Harilik näsiniin
Vaiko Vaher
KLASS
HÕIMKOND
SUGUKOND
PALJUNEMINE VILJAD
Kaheidulehe
Katteseemne
Näsiniinelehe
Paljuneb
Punased
lised
taimed
lised
seemnetega ja marjataolised
vegetatiivselt
luuviljad
juurevõsust
valmivad
septembris.
Kasvukohad
Hariliku näsiniine levila haarab suuremat osa Euroopast ja
läänepoolset Aasiat. Liik on Eestis pärismaine.
Näsiniine viljad
Click to edit Master text styles
Second level
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Vaiko112
Õppematerjali autor
Eesti metsalilled Näsiniin: Harilik näsiniin on kuni 1 (1,5) meetri kõrgune põõsas. Oksad rohekashallid, vähe harunenud ja väga sitked. Talbjad või süstjad lihtlehed on koondunud tihedamalt võrse tippu. Hallikasrohelised lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt. Lehed on noorelt servast
Harilik paakspuu Vaiko Vaher KLASS SELTS SUGUKOND PALJUNEMIN VILI E Kaheiduleheli Roosilased Türnpuulised Paljuneb Meenutab sed enamasti marja.Valm seemnetega inult on vili must.Vili on mürgine. Kasvukohad Harilik paakspuu kasvab kõikjal Euroopas ning Kesk ja Põhja Aasias. Eestis on ta sage. Paakspuu kasvab lehtmetsade alusmetsas ja soode servas, harvem okasmetsas, eelkõige laanemetsas. Teda leidub ka rabametsas, soometsas, kõigis sookooslustes ja niitudel. Eestis on ta külmakindel ja mullastiku suhtes vähenõudlik, kõige paremini kasvab viljakatel niisketel muldadel. Põuale peab ta hästi vastu. Click to edit Master text styles Second level Third level
KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm §
Fifth level C) Must- toonekurg 5.- 6. klass 7. Eestis on laialt levinud taim, millel usuti varasemalt olevat võime kaitsta lapsi nõidade eest. Samuti pidi see taim ära hoidma vargused, armujoogi sisse segatuna pidi armastatu truuks tegema ning tegu on tuntud ravim- ja maitsetaimena. Mis taimest on jutt? A) raudrohi B) harilik köömen C) naat 7.-9. klass 7. Kuidas saab kaelkirjak veekogu ääres olles vett juua ? A) Ta saab kogu vajaliku vee toiduga Click to edit Master text styles Second level B) Põlvitades Third level Fourth level
Paljasseemnetaimed Karina Höövel Tartu Ülikool KELA 2013 Tunnused Puuduvad õied, viljad; Click to edit Master text styles Paljunevad seemnetega; Second level Seemned arenevad Third level käbides; Fourth level Lehtede asemel okkad; Fifth level Eluvormilt puud, põõsad; Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid); Enamikus igihaljad. Paljaseemnetaimede tähtsus Hapnik Kliima Osalevad mulla tekkes Pakuvad varju organismidele Vaigune puit (vastupidav) Küte Ilupuud Vaik- tooraine ja kasutatakse raviks Paljaseemnetaimede ehitus Juur- segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud (puravikud, riisikad) Paljaseemnetaimede ehitus Vars Võsu noort ja puitumata
Rohtsed haljastustaimed Kevad eksam 2014 KÕRRELISED Harilik kalmus - calamus Niiskesse kasvukohta Click to edit Master text styles150 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Luht-kastevars deschampsia cespitosa Click to edit Master text stylesNiiskesse Second level Keskmine 40-100 cm Third level Fourth level Fifth level Ainuroog hakonechloa macra
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Okaspuud Okaspuud (Coniferae) on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Okaspuude tähtsus: v Rohelus talvel v Rahulik taust soolotaimedele v Puit - ehitusmaterjal, paberi- tselluloosi-, mööblitööstuse tooraine, küttematerjal v
Noored kivisisalikud hajuvad peagi ja hõivavad kõigepealt emalooma territooriumile kõige lähemal asuvad vabad elupaigad. Kivisisalikud saavad suguküpseks 1,5...2 aasta vanuselt ning nende keskmine eluiga ulatub 5 aastani. Arvukuse langust põhjustavad inimtegevuse tagajärjel sobivate elupaikade vähenemine ning ka klimaatilised tegurid - vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune karmid ja külmad talved, ning varajased öökülmad sügisel. Harilik jugapuu (Taxus baccata) Click to edit Master text stylesRIIK Taimed Second level HÕIMKOND Third level Paljasseemnetaimed Fourth level Fifth level KLASS Okaspuud SELTS Okaspuulaadsed SUGUKOND Jugapuulised PEREKOND Jugapuu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid