Sirelmeelia (0)

Ilona Juhanson, 123964YASB
Sirelmeelia
Azadirachta India
Sirelmeeliaks loetakse kaht Azadirachta perekonnast pärit liiki, mille päritolumaadeks on India, Pakistan ja Bangladesh. Sirelmeeliad kasvavad samuti Lõuna- Iraani saartel, kus seda pärsia keeles Azad derakht-iks nimetatakse. Ta kasvab kõige paremini troopilises ja pooltroopilises kliimas, on igihaljas ja kiire kasvuga ning võib kasvada 15 kuni 20 meetri kõrguseks, harva isegi 35 kuni 40 meetri kõrguseks. Puu oksad on laiaharalised ning tihe latv on ümara või ovaalse kujuga, mis võib vanemate ja vabalt kasvavate puude puhul läbimõõdult 15 kuni 20 meetrini ulatuda . Oksad on kuni 40 sentimeetri pikkuste sulgjate lehelabadega, millel on 20 - 31 keskmiselt rohelist kolme kuni kaheksa sentimeetri pikkust lehte. Sirelmeelial on valged ja lõhnavad õied , mis on eraldi oksadel ja on hermafrodiitsed või isased. Puu kannab oliivisarnaseid luuvilju, mis on kujult ümarad või ovaalsed. Küpsed viljad on ühe kuni kolme sentimeetri suurused, pealt sileda õhukese nahaga, seest kollakasvalged, väga kiulised ning mõrkjasmagusa maitsega. Sisemise kesta sees on üldiselt üks, harvemini kaks või kolm pruuni kattega seemet. Indias tuntud kui "püha puu", "kõigeravija", "looduse apteek ". Sirelmeeliast valmistatud tooteid on Indias kasutatud üle kahetuhande aasta, kuna on antihelmiltiline, seenevastane, diabeedivastane, antibakteriaalne, viirusevastane, rasestumisvastane ja rahustav. Puu on Sindhi provintsis väga levinud ning on provintsi ametlikuks puuks.
Kasvatamine . Sirelmeelia on vee suhtes äärmiselt vähenõudlik puu. Võib kasvada väga erinevas mullas, kuid eelistab sügavat ja liivast pinnast ning talub kuumust hästi, kuid mitte temperatuure alla 4⁰C. Indias, Lähis-Idas ja Aafrikas kasutatakse teda varjualusena tema vähenõudlikkuse tõttu elutingimuste suhtes ja leplikkusega vee defitsiidi suhtes, hoolimata selle vee kvaliteedist. Kasvatatakse tänavaäärtes, templite, koolide jt üldkasutatavate hoonete ümber ja ka koduaedades.
Kasutamine. Sirelmeelia lehti kasutatakse meditsiinilisel otstarbel nahatõvede ravimiseks vannitamise abil. Kõigepealt lehed pestakse hoolikalt, seejärel keedetakse viis kuni kümme lehte koos oksaga, kuni vesi värvub roheliseks. Saadud tõmmist kasutatakse mitmel viisil, näiteks vanematel inimestel veresuhkru taseme alandamiseks ning vere puhastamiseks , moslemitest surnute pesemiseks. Samuti põletatakse siremeeliat Pakistanis putukatõrjena või kasutatakse Indias festivalidel ja pidustustel vanikutena. Puu vilju ning seemneid kasutatakse õli tootmiseks, millest valmistatakse pesemisvahendeid ja kreeme. Sirelmeeliaõli kasutatakse juuste tervendamiseks, maksa töö parandamiseks ja veresuhkru taseme langetamiseks. Õrnu võrseid ja õisi süüakse. Lääne-Bengalis praetakse õlis noori sirelmeelia lehti koos baklažaanitükkidega ning süüakse koos riisiga. Toiduks tarvitatakse seda veel Indias, Kambodžas, Laoses, Tais, Birmas ja Vietnamis. Sirelmeelia pätse kasutatakse väetisena riisipõldudel, puu mahla kasutatakse toidulisandina ning puud ennast kasutatakse lisaks kõigele muule ka kõrbestumise vastu võitlemisel.