· Kasvuhoone efekt atmosfääri saastumise tulemusena globaalne kliima soojenemine · Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). · Kemosünteetiline bakter bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal. · Kliimaks Kliimaksseisundis kooslus (e. nn püsikooslus) vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. · Saprofaag (kõdusööja) sööb surnud orgaanilist ainet · Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. · Kooperatsioon, koostegevus on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik. · Krooniline toksilisus, kestev mürgisus
Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimeks kasvuhooneefektt. Selliste omadustega on veeaur ning süsihappegaas. Põhjused: kasvuhoonegaasid (CO2; CH4, veeaur, tolm), fossiilsete kütuste põletamine, loomakasvatus lagunemine, vulkaanid, metsapõlengud. 3. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonale. Põhjused: Happelised oksiidid satuvad õhku, sest põletatakse fossiilseid kütuseid. Tagajärjed: okaspuude kahjustumine, muldade hapestumine (taimed ei saa vett/mineraalaineid kätte kidur kasv), Veekogude hapestumine liikide kadumine, Ehitiste lagunemine/kahjustumine. 4. Atmosfääri saaste
mis nõuab hapnikku 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses 5. Autotroofne organism (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud) 6. Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja seda ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega 8. Bioloogiline liik liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum 11
4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9. Biosfäär - Maa sfäär, mis sisaldab elusloodust 10. Bioota - ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11. Biotroof – e parasiit 12. Detriitahel – e laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine - on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede
põhjustavad lühikese aja jooksul (max 24-48 h jooksul) muutusi organismi elutegevuses. · Autotroofne organism organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energia (valgusenergia) kaasabil. · Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. · Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. · Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. · Biosfäär suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga.
orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos on teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. 7. Biootiline kooslus on suurim bioloogiline süsteem, kõigi Maa elusorganismidega, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. (Organismidest ja nende suhteist olenev kooslus) 8. Bioloogilise liigi moodustavad need, mille vahel kas toimub või võiks toimuda geenisiire, ehk mille isendid on vähemalt potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10
talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism isetoituv organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine. (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond. 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik - 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik, taimede, loomade ja mikroorganismide kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof ehk parasiit, kes toitub elusast orgaanilisest ainest. 12. Detriitahel - e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis algab eluta
kõrgusel. 47. Toiduahel- jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 48. Toiduvõrk- toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. 49. Troofiline tase- üleminek erinevatelt toitumistasemetelt vastavalt tarbitavast energiast. 50. Troposfäär- atmosfääri alumine osa kuni osooni kihini (ca 20 km) 2. (pikemalt) 1. Millest koosneb ökosüsteem? Õkosüsteem koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainelist infrapunakiirgust, aga läbi laskma lühilainelist kiirgust
Mesosfäär- on atmosfäärikiht kõrgusel 4050 kuni 8090 km. Litosfäär- Maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest. Hüdrosfäär- maakera veestikust moodustunud sfäär. Magnetosfäär- maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. Pikemalt o Millest koosneb ökosüsteem? - anorgaanilised ained; - orgaanilised ained (valgud, süsivesikud, rasvad, humiinained ) mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi; - kliimareziim; - produtsendid autotroofsed organismid (peamiselt rohelised taimed); - makrokonsumendid ehk fagotroofid heterotroofsed organismid (peamiselt loomad mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi);
veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) Biogeotsönoos teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. Biootiline kooslus organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. Bioloogiline liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi. Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org.
järgnevaid olekuid. Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest. Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid.Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev
Suurim süsinikuvaru on talletanud maakoorde (80%), kuid maapinnale lähematest kihtidest on suurim varamu ookeanivesi. Okeanivees toimub peamine imendumine maapinda, lendumine atmosfääri ning ühendite sidumine. Atmosfäärist kasutatakse süsiniku taimede fotosünteesiks, kust see eraldub taimede või mulla hingamise tagajärjel. Süsinikku vabaneb ka erinevate põlemisprotsesside ning vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1) rohelised taimed muudavad süsiniku sünteesil sahhariidideks ja edasi proteiidideks, mis on toiduks loomadele ning energiaallikaks mikroobidele; (2) kõik organismid eritavad hingamisel süsihappegaasi; (3) surnud
(tabel meetod) 6) Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. 7) Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 8) Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 14. LIIK Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. INDIVIID- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
kasulik) – erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näited: bakterid – sõralised (bakterid lagundavad sõraliste maos tselluloosi). 15. Bioproduktsioon on aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk. 16. Brutoproduktsioon on ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. 17. Demutatsioon ehk taastumine toimub juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse (sageli inimtegevuse tagajärel tekkinud) tõttu. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. 18. Dominant on mingis koosluses organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. 18.1. Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi; 18.2
4. AKUUTNE TOKSILISUSe puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. AUTOTROOFNE ORGANISM on isetoituv organism, valmistab valgusenergia abilanorgaanilistest ühenditest endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid, valke, vitamiine. 6. BIOGEOTSÖNOOS on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. BIOOTILINE KOOSLUS on suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 8. BIOLOOGILINE LIIK on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. 9. BIOSFÄÄR on suurim bioloogiline süsteem. See sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. / ...on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu (elusorganismid).
1.Millega tegelevad ökoloogia ja keskkonnaõpetus? - Ökoloogia vaatlusaluseks on mitmesugused seosed looduses nii üleplaneedilises mõttes kui ka kitsamalt, näiteks koduaias või metsas. Ökoloogia on keskkonnakaitse tugiseaduseks. Ökoloogia on õpetus vastasikustest mõjudest. Ökoloogiat on mõjutanud: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Ökoloogia tegeleb 5 organisatsiooni tasemel: organism, populatsioon, elukooslus, ökosüsteem, ökosfäär. - Keskkonnaõpetus tegeleb vee, õhu, maaga ning nedne vaheliste seostega, kuid ka elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus.
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid
metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 3. Bioindikatsioon Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
Selleks võib olla: 1) absoluutne- hõlmab uuritva kogumi kõik isendid 2) suhteline- hõlmab tervikust mingi juhusliku osa (hiirte väljapüük lõksudega) Modelleerimine- tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja – olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikatsior) ja nende tunnetuse põhjal. Bioindikaator- Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1) otsene bioindikatsioon 2) kaudne bioindikatsioon Liik- bioloogilise süstemaatike tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
6. Millega tegeleb keskkonnakeemia? uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi, ülesanneteks on keemiliste ühendite keskkonda sattumise allikate väljaselgitamine, nende ühendite edasised mõjud ja liikumine, eeskätt õhu- ja veekeskkonnas, aga ka mullakeskkonnas. 7. Keskkonnakeemia seos teiste valdkondadega: Analüütiline, Bioanalüütiline, Roheline, Atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemia, Ökotoksikoloogia. 8. Atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri koostis. Atmosfäär (12): Lämmastik-N2 (78%), Hapnik-O2 (21%), Ar, CO2, CH4, H2, O3 jt. Hüdrosfäär: Cl, Na, sulfaadid, vesinik ja hapnik. Litosfäär: O2 (47%), Si (28%), Al (8%), Fe (5%), Ca, Na. 9. Mis on aineringe? Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 10. VEERINGE, selle kirjeldamine ja toimimine
a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon.
Gaia hüpotees poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism Kõikide elusorganismide ühised tunnused 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed Aatom - molekul(vesi) - makromolekul(valk) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond * Päikesevalgus * Temperatuur * Sademed * Tuul * Happesus (pH) * Toitainete sisaldus * Veereziim * Rõhk * Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted * Sümbioos * Kommensalism * Parasitism * Kisklus * Fütofaagia
Millega tegeleb KESKKONNAKEEMIA? Keskkonnakeemia uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Uurimisobjektiks on keemiliste ühendite keskk.-da sattumise allikate väljaselgitamine. Ökosüsteem (mõiste, seletus): Isereguleeruv ja arenev tervik. Koostöö elus ja eluta looduse vahel. Ö. moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Atmosfääri keemiline koostis: A. on maa ümber olev gaasiline õhk. Koosneb: 78 % lämmastik, 21 % hapnik, 0,9 % väärisgaasi, 0,33 % süsinikku Hüdrosfääri keemiline koostis ja hüdrosfääri vormid Maal: H.on planeedil maa olev vedel vesi. Koosneb: 80 % 0, 11 % H, teised elemendid. H. Vormid: maailmameri, jõed, järved, tiigid, veehoidlad. Liustikud ja lumi, jää tahkel kujul. Pilved aur. Litosfääri keemiline koostis: L.on maa koor, tahke väline kest. Maakoor on MAA kõige pindmisem kiht. Maakoor koosneb kivimitest. Maakoor on erineva paksusega.
ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja
Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest.Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid. · Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. · Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne · Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
surra. Ehkki sageli mõistetakse mõisteid "bioakumulatsioon" ja "biokontsentratsioon" samatähenduslikena, siis viimast on defineeritud ka kui veekeskkonnas elava organismi metabolismi käigus veest võetavate ainete suurem kogus kui eritavate ainete kogus Biogaas orgaanilise aine anaeroobsel käärimisel tekkiv (0,40,5 m3/kg) peamiselt metaanist (2/3) ja süsinikdioksiidist koosnev gaas. Biogaasi saamiseks kääritatakse rohkesti orgaanilist ainet sisaldavat substraati (reoveepuhastus setet, läga) kinnises anumas (metaanitankis, biogaasigeneraatoris) kindlal temperatuuril. B-i kütteväärtus on 2025 Mj/m3 (40006000 kcal/m3). Endla Reintam, 2009/2010 1 Biogeograafia on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
· Analüüs seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 1)kvalitatiivne koosluse liigilise kooseisu tuvastamine; 2)kvantitatiivne liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikaator) ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1)otsene bioindikatsioon; 2)kaudne bioindikatsioon 14. Mõisted Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus(takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
elukooslus on ühes biotoobis elavate organismide kogum ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Biotsönoosi organismid sõltuvad nii keskkonnast kui üksteisest. Biotsönoosis moodustub toiduahelaist keerukas suhete süsteem, mis reguleerib liigilist koosseisu ja liigirohkuse korral tagab koosluse säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. Eristatakse taime-, seene- ja loomakooslusi ning mikroorganisme. 4) Defineeri ökosüsteem. Ökosüsteem on elukooslus ja selle eluks vajalik keskkond, mis on pidevalt toimivates vastastikustes seostes ja moodustavad ühtse terviku. Tegemist on isereguleeruva süsteemiga. Esimesena kasutas mõistet ökosüsteem inglise ökoloog A. Tansley 1935. aastal. Tema määratluse järgi on see süsteem, mis koosneb kooslusest ja tema elukeskkonnast. Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud
ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja
(Päikesele). Ökosüsteemi iseloomustavad liigiline koosseis, liigirikkus, dominant (sageli üks olulisim tegur toiduahelas), biomass ning produktsioon (kogu orgaanilise aine juurdekasv aastas). Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond). Ökosüsteem püsib tasakaalus siis, kui toitumissuhted tema liikmete vahel on tasakaalus, kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela (näitab kes keda sööb). Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Toiduahel võib olla kiskahel, nugiahel (parasiitide puhul) või laguahel. Toiduahelas on kaks kuni viis lüli. Iga
fütoplanktoni arvele, maismaataimedel väiksem osakaal. Hapniku sidumine toimub organismide hingamisel (CH2O + O2 = CO2 + H2O), samuti toimub hapniku sidumine veekogude põhjasetetes, vulkaaanilistes protsessides (C+O2=CO2, S+O2=SO2) ja maasisestes protsessides (2Fe+3O2=2Fe2O3). Viimasega seotakse liikuv hapnik litosfääris. Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. nCO2 + nH2 2O)n + nO2 (valguse toimel; fotosüntees). Süsinikuringe Orgaanilise elu aluseks on süsinik. Ta on osalenud aineringes Maa tekkest alates. Selles ringes on kõige liikuvamaks komponendiks süsinikdioksiid, mille sidumine toimub peamiselt assimilatsiooni kaudu (fotosüntees). Vähesel määral toimub CO2 sidumine ka mikroorganismide ja maapõues mineraliseerumise - 2 tulemusena. Mineraliseerumine-karbonatiseerumine CO2 -> HCO3 -> CO2 -> CaCO3 CaCO3 lademed- lubjakivi, kriit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
