõnda last, Lapsed kastavad sõrme punase värvi kellel puhumine väga hästi ei sisse ning vajutavad okstele linde. Mõni õnnestu. See järel palub õpetaja kasta laps pelgab sõrmi värviga kokku teha sõrm punase guassi sisse ning ning keeldub leevikesi tegemast. Lapsed vajutada sõrmega puu okstele täidavad õpetaja korraldust ning punaste kõhtudega leevikesed. Kui võtavad pintslid, kastavad musta värvi
võra tasakaal rikutud, juured jäävad nälga ja seega enam ei liigu vajalikus koguses vees lahustunud mineraalaineid võrasse. Enam ei toimi puu kui liivakella süsteem. • Patoloogiline mõju – tekitatakse suured haavad, puidu pikikiudu mööda liiguvad kahjustajad kiiresti kogu puud mööda laiali, seejuures ka juurtesse. • Esteetiline – tekivad nn luudpuud, mis ei näe enam liigile iseloomulikud välja. Ebaloomulikud üleminekud jämedatelt tüügastel peenikestele okstele, kuivanud tüükad. Eriti koledad näevad tüügastatud puud välja raagus olekus ja seda aega on meie kliimas pikalt. Sellised puud ei pruugi saavutada enam oma eluea jooksul liigile omast võra. MILLEGA TEGU? LATVAMINE Lõikamisel hetkel olnud puu läbimõõdu osas on puu mädanikust haaratud. Tulbastatud paplid Tartus Foto L.Jürisooo KÖNDISTAMINE Tipping ehk latvamine Tartus Foto autor L.Jürisoo Köndistatud (nudilõikuse eesmärgil) hobukastanid Tartus Foto L
*Kergemate hapete ja alk estrid on meeldiva lille või puuvilja lõhnaga vedelikud ja neid nim puuviljaessentsideks. *Looduslikud lõhna- ja maitseained on väga kallid. Kondiitiritööst. kasut palju odavamaid sünt lõhna- ja maitsea., ses lisaks hinnale on need ka intensiivsema lõhna ja maitsega. *Raskemates hapete ja alk estrid on värvuseta, lõhnata, TAHKED ained ja neid nim vahadeks, mis vees ei lahustu ega märgu. Taimevahad tekkivad õhukese kihina lehtedele, okstele ja viljadele. Estrite nim tuletatakse seda moodustanud karb.happe c-aatomi arvu järgi, lõpu "-aat" lisamise teel. Ja saadud "-aat" lõpulise nim. ette märgitakse alk pärit nimetus Keemilised omadused: estrite põhiom. on hüdrolüüs(reak veega), mia toimub happelises või aluselises keskkonnas. A) HAPPELINE HÜDROLÜÜS: pöördreakt., kumb toimub, sõltub tingimustest. B)ALUSELINE HÜDROLÜÜS:omab prakt. tähtsust rasvade puhul, kuna tekkib rasvhappe sool- seep.
meesterahvaid palju nende suguvõsas on mehi ja naisi. Kunst Iga laps Laps leiab Laps voolib Kleebime joonistab loodusajakirjast ringid puu ringidele sugupuu puu pildi, okstele, sugulaste jaoks paberile lõikab selle tähistades pildid. maa ja taeva. välja ja kleebib mehed ja varem naised joonistatud erinevate pildile. värvidega. Muusika Rahvalaulude Rahvalaulud
palisander, pokkpuit. 5.Millised on taimede kohastumused vihmametsades? *Puude lehed:-vahaga kaetud -teravatipulised -lõhedega *Puudel tihti tugijuurel *Liaanidel õhujuured *Õied:-suured -erikujulised -värvikirevad 6. Mis on liaanid, epifüüsid? Liaanid-taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi. Epifüüsid- taimed, mis kinnituvad teiste taimede juurtele, tüvedele ja okstele. 7.Milline on vihmametsade muldade viljakus? Miks? Mullad on väheviljakad, sest need on mineraalainevaesed. !!!8.Mis tüüpi murenemist esineb vihmametsades (porsumine või rabenemine). Miks? Porsumist, 9.Vihmametsade loomastik:liigid, kohastumused, eluviis. Kohastumused:-hea ronimis- ja hüppamisvõime -hästiarenenud küünised -tundlikud kõrvad ja nina -sageli vees toituvad -tihe karvkate
Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1...4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Iseseisvuvad noored teisel eluaastal ja suguküpseteks saavad kolmandal aastal. Maksimaalne eluiga on neil 15... 20 aastat. Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda
Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1...4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Iseseisvuvad noored teisel eluaastal ja suguküpseteks saavad kolmandal aastal. Maksimaalne eluiga on neil 15...20 aastat. Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene
Sõstra-kublatäi – Cryptomyzus ribis Lehtede alaküljel imevad mahla 1-2 mm pikkused valkjasrohelised õrnad putukad. Lehtede pealmisel küljel on punakad kublad. Kahjustuse tõttu võrsete kasv aeglustub, põõsad känguvad, saak väheneb. Sõstra-kublatäi talvitub munadena võrsetel või okstel pungade kaenlas. Suve jooksul areneb mitu partenogeneetilist põlvkonda. Osast vastsetest arenevad tiivulised valmikud, kes lendavad uutele okstele või põõsastele või ka huulõielistele (iminõges, liivatee, münt) rohttaimedele. Rohttaimedel arenevad tiivulised isendid tulevad sügisel tagasi põõsastele. Põõsastel areneb suguline põlvkond, paaritunud emased munevad talvituma jäävad munad. Tõrje: Eemaldage ja põletage kahjustatud lehed või tugevasti kahjustatud võrsed. Enne õitsemist pritsige põõsad üle insektitsiidiga (Mavrik).
Röövlinnud söövad näiteks teisi linde, närilisi. Täiskasvanud linnud söövad 2-6 korda päevas. Lindudele võib toiduks pakkuda pekitükke, kaerahelbeid või pähkleid. Lindudele sobilikud majad Väike lind ei tunne end suures majas mugavalt ja ka suur lind ei saa väikses majas pesitseda. Lindude pesakastide ehitamiseks on olemas soovituslikud mõõtmed Avapesitsejad ehitavad pesa lahtiselt maapinnale või okstele poolsuluspesitsejad rajavad oma pesa tühmikke majaseintes või suurtes oksaakudega puudesse. Linnumaja valmistamine Lindudele sobiliku maja valmistamiseks on mitmeid erinevaid viise. Kõige lihtsam on teha maja plastpudelist või piimapakist. Linnumaja valmistamiseks soovitatakse kasutada puitu või mõnd muud tugevamat materjal, mis oleks nii niiskusele kui ka külmale vastupidav. Soovitused linnumaja ehitamiseks
Külatänav Selges talveöö taevas särasid tumedal taustal kuldsed tähed, mis kaunistasid öist taevalaotust. Kuu omas erksas kumas valgustas külatänavat, mis oli õhtutundidel nõnda vaikne ja vaba küla päevasest melust. Kuu sära valgus majade vahel olevatele puudele, muutes need veelgi kaunimateks. Raagus puuoksad kiikusid jaheda tuule käes, raputades okstele tuisanud õrna lumekihi maapinnale. Lühikese ajaga täitus terve tänav okstelt paisanud õhukese lumekihiga. Lumega justkui varjatud tänavakate oli muutunud siledaks kui vesi tuulevaiksel hetkel. Äkitselt see siledus kadus ja lumele tekkisid jäljed, jäljed jalanõudest, mis katsid hiliste rändajate jalgu. Need rändajad uitasid täistuisanud teekatet mööda kuhugi kauguste poole. Need olid mees ja vanem naine. Nende siht tundus olevat kindel ja nagu juba ammu paika pandud. See
Pilve alumises osas on soojem. Lumehelbed sulavad. Igast lumehelbest jääb järele veepiisk. Veepiisk liigub pilves jälle ülespoole ning külmub uuesti. Veepiisast saab pisike rahetera. Rahetera suureneb, muutub raskemaks ja sajab lõpuks alla. Jäide- (tekib vihma- ja udupiiskade jäätumisel teel) kui talvel vihma sajab, Vihmapiisad satuvad maapinnale, mis on külm. Vesi külmub ja tekib jää - kiilasjää ehk jäide. Härmatis (tekib talvel külma ja uduse ilmaga okstele ja traatidele) Niiske õhk jahtub. Veeaur muutub külmas õhus jääkristallideks. Kristallid kinnituvad puuokstele jne. Seda nimetatakse härmatiseks.
generatsiooni maastikumaalijaid. Neist kuulsaim on Meindert Hobbema . Tema varasema perioodi töödest, peegeldub tema kinnisidee puude suhtes. Kui enne kasutati metsa lihtsalt dekoratiivse elemendina, siis Ruisdael võttis puud oma maalide teemaks ja andis neile elulised omadused. Tema joonistusoskus on piinlikult täpne. Seda rikastab impasto (paksu värvikihiga õlimaal), mis lisab sügavust ja iseloomu puude lehestikule ja okstele. Peale 1650ndaid tema maastike suurejoonelisus kasvab. Kujutised muutuvad suuremaks, värvid eredamaks ja rõhk on maastiku tektoonilisel kompositsioonil. Heaks näiteks selle kohta on teos "Blenheim'i loss" . Veel enam võib seda täheldada tema "Juudi kalmistu Haarlemis", mis on tema üks meisterlikumaid teoseid. Selle teose kõik teisejärgulise tähtsusega motiivid on kui lisandid peamisele motiivile, milleks on kolm rüüstatud hauda.
Ta on kül minust seitse aastat vanem, aga me veedame koos aega väga lõbusalt ja sisukalt. Sel aastal käisime me uisutamas, vanalinnas jalutamas, külastasime ka jõululaata. Veidi hiljem saabuvad ka minu onupojad koos peredega ja sellest ajast alates on kodus naer, naljad ja lobisemine. Toitu valmistame me enamasti jõululaupäeval. Juba väga ammuseks traditsiooniks on, et kõik naissoost pereliikmed küpsetavad piparkooke. Neid paneme me nii lauale kui ka riputame kuuse alumistele okstele, et kui käivad tuttavad väiksemate lastega, siis ka nendel on lõbus midagi kuuse juures huvitavat leida. Juba paari aasta jooksul on meie jõululaua põhiroaks küpsetatud part. Üks huvitavamaid hetki on siis, kui tuleb kingituste jagamine, jagajaks olen tavaliselt mina. Oodatuim, kuid üsna palju ettevalmistumisi nõudev on kingituste juures see, et iga inimene, kes tegi kingi, peab välja mõtlema luulelises vormis lause, mis on ka soov kingi saajale
tungida 6 meetri sügavuseni maapõue. Viigimari kasvab eriliselt kohandunud õiest. Hinduismis ja budismis peetakse seda puud pühaks. Viigimari sisaldab nii palju vitamiine, et inimesed suudaksid elada, süües ainuüksi neid vilju. Viigimari on kõige enam levinud kuivatatud kujul. Otse puult nopitud küpset vilja saab süüa ainult nende kasvukohas. Viigimarjad on üks maailma maitsvamatest ravimitest. Viljaalged ilmuvad otse paljastele okstele, puu ei õitse ega vaja tolmlemiseks putukaid ning arvatavasti elas see taim Maal juba enne mesilaste ja liblikate ilmumist, s.t. miljoneid aastaid tagasi. Viigimarja viljaliha on pehme ja roosakas, sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu - kuivatatud viigimarjal palju magusam kui värskel viigimarjal. Värske viigimari sisaldab 1 g kiudaineid, kuivatatud viigimarjas on neid aga topelt.
Ja palavamas palves Su poole vaatame: Jää ikka meie juurde, Meid ära unusta, Ja tegusid ning püüdeid Mis ausad, õnnista! Jää ikka meie juurde, Siis käime valguses Siis vabadus ja elu Meil kosub südames Anna Haava APRILL 6 Sulalumest seisab vaher, laubal raagus oksakahl. Koore all tal liigub mahe, mahe, läbipaistev mahl. Kerge pole teha tal vist mahla mullast jürikuul. Öösiti veel härma talvist okstele toob kõle tuul. Südapäeval aga ärkab vahtrasüda: on Aprill! Lõhnast aimad: kuskil tärkab esimene sinilill! Leelo Tungal MAI HOMMIK 7 Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, -
Jumala mõistet teati, kuid suuri ja tähtsaid jumalaid ei olnud. Henriku kroonikas nimetatakse jumalat – TARAPITAT (Taara), kes oli saarlaste jumal. Hilisemal ajal austati jumal UKU’t. OHVRIPAIGAD. Vaimud, haldjad ja jumalad ei olnud oma loomult ei head ega halvad. Nendega pidi hästi läbi saama. Selleks toodi ande ehk ohverdati. Ohvrite toomise kohad olid hiied, ka üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed. PÜHAD PUUD olid eelkõige tammed ja pärnad. Pühade puude okstele kinnitati paelu, lõnga ja riideribasid. OHVRIKIVIDE pealispinnal olid lohud (O,2 – 1 m). OHVRIALLIKAD olid mitmesuguste nimedega: püha-, tervise-, elu-, ilmaallikad jt. Ohverdamist toimetati pühade ajal ning enne ja pärast tähtsamaid ettevõtmisi (sõda). Kõige sobivam päev oli NELJAPÄEV. ENNUSTAMINE, NÕIDUMINE JA MAAGIA. Püüti ennustada sõjaretke tulemust ja seda nõidumisega mõjutada.Läti Hendrik kirjeldas, et kui looma ohverdamisel langes see paremale
tugijuured. Maapinnani jõuab väga vähe valgust ja metsaalune on hämar. Paks kõdukiht on soodne kasvupaik seentele, seal suudavad kasvada ka mõned varjulembesed sõnajalad ja vaid vähesed õistaimed. Valgusepuuduse tõttu on enamik elust koondunud maapinnast kümneid meetreid kõrgemale. Puud on igihaljad ning õitsevad ja viljuvad aastaringi. Suurem osa vihmametsa värvikirevatest viljadest ja õitest kasvavad võrastikes, kinnitudes tihti otse tüvedele ja jämedatele okstele. Mitmed taimeliigid kasutavad valguse ja toitainete hankimiseks teisi taimi. Kiiresti kasvavate vartega liaanid ronivad võsutippudega puutüvele kinnitudes võradesse, kus nad kasvatavad oma õisi ja vilju. Võrasse jõudnud liaanid väänlevad edasi teistele puudele, et kandurpuu hävimine ei tooks kaasa ka liaani hukkumist. Tüüpilisemad liaanid on rotangpalm, monstera, vanill, filodendron ja must pipar. Pealistaimed ehk epifüüdid, kasvavad teiste taimede okstel, tüvedel ja lehtedel
Eestis kasvab teda looduslikult suhteliselt vähe (Vaher, 2008). 3.1. Üldiseloomustus Harilik jugapuu (taxus baccata) on üks vanemaid nüüdisaja okaspuid. Ta on hästi kohenemisvõimeline ning erakordselt pika eaga. Euroopa vanima jugapuu vanuseks on pakutud kuni 5000 aastat. Eestis võib jugapuu kasvada 10-15 meetri kõrguseks (Vaher, 2008). Jugapuu oksad on peened ja asetsevad männasjalt. Võib esineda mitmeladvalisust (Vaher, 2008). Sügisel tekivad okstele punased marikäbid, mis on mürgised (välja arvatud lihakas seemnerüü) ja võivad põhjustada inimese surma. Mürgised on ka puu võrsed, okkad ja koor, vähemal määral ka puit (Jugapuu, 2011). Jugapuu on kahekojaline taim ning ainuke vaiguta okaspuu meie metsades (Harilik jugapuu, 2011) Harilik jugapuu kuulub Eestis kaitstavate taimede teise kategooriasse ning on kantud ohustatud liigina punasesse raamatusse (Vaher, 2008): 3.2. Levik
kuuluvad preestrid. Preestrid kannavad sageli tseremoniaalset rüüd (jo- e). Amaterasu peatempel on Ise pühamu, mis on palverännakute populaarne sihtpunkt. Pühamu asendab õpetuslikku süsteemi ja pühakirja. Pühamu on inimeste ja jumalate kohtumiskohaks ning on ehitatud üksildastesse paikadesse mäeveerul või metsas. Suurtes linnades ümbritsevad pühamuid kaunid ja varjulised aiad. Neis aedades kasvavaid puid peetakse pühaks ja nende okstele riputatakse paberiribasid, millele on kirjutatud palved. Usutakse, et tuul viib palved jumalate juurde. 10 Sintoism igapäevaelus Kamide poole pöördutakse niisugustel tähtsatel puhkudel nagu pulmades ja ülikooli astumisel. Kamidelt palutakse sageli täiesti maiseid hüvesid, nagu last, edutamist või õnnelikumat elu. Teisele inimesele halva palumine usutakse olevat
rajatakse ka urud. Elavad väikeste seltsingutena. Toituvad peamiselt rohttaimedest. Deegu (Octodon degus) Sugukond: Deegulased (Octodontidae) Liik asustab Andide läänenõlva Tšiilis kuni 1200 m üle merepinna. Ta esineb avatud maastikus tihniku, kivide ja kaljuseinte läheduses. Päevase aktiivsusega. Elavad väikestes gruppides ja ehitavad keerulisi urusüsteeme. Võivad ronida ka põõsaste ja madalate puude okstele. Toituvad maapinnal rohust, lehtedest, puukoorest, seemnetest, viljadest, kuival aastaajal ka värskest veise- ja hobusesõnnikust. Vahel kahjustavad põllukultuure. Koguvad talvevarusid. Tehistingimustes sigivad aastaringselt. Tiinus u 90 päeva. Poegi 1–10. Vastsündinud on karvased ja avatud silmadega. Eluiga kuni 7 aastat. (üleval deegu,all merisead) Laborirott (Rattus norvegicus f. domesticus)
aastarõngastes kiiresti • Jalakasurm levib ka juurekontaktide kaudu • Haigestumise tunnuseks on kesksuvel mõnel ladvaharul lehtede kolletumine, longu vajumine ja kokku rullumine, maha aga kohe lehed ei kuku • Puu sureb tavaliselt 2-5 aastaga. Pärna-võrsesurm Thyrostroma compactum • Levib nii pärna kui jalaka okstel. Sagedamini harilikul pärnal. • Kuivanud okstel on märgata tumepruunikaid musti stroomasid. • On parasiit. Noorele tüvele ja okstele ilmuvad koore kuivades vähihaavandid. Sagedasti on need tüve ja oksa hargnemiskohas. • Peened oksad kuivavad kiiresti, võra hõreneb, oksad kõverduvad ja puu dekoratiivsus kaob. Tamme-oksakoorik Vuilleminia comedens • Tavaline tammeokstel • Kuivanud tammeokstele ilmub õhuke koorik, mille ümbert koor rullub iseloomulikult eemale. Aktiivne ka talvel. • Nakatuvad tavaliselt tamme alumised oksad ja põhjustab neis valgemädanikku
Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1…4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Iseseisvuvad noored teisel eluaastal ja suguküpseteks saavad kolmandal aastal. Maksimaalne eluiga on neil 15…20 aastat. Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene
peletavad eemale rohusööjaid loomi. Tiiu Uibo KÕRBETAIMED OKOTILJO USA edelaosa kõrbetes kasvav ligemale 10meetriste okkaliste vartega taim. Kuivaperioodil langetab ta lehed, et niiskust kokku hoida. Vihmade saabudes kasvavad okaste vahele uued lehed. Kui vett on piisavalt, ilmuvad okstele veripunased õisikud. VELVITSIA Sellel kummalisel taimel on ainult kaks narmendavat rihmataolist lehte ning vägev juurikas, mis ülalt võib olla kuni 1 meetri jämedune.Ta kasvab Namibi kõrbe kivistel lagendikel.Velvitsia on tegelikult kääbuspuu, mis võib elada tuhat aastat ja kauemgi.
Oma territooriumil võib kotkapaaril olla mitu pesa, mida kasutatakse vaheldumisi eri aastatel. Pesa kohendamine algab kaljukotkastel veebruaris. Märtsikuus on kaljukotka pesas kaks muna, kuid enamasti koorub aprilli teisel poolel poeg ainult ühest. See aeg on kotkastele kõige õrnem aeg, sest kui lindu häiritakse, hülgavad nad pesa ja ei tule enam kunagi tagasi. Kui kaljukotkapaaril on õnnestunud rajada pesa tugevatele okstele ning linde ei häirita, kasutavad nad sama kodu aastakümneid. Kaljukotka pesa võib olla isegi kuni 35 meetri kõrgusel ning teadaolevalt Eesti kõige tüsedam kaljukotkapesa on üle kolme meetri kõrge. Toitumine ja Saagi püüdmine Toitu püütakse rabast, rabaäärsetelt metsalankidelt, jõeluhtadelt ning harvem kultuurmaastikult. Suurema osa oma saagist püüab ta maa pealt, kuid võib ka saaki õhust haarata
Järgmisena, puurisin puutüvesse trelliga väikesed augud, et sinna saaks sisse torgata enda 4 tehtud oksad. Kuna oksad mahtusid täpselt ja ei logisenud, otsustasin neid enne puutüvesse torkamist mitte liimiga kokku teha. Kui oksad olid küljes, kleepisin okste ühenduskohad üle majapidamispaberi ja PVA liimiga, et tekiks sujuv üleminek (joonis 9). Hakkasin kunstokkaid okstele liimima kasutades liimipüssi (joonis 10). Kuna liimipüssi kuum liim kõrvetas näppe, võtsin appi traaditangid, et okkaid liimi jahtumiseni paigal hoida. Kasutasin kääre, et pügada puud veidi, kuna suured nähtavad okkad puul ei näinud kaugelt naturaalsed välja. Kunstokkad võtsime omakorda poest ostetud kunst oksalt. Ühe männi jaoks oli arvestatud umbes kahe oksatäie okastega. Kasutasin ära ühe rohelise kunstoksa, murdes
Punakaspruunid ehk ferralliitmullad, rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe vihmametsades väga kiire, toimub ulatuslik uhtumine ja soostumine. Taimed omastavad mineraalid mullast kiiresti. 4. Taimestik: Värvilised ja lõhnavad õied meelidavad tolmlejaid. Tugijuured toetavad puid. Õhujuured, aitavad vihma vett omastada- kakaopuu. Liaanid on puude tüvedel siuglevad kuni 300m pikkused puitunud tüvega taimed- must pipar, vanill Epifüüdid ehk pealistaimed, kinnituvad puude tüvele, okstele, lehtedele, ilma neid kahjustamata, toituvad õhus ja sademetevees olevatest ainetest, samblad, orhideed,väiksemad puud ja põõsad. Kägipuu hävitab suureks saades puu. 5. Loomastik: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, metssead, inimahvid, gorillad, konnad, laisikud, puuma, anakonda, leopard, piraaja 6. Inimtegevus: Hõreda asutusega. Alepõllundus, mets raiutakse maha ja ära põletatakse, kasvatadakse omatarbeks- bataat, saagopalm, maniokk, jamssi, tarot.
jõutud (kas või pinnapealse) konsensuseni. [http://nyingmapa-buddhism.no-ip.org/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=179&Itemid=2] Pühamu on ehitatud jumalate elupaigaks ning inimeste ja jumalate kohtumiskohaks. Seepärast asuvad need tihtipeale üksildastes paikades mäeveerul või metsas. Suurtes linnades ümbritsevad pühamuid kaunid varjulised aiad. Neis kasvavaid puid peetakse pühaks ja nende okstele riputatakse kas omavalmistatud võitempliõuelt ostetud paberiribad, millele on kirjutatud palved. Looduse austamine. Looduse kummardamine on shintos üldine, sest looduses võib kogeda jumalate ligiolekut. Pärast II maailmasõda jäid shinto templid ilma riigi majandusabist ja nendeseisund võrdsustus teiste usundite omaga. Pühamute tegevust finantseeritakse poolehoidjate vabatahtlike annetuste ja ohverduste kaudu. Peale otsese
..2 000 valmiv puistu umbes 1000 raieküps puistu 500...600 Miks okaspuud ei saa kohe lagedat ala asustada? männi ja kuuse seemneaastad ei ole igal aastal, seemnete lenduvus on pioneerliikidel parem, kuuse ja männi kasvu pikkus on esimestel aastatel väike, mänd ja eriti kuusk on pikka aega stressis kõrreliste konkurentsi tõttu kamardunud pinnasega alal, kuuske kahjustavad oluliselt lagendikel hiliskülm ja päikesekõrvetus, rohundite varis langeb okstele ja jääb okaste taha kinni. pioneerliikidest lehtpuud ja/või nende juurevõsud varjutavad oluliselt okaspuude järelkasvu, okaspuude järelkasv süüakse loomade poolt ära (kärsakad, hiired jt.) Miks lehtpuud hõivavad lageda ala, raiesmiku? haab ja hall lepp paljunevad edukalt juurevõsudest, teised lehtpuud kännuvõsust, pioneerliikidel on praktiliselt igal aastal seemneaasta ja seemneid on rohkesti, seemned on kerged ja tuulega hästi kaugele kantavad,
duslikku kahju, väärtustame pargimajanduses just põlispuid. Need on kaunid ning pakuvad elupaiku teistele eluvormidele. Joonis 10. Kaheharuline lõhenenud tamm Luua pargist Prossa järveni viival alleel. Foto: Veiko Belials Tähelepanu tuleb pöörata ka • murdunud, kuid veel allakukkumata okstele; • puule pealelangenud või langemisohus olevate- le naaberpuudele või nende okstele; • alumiste okste kõrgusele pargiteede kohal; • puude valgustingimustele ning nende paranda- mise võimalustele (sageli kujutavad endast ohtu just liiga väheses valguses kasvanud puude pro- portsioonitult lühikesed võrad ning peenikeseks jäänud tüved). Kõiki ohtusid ja riske pole võimalik visuaalselt
Lumikate peegeldab tugevasti päikesekiirgust ja kaitseb mulda ülekülmumisest. Ta mõjub kliimale, pinnamoele, jõgede ja liustikke toitumisele, mullaprotsessidele, taimede ja loomade elule. 4.6. Rahe Sademeid, mis koosnevad kihilise ehitusega jääteradest, nimetatakse raheks. 4.7. Härmatis Härm ehk härmatis on valge sademekiht. Eristatakse teralist ja kristallilist härmatist. Teraline härmatis (soft rime) - lumetaoline sade, mis tekib traatidele, puude okstele ja rohukõrtele uduse tuulise ilmaga õhutemperatuuril -2...-7° C. Võib esineda ka madalamatel temperatuuridel. Teralisel härmatisel on amorfne (kristallideta) ehitus. Teralise härmatise pind on mügarane, ilma kristalltahkudeta. Teraline härmatis tekib allajahtunud udupiiskade külmumisel esemetele. Udupiisad külmuvad nii kiiresti, et ei jõua kaotada oma vormi ja annavad lumetaolise ladestuse, koosnedes külmunud terakestest, mida ei ole võimalik silmaga eristada
eelmisel kasvuperioodil kasvanud varte külgokstel. Kevadel eemaldatakse mõned nõrgemad põhioksad. Ramblereid noorendatakse pärast õitsemist, lõigatakse maapinnalt ära 1 -2 vanemat ( üle 3 aasta vanust) krobelise koorega oksa, samuti eemaldatakse äraõitsenud õisikud. Põõsas- ja pargiroosid Kõrged ( 1 2 m) rikkalikult õitsevad põõsad. Neid kärbitakse võimalikult vähe, sest enamikul sortidel tekivad õiepungad eelmise aasta okstele. Noorendades lõigatakse korraga välja veerand vanadest ( 5 6 a vanustest ) okstest, jättes alles vähemalt 8 põhioksa. Vana hooldamatapõõsa võib ca 20 cm kõrguselt maapinnast maha lõigata. Peenraroosid 0,4 1 m kõrgused nn lõikeroosid. Nende hulka kuuluvad teehübriid- (varre otsas 1 3 suurt õit ), floribund- ( 3 10 suurt õit ) ja polüantroosid ( 10 50 väikest õit ) Harvendamisega jäetakse põõsale 4 6 elujõulist põhioksa, kärpides nad 5. 8
Et hävitada lehetäide mune, pritsitakse varakevadel enne pungade puhkemist erinevate preparaatidega. Suvised pritsimised on siis efektiivsed, kui kasutada süsteemseid taimemürke. Võib kasutada ka rohelise seebi 3-4% lahust või taimseid preparaate, mis oma tugeva lõhnaga peletavad kahjureid. Noori lehti kahjustavad ka Archips rosana röövikud. Need ilmuvad kevadel niipea kui õhk on üle 13°C soe. Oma munad muneb ta hallide kogumikena tüvele ja jämedamatele okstele. Talvitunud munadest väljuvad röövikud, kes 40 päeva vältel toituvad, närivad ära võrse tipu ja rullivad lehe kokku , mille tulemusena peatub kasv ja võrsete areng. Leherööviku munade hävitamiseks tuleb põõsaid enne pungade puhkemist töödelda keemiliste ja bakteriaalsete prearaatidega. Kui röövikuid on vähe, siis võib neid lihtsalt käsitsi ära korjata ja siis hävitada. Suurema kahjurite hulga puhul tuleb kasutada insektitsiide või siis peletavaid preparaate.
õnnekombel ka suvise hulkumise ajal. Eestis urvalind ei pesitse, vaid on rohkearvuline läbirändaja. Sügisel nähakse esimesi linde juba septembri teisel poolel, suuremad parved saabuvad aga oktoobris ja novembris, kellest väiksem või suurem osa jääb ka talveks kohale. Oma põhjapoolsel kodumaal, taigas ja metsatundras, pesitseb urvalind mõnel pool hajusate kolooniatena. Paksuseinalise pesa ehitab emaslind põõsastele või puude alumistele okstele. Pessa muneb urvalind 3...7 muna. Pojad haub emaslind välja kiiresti, ainult 10...11 päevaga. Selline kiire pesitsemine on ilmselt tingitud vajadusest kiiresti ära kasutada kõige paremat toidukülluse perioodi, mis põhjamaa lühikese suve tingimustes ruttu möödub. 11 Header and footer ; nimi Pöialpoiss Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa koolibriks, sest ta on Euroopa laululindudest kõige pisem, kaaludes ainult 5...6,5 g. Selle linnu ilu on kujutlematu:
Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele.Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu
Õlipeits Õlitamisel ujutatakse puidu pind üle, eemaldatakse lahtine õli. Vajadusel korratakse seda 4-5 korda..NB! lapid tuleb õues kuivatada, põletada või visata veeämbrisse- hapnikuga reageerides isesüttimise oht. Shellak Koosneb looduslikust vaigust ja piiritusest, vaiku saadakse LACCIFER LACCA putukate abil Indiast ja kaug-Idast. Emased putukad eritavad oma vastsete kaitseks vaiku, millest moodustub paks koorik. Vastse lahkudes kleepub kest puu okstele. Käsitsi tootmine välja õppinud mees võtab pehme shellaki, venitab selle käte, jalgade ja hammastega õhukeseks kileks, mis tule juures kohe hangub. Shellaki kile purustatakse ja saadakse suhteliselt paksud helbed. Masinaga toodetud helbed on väga peened, shellaki pulgad, shellakinööbid, graanolshellak. Läbipaistvaks viimistluseks kasutatakse heledat shellakit ja pleegitatud shellakit. Polituur- lahustis sulatatud shellak, töösegu NC-tooted(nitro)
Kontpuu viljad sisaldavad õli, mida on tööstuslikult kasutatud. Kuivatatud ja röstitud marju on kasutatud koduses majapidamises kohvi aseainena. 8. Kukerpuu (Berberis vulgaris) Kasvab looduslikult Põhiliselt Põhja-ja Lääne Eestis. Lehed tillukesed ja kitsad, asuvas okstel kimpudena. Lehtede kõrval on küünepikkused nõelteravad astlad. Vanematel võrsetel paiknevad astlad kolmekaupa, noorematel üksikult. Kollased rippuvad õiekobarad ilmuvad okstele mai lõpul juuni algul, küpsed viljasd valmivad septembris- oktoobris. Marjad pikliku kujuga, punased(iga marja sees 2-3 seemet). Marjad sisaldavad inimesele tervislikke happeid, suhkruid ja vitamiine(maitse meeldiv end tugevalt hapu) Taim kannab edasi viljapõlde ohustavat haigust- kõrreroostet(parasiitseen) Haigustekitaja taimel on näha lehtede alaküljel oranzide laigukestena.. Kukerpuu juuri on kasutatud sapihaiguste raviks(berberiin) soodustab sapivoolust,
Need lõigatakse kahe pungapaariga, ergutatakse kasvustimolaatroga ja juurutakse pistikulavas. Väetada tuleks esmalt varakevadel, teist korda juuni keskel ja viimaks oktoobris (Sander & Talita, 2010). Lodjapuude võrsete lõikamine toimub varakevadel. Harvendada tuleks ainult külgvõrseid, seda suhteliselt minimaalselt ja ainult vajadusel (Maaleht). Pärast õitsemist lõigatakse ära õisikud koos võrsetippudega ja vajadusel harvendatakse. Eelmise aasta okstele moodustunud õiepungadest õitsevad põõsad, mida lõigatakse kohe peale õitsemist. Kui lõikamisega viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad (Nokitse.ee). 14 HARILIK LUMIMARI Lühiiseloomustus Harilik lumimari (Symphoricaropos albus) (joonis 2) on madalam, 1-1,2 m kõrgune peenevõrseline püstine põõsas. Kasvab Põhja-Ameerikas Kanada lõunaosa ja USA põhjaosa
8)MARJA KÜPSEMINE Alla 19 kraadisel t-l annab 90-100% süstitud kaladest marja ja puudub trombi oht. Kõrgemal t-l tekib trombioht (põhjuseks võib olla ka O2 puudus. Joonis 1. Marja valamine haudeaparaati (7 l aparaati 2-2,5 l marja (500-600 g, 300-375 tuh.), vee läbivool 1,5-3,0 l/min. Marja arenguks optimaalne veetemp. 20-240, alampiir 10-120, ülempiir 26-280).Weissi aparaat. Karpkala vastsed kinnituvad pärast koorumist kadaka- okstele, mida pannakse sumpadesse 9) ARENG Pärast koorumist on eelvastne, vastne ja maim. Eelvastseperiood lõpeb rebukoti imendumise ja välistoidule üleminekuga. Vastseperiood algab soomuskatte tekkimisega ja uimede väljakujunemisega. Tekkima hakkab soomuskate. 14. 16. elupäeval (pikkus 18 mm) ning kujuneb välja 22-25 mm pikkuses. Joonis 2. Loote areng 10)ASUSTAMINE
Keskmise suurusega v suur. Ülapind sile, hele- nahkpruun, kaetud tiheda kelmega, mis viljakeha vananedes hakkab kestendama. Serv ümar, allpool heldam. Alapind valge, vanalt korgivärvi. 3-4poori/mm. Seeneliha valge, suht kerge, pehme-korkjas. Kahjustus: vanad ja nõrgestunud kased, nakatades neid peamiselt kuivanud oksatüügaste ja külmalõhede kaudu ning tekitades kiiresti terves tüves pruunmädaniku. Viljakehad ilmuvad esmalt kuivanud okstele, tüvele aga alles siis, kui kogu puu on juba mäda ja seega mudrumisohtlik. Seen kasvab pärast saprobiondina surnud tüvedel ja lamapuidul. · Männitaelik Phellinus pini Valgemädaniku tekitaja (tegelikult sõelmädanik, mis on valgemädaniku teisend). Mitmeaastane. Kasvab põhjapoolkeral okasmetsade vööndis, meil peamiselt harilik männil. Eenduv, keskmise suurusega v suur, paljas v tasane. Ülapind tumepruun, ebaselgete kasvutsoonidega. Serv vanemas eas terav ja
23Porr Certhia familiaris Välimuselt on porr oma pikavõitu, peenikese ja allapoole suunatud nokaga meie laululindude peres ainulaadne. Toiduotsingul ronib porr väga osavasti puutüvel, liikudes sellel tõukeliselt ja sageli spiraali mööda alt üles ning toetudes rähni kombel sabale. Eemalt vaadatuna näib ta puutüve mööda roniva pisikese hiirekesena. Üles jõudes lendab ta alla teise puu tüvele ja hakkab selle taas spiraalselt üles ronima. Okstele ja maha laskub ta haruharva. Väljaspool pesitsusaega seltsib ta sageli pöialpoiste ja tihastega. Inimest ei karda ta põrmugi, võib pesitseda kõige elavamalt külastatavais parkides. Eelistatud porri elupaigaks on kuusikud ja kuuse-segametsad. Pesitsusterritooriumite piirid täpsustatakse isaslindude vahel juba märtsis. Samal ajal alustatakse mängu, mille käigus emaslinnule aeg-ajalt mõni toidupala antakse ja seiratakse teda mängulennul laperdavate tiibadega.
20-240, 112 0 alampiir 10-12 , ülempiir 26-28 0 Weissi pudelid - karpkala marja hautamine Ilmatsalu kalakasvanduses 113 SURNUD MARJA EEMALDAMINE SIFOONIGA 114 VASTSETE KOORUTAMINE 115 116 Karpkala vastsed kinnituvad pärast koorumist kadaka- okstele, mida pannakse sumpadesse 117 Areng Pärast koorumist eelvastne, vastne ja maim. Eelvastseperiood lõpeb rebukoti imendumise ja välistoidule üleminekuga. Vastseperiood algab soomuskatte tekkimisega ja uimede väljakujunemisega. Tekkima hakkab soomuskate 14. – 16. elupäeval (pikkus 18 mm) ning kujuneb välja 22-25 mm pikkuses. 118 119 Karpkalavastsed on tõusnud ujuma
, >7 aluseline) => puhas vesi. Loodusliku vee pH on 5,6 => veidi happeline. Hapestumist näitab nt: okaspuude värvuse muutumine. Metsad kahjustuvad 1. mets kahjustub otse maapinna keemiliste muutuste tagajärjel. Happelised sademedpanevad metsamullas liikuma metallid, mis juuretasandile jõudes kahjustavad puid, osa puudele vajalikke elemente (Ca, Mg, K) aga "tõrjutakse" sügavamale. Kannatavad ka väokeorganismid ja seened. 2. Puud kahjustuvad ka okstele ja lehtadele langeva õhusaaste tõttu. Eelkõige S-ja N happed ja osoon. 3. Suur lämmastikukoormus on samas toitaine, mistõttu osa liike selle suure lisandumise korral võidab. Mõnele liigile soodne, mõnele mitte. Koduaias ei kasva lilled lämmastiku lisandumisel hiigelsuureks, vaid hakkavad hoopis levima nõgesed. Kogu koosluse liigiline koosseis muutub. Kokkuvõte: tekib stress, mis nõrgendab puid, kuni need surevad. 12
Kompensatsioonipunkt on fotosünteetilise kiirguse selline aktiivsus, mille juures fotosünteediga saadud kasu on kadudega tasakaalus. Varju eelistavate taimede hingamiskaod on väiksemad, kui päikeselembeliste omad. Millised on asjaolud, mis limiteerivad kiirguse kui ressursi kasutamist: 1) Parasvöötme kliimas enamus aastast ja kuivas kliimas kogu aasta vältel ei kata lehestik kogu maapinda, nii et enamus kiirgust langeb paljastele okstele või paljale maapinnale. 2) Fotosünteesi intensiivsust limiteerivad mitmesugused tingimused, ntks temp, aga samuti teiste ressursside, eriti vee, kättesaadavus. Vastuolu vee taimes konserveerimise ja fotosünteesi kõrge intensiivsuse säilitamise vahel on vaid osaliselt lahendatava metaboolsete, morfoloogiliste ja käitumuslike kohastumiste kaudu.
, >7 aluseline) => puhas vesi. Loodusliku vee pH on 5,6 => veidi happeline. Hapestumist näitab nt: okaspuude värvuse muutumine. Metsad kahjustuvad 1. mets kahjustub otse maapinna keemiliste muutuste tagajärjel. Happelised sademedpanevad metsamullas liikuma metallid, mis juuretasandile jõudes kahjustavad puid, osa puudele vajalikke elemente (Ca, Mg, K) aga "tõrjutakse" sügavamale. Kannatavad ka väokeorganismid ja seened. 2. Puud kahjustuvad ka okstele ja lehtadele langeva õhusaaste tõttu. Eelkõige S-ja N happed ja osoon. 3. Suur lämmastikukoormus on samas toitaine, mistõttu osa liike selle suure lisandumise korral võidab. Mõnele liigile soodne, mõnele mitte. Koduaias ei kasva lilled lämmastiku lisandumisel hiigelsuureks, vaid hakkavad hoopis levima nõgesed. Kogu koosluse liigiline koosseis muutub. Kokkuvõte: tekib stress, mis nõrgendab puid, kuni need surevad. 12
toomingas, kuslapuu, sarapuu jne. Alustaimestik väga liigirikas, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid -kopsurohi, naat, seljarohi, metspipar, koldnõges, ussilakk jne. Peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. 73. Olulisemad puid ohustavad seenhaigused metsas. Seennakkus ja mädanemisprotsess puidus Seente vegetatiivkeha on mütseel e. seeneniidistik. Pärast seeneniidistiku mõneaastast arenemist puus või puidus moodustuvad puutüvele, okstele, juurtele või materjalile viljakehad, nagu taelikud, torikud, pässikud, pessud jne. Puumädanike viljakehad toodavad varakevadest hilissügiseni tohutul hulgal eoseid. Satub seeneeos maapinnale, alustaimestikule, puutüvele, okstele, lehtedele jm., kinnitub ta sinna tugevasti ja hakkab idanema. Pärast idanemist hakkab nakatunud taimes arenema seeneniidistik ning puidu rakuseinad hakkavad lagunema seeneniitide poolt toodetavate fermentide toimel
jagamise ja pookimise teel. Paljuneb hästi ka vegetatiivselt. Kuid kõige parem on kuldvihma paljundada seemnetega, kuna võrsed on palju sitkemad. Kuna seemnetel on paks kest, siis tuleb need panna mullakihtide vahele või kümikusse kui külvata enne talve. Harilik kuldvihm tärkab kuu aja jooksul. Suvised pistikud eelneva ettevalmistuseta annavad kõrge juurdumise protsendi. 24.3 Tagasilõikamine Tagasilõikamise puhul õitsevad eelmise aasta okstele moodustunud õiepungadest põõsad, mida lõigatakse kohe peale õitsemist. Kui lõikamisega viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad. Hariliku kuldvihma puhul lõigatakse peale õitsemist välja õitsenud oksad ja harvendatakse, kuid ei kärbita (Hortes. Tagasilõikamine). 25. Ligustrum vulgare - harilik liguster 25.1 Iseloomustus Harilik liguster (ladina k. Ligustrum vulgare) on 2-5 m kõrgune rohkesti hargnev heitleheline või
Joonis 30. Okaspuu trahheiid ristlõikes (lehis). 1- sügispuidu trahheiidid; 2 - kevadpuidu trahheiidid; 3 rakuõõnsused; 4- vaigukäik; 5- kevadpuidu rakuseinad; 6- säsikiired (parenhüümrakud); 7- poorid. Kevadpuidu rakud on õhukeste seintega ning neis on palju poore ja nad on ette nähtud tõusva voolu juhtimiseks. Sügispuidu rakkude läbimõõt on väiksem, kuid rakuseinad on paksemad. Viimased annavad puule ja okstele mehhaanilise tugevuse. Lehtpuud Lehtpuu puidu ehitus on tunduvalt keerulisem kui okaspuul ja on lehtpuuliigiti väga erinev. Tugikude: puidukiud moodustavad lehtpuu massist ligikaudu 60% ja nende ülesandeks on anda puidule mehhaaniline tugevus. Puidukiudude rakud on lehtpuudel kõige pikemad ja kitsamad otstest teravnenud rakud. Lehtpuu paksuseinalisi tugirakke nimetatakse ka libriform e. puidukiudrakkudeks (joonis 31). _____________________________A
siis põhjustavad need kogu seedetee limaskestade põletusi, kõht hakkab valutama, pea ringi käima, tõuseb palavik ja süda hakkab meeletult kiiresti lööma. Võib isegi teadvus kaduda. Surm aga saabub hingamishäirete tõttu. Nii tuleb hoida lapsed näsiniinepõõsastest kaugel, sest nende kaunid marjad ahvatlevad end kindlasti sööma. Õnneks on neil kohe tunda ebameeldiv maitse ja laps pääseb nii vaid kerge mürgistusega. Varakevadel köidab tähelepanu näsiniin oma saledatele okstele kinnitunud lõhnavate roosakate õitega. Vaasi toodud näsiniine lõhn võib tekitada peavalu ja uimasust. Põõsa nimi on tulnud ka sellest, et oksad on sitked. Paraku on õieehtes oksa katkinäsimine väga halvasti lõppenud. Isegi oksa lõikamisel nahale sattunud mahl võib tekitada lööbe. Kuna näsiniine kõik osad, sealjuures erkpunased luuviljad, on väga mürgised, siis peaksid väikeste lastega pered hoolega kaaluma, enne kui oma koduaeda sellist surmavat iludust istutada. 6.7
Pihlaka vilju koguti tarjadena ja pandi katuse alla külma kätte seisma. Külmavõetud tarju toodi tuppa ja soojendati orgi otsas tule paistel. Külmutamine pakase käes ja seejärel kuumutamine võttis marjadelt kibeka maitse ja muutis nad jahuseks. Kadaka marju koguti sügisel, kui nad olid muutunud sinakasmustaks ja küpseks. Marju koguti näiteks Raplamaal järgmiselt. Korjama mindi sõelaga. Sõel pandi oksa alla ja koputati pulgaga oksa peale. Rohelised marjad jäid okstele, küpsed marjad kukkusid sõelale, okkad ja muu puru pudenes läbi sõela maha (Loorits, 1941). Saak kuivatati kodus ahju soojuses. Kadakamarjade söömist peeti taluperedes tihti peaaegu igapäevaseks kohustuseks. Arvati näiteks, et kui iga pere laps sööb päevas kolm kadakamarja, siis püsivad haigused temast kaugel. Laialt tuntud ütluse järgi pidi kadakamarja sees olema üheksa arsti. See tähendas, et kadakas pidi ravima üheksat haigust
LAERTES: Uppus? Kus? KUNINGANNA: Üks paju kasvab oja kohal längus ja peegeldab veevoolus hõbelehti; neid punus ta sääl kummalisse pärga koos tulikate, maarjalillede ja nõgeste ja juudakäppadega - neil rahvasuus küll ropum nimi liikvel, ent karsked neiud surnusõrmedeks neid hüüavad. Kui lookas okstele ta ronis riputama vanikut, siis murdus reetlik oks ja pillas neiu koos lilledega nutva oja rüppe. Ta riided vee peal laotudes küll hoidsid tükk aega teda pinnal nagu näkki; ta ise mitmes vanast laulust juppe veel laulis nagu ohtu mõistmata või nagu olend, kes on sündinud vees hõljumiseks. Kuid ei kestnud kaua,
annaabi.ee 
